lg 1 sätestatud õiguste ja kohustuste üleminek saab olla üksnes tulevikku suunatud. Tõendatuse korral saab nõude pöörata eelmise üürileandja vastu. Hageja ei ole kostjale kahju tekitamises süüdi. Puudub õiguslik võimalus hagi rahuldamiseks 212 481,63 krooni osas. Kostja poolt esitatud nõudega seoses kauba äraviimisega tekitatud kahju kohta märgib hageja, et kostjal oli hageja ees võlgnevus. Kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud. Seetõttu teostas hageja 26.10.2005
Kohaldatakse AÕS vallaspandi kohta sätestatut. Sellest tulenevalt käitus hageja seaduses lubatud viisil. Isegi kui osa asju kuulus kolmandatele isikutele, oli nende kinnipidamine seaduslik. Vaidlusalused asjad ei vasta
§ 305 lg 1
Ülesütlemine on vastuolus ka rendilepingu p-ga 9.1, mille järgi tuleb ülesütlemisest teatada ette vähemalt üks kuu. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. Isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et tasaarvestuse kokkulepe ei ole leidnud tõendamist, siis see ei muuda iseenesest vastastikuste nõuete tasaarvestamist olematuks. Kostja sai üürilepingu ülesütlemise teate 04.10.2005.a. ja esitas kirjalikult tasaarvestuse avalduse 07.10.2005.a. Alles kohtumenetluse kestel on hageja esitanud väite, et ta ei aktsepteeri tasaarvestamist, viidates
§-le 200 lg 4. Kui kohus ei loe tõendatuks tasaarvestuse kokkuleppe sõlmimist, siis tuleb tuvastada kas hageja vastutab kostjale tulekahju likvideerimise käigus tekitatud veekahjustuste eest, kas on leidnud tõendamist, et need kahjud ületavad hageja poolt nõutavat üürisummat, kas tegemist on samaliigiliste nõuetega, ehk rahaliste nõuetega, kas vastastikuste nõuete tasaarvestamine on toimunud. Isegi kui nõustuda hageja seisukohtadega, et eelmise üürileandja kohustused üürnike ees ei läinud üle uuele üürileandjale ja et tasaarvestust ei ole toimunud ega saagi toimuda, siis on 4 üürilepingu ülesütlemine ikkagi vastuolus rendilepingu punktiga 9.1, mille kohaselt tuleb lepingu ülesütlemisel järgida ühekuulist etteteatamise tähtaega. Seda üürileandja antud juhul teinud ei ole, mistõttu üürilepingu ülesütlemine on tühine. Samuti on hageja käitumine vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega
ja 7 tähenduses, sest hageja pole isegi vaevunud vastama kostja ettepanekule kohtuvälise lahenduse leidmiseks ja tasaarvestuse avaldusele. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja hageja kohtukulud tema enda kanda. Kostja palub mõista hagejalt kostja kasuks välja viimase poolt kantud kohtukulud vastavalt kohtukulude nimekirjale. 4. 23.02.2006 esitas kostja vastuhagi. Kostja taotleb hagejalt väidetava pandiõiguse teostamise raames kogu kauba äraviimisega põhjustatud varalise kahju hüvitamist. 26.10.2005 viis üürileandja ära kogu üüripinnal olnud kauba teostades väidetavalt oma pandiõigust. Kostja selgitas hagejale, et suur osa kaubast ei kuulu kostjale vaid kolmandatele isikutele, kuna ostuleping oli sõlmitud omandireservatsiooniga. Sellega seiskas hageja kogu kostja tegevuse tekitades kostjale otsuse varalise kahju, majandustegevuse seiskamisest tingitud kahju, saamata jäänud tulu, kahju töötajatele tööseisuaku ajal makstud töötasude läbi. Tulekahju läbi tekkis kahju hageja poolt lepinguliste kohustuste mittenõuetekohase täitmise tagajärjel. 1.05.2005 inventuuriakt tõendab tulekahju läbi hävinud kauba koguväärtust 127 474,70 krooni, kauba väärtus vähenes 63 561,94 krooni võrra (kokku 191 036,64 krooni). Kaupluse ja büroo sisustus sai kannatada, kahju suurus on 06.10.2005 õiendi järgi 61 562,89 krooni. Kokku 252 599,53 krooni. Kahju suurust tõendavad Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS hinnapakkumised ja fotod. Nõude aluseks on
Saamata jäänud tulu on 06.10.2005 õiendi kohaselt 70 000 krooni. Nõude aluseks on
Otsese varalise kahjuna ja saamata jäänud tuluna palub kostja hagejalt välja mõista 322 599,53 krooni (252 599,53+70 000). Kostja tasaarvestas nõuded, mistõttu taotleb hagejalt välja mõista 212 481,63 krooni (322 599,53- 110 117,90). Hageja tekitas kostjale kahju ka kauba äraviimisega. Õigusliku aluseta viis hageja ära kostja kaupluses olnud kauba põhjustades nii otsese varalise kahju kui ka saamata jäänud tulust tekkinud kahju. Kauplusest äraviidud kauba väärtus oli 797 777,78 krooni. Sellest kuulus kostjale kaupa vääruses 234 672,40 krooni. Õigusliku aluseta vahetas üürileandja ära ruumide lukud, mistõttu kostja pidi tellima L OÜ-lt teenuseid 1 250 krooni eest. Ruumidesse pääsemiseks pidi kostja tellima AS-lt FE teenuseid 1 475 krooni eest. Püsikliente tuli kiiresti teavitada kaupluse sulgemisest. Telliti teatised K OÜ-lt 4 500 krooni eest. Kirjade saatmise eest kasutati AS Eesti Post teenuseid 611,20 krooni eest. Kostja kahjuks on ka töötajatele tööseisaku ajal makstud töötasu – kaks töötajat lahkus omal soovil töölt 01.12.2006. Tööseisaku ajal 26.11.2005-31.11.2005 maksis kostja neile töötasu ja tasus sotsiaalmaksu 2 261 krooni. Majandustegevuse seiskumise tõttu saamata jäänud tulu arvestamisel võttis kostja aluseks kolme viimase aasta oktoobrikuu keskmise kasumi – 66 133,06 krooni. 5 Nõude aluseks on
Kokku on kostja vastuhagiavalduses esitatud nõue 212 481,63+310 902,66 = 523 384,29 krooni. 13.02.2007 esitas kostja vastuse ja vastuhagi täienduse. Pärast tulekahju saatis kostja 18.05.2005 AS-le I, kelle omanik OÜ HI oli volitanud üürnikega suhtlema, teate saadud kahju kohta, mille eest peab vastutavaks üürileandjat. AS-i I töötaja Indrek Hääl leppis kostja juhatuse liikme KR kokku, et tulekahju kahju korvatakse kostjale tasaarvestuse teel – üürnik ei maksa üüri- ja kommunaalkulude arveid ulatuses, mis täpsustatakse kostja poolt läbiviidava inventuuri käigus. Selleks hetkeks oli kostja hagejale võlgu 68 016,50 krooni, lepiti kokku, et ka see summa tasaarvestatakse. Seda kinnitab asjaolu, et 19.05.2005 notar Aigi Kivioja juures OÜ HI kinnitas, et üüritasude osas võlgnevust ei ole. Seisukohta, et üürileandja ei vastuta tulekahjuga tekkinud kahju eest väljendas AS I alles 3,5 kuud hiljem – 31.08.2005. Kuni selle kirja kättesaamiseni oli kostja teadmises, et enne tulekahju esitatud arved on tasaarvestatud ja pärast esitatud arved tasaarvestatakse summas, mis kattub tulekahjuga tekitatud kahjuga. Üürileandja vastutus tuleneb
ÜS § 116 lg 2 alusel oli kostjal õigus eeldada, et Indrek Hääl omab volitusi tasaarvestuse kokkuleppe sõlmimiseks. Tasaarvestus on võimalik juhindudes
Hageja vastuväide tasaarvestusele on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega –
Teises tsiviilasjas ( 2-06-10389) kinnitas hageja, et oli teadlik, et suurem osa kaubast ei kuulu kostjale. Hageja ületas pandiõiguse piire. Hageja seisukoht, et seadusega on kooskõlas ka pandiõiguse teostamine kolmandale isikule kuuluvale varale, on ekslik. Kauba mahakandmisest 127 474,70 kr ja allahindamisest 63 561,94 kr, kokku 191 036,64 krooni. Peale selle kulutused kauba korrastamiseks (puhastamine, kuivatamine, haisu eemaldamine), seetõttu on summa oluliselt suurem – 400 000 kr, kui 09.05.2005 inventuuri aktis märgitud. Kaupluse sisustuse asendamise ja taastamise kulud 18.05.2005 kirjas – hinnanguliselt 100 000 krooni. Viis kuud hilisemas õiendis on täpne summa – 61 562,89 krooni (mitte enam hinnanguline). Kulu suuruset ei saa ette prognoosida, seetõttu oli algul hinnanguline. Hageja samastab müügitulu ja kasumi võrreldes väidetavat keskmist müügitulu suurust majandusaasta aruandes kajastuvaga. Tegemist on erinevate terminitega. Kostja taotleb vastuhagi rahuldamist summas 523 384,29 krooni. Et summas 110 117,90 krooni on võlgnevus tasaarvestatud, palub kostja välja mõista 523 384,29 - 110 117,90 krooni = 413 266,39 krooni. Kohtuistungil jäi kostja esitatud seisukohtade juurde. Tasaarvestuse avalduse esitas kostja 07.10.05. Alles kohtumenetluse kestel esitas hageja avalduse, milles tasaarvestust ei aktsepteeri. Lepingu p 9.1 järgi väidetava pandiõiguse teostamise hetkeks üürileping kehtis, sest 1 kuulist etteteatamise tähtaega ei järgitud. 1 kuu sees esitas kostja vastuväite- tasaarvestusnõude. § 316 lg 2 järgi on lepingu ülesütlemine tühine. Viivise suurust kostja ei vaidlusta, kuid tasaarvestuse tõttu puudub alus seda nõuet rahuldada. Leppetrahvi nõue ei tulene lepingu p-st 10.2, kuna hageja on juba kahe kuu rendi tasaarvestanud. Kohtukuluna palub kostja välja mõista riigilõivu 24 250 krooni ja õigusabi eest 35 400 krooni. 6 Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste, vastuväidete ja tõenditega, ära kuulanud poolte esindajad ja tunnistajad, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Rahuldada tuleb hageja nõue võlgnevuse, leppetrahvi ja viiviste väljamõistmiseks. Pooltevahelise rendilepinguga võttis kostja kohustuse tasuda igas kuus renti 21 159 krooni +käibemaks (p 3.1). Kostja tunnistab üürivõlga 116 709,60 krooni suuruses (sh 44 703,90 krooni eelmisele üürileandjale) hagi esitamise seisuga. Võlg on tasaarvestatud kostja 523 384,29 kroonise nõudega. Kostja ei vaidlusta ka viivise suurust, kuid leiab, et seoses nõuete tasaarvestamisega, puudub hagejal alus viivise saamiseks.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kooskõlas §-ga 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus kohaldada, kui võlgnik on kohustust rikkunud, sätestab
. Nendeks on õigus nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seoses kostja poolt üüri mittemaksmisega ütles hageja lepingu üles (§ 101 lg 1 p 4) ning taotleb kohtult p 1 ja p 6 kohaldamist.
lg 1 sätestab, et elu- või äriruumi üürnik võib talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. Sama paragrahvi 2.lõike järgi on lõikes 1 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. 07.10.2005 hagejale saadetud avalduses (lk 120-121, I kd) teatab kostja oma kahjunõude tasaarvestamisega 110 117,90 krooni ulatuses hageja poolt esitatud üürinõudega. XXXhoone haldaja AS-i I tegevjuhina töötanud IH ütluste kohaselt ei lubanud ta kostjale, et tulekahju tagajärjel kostja poolt saadud tasaarvestatakse üürivõlaga. Tunnistaja kinnituse kohaselt ütles ta kostja esindajale, et ei ole volitatud lubadusi andma, otsuseid langetab omanik. Kostja palve tasaarvestamiseks edastas ta TR. Tunnistajana ülekuulatud AS-i I juhatuse liikme TR ütluste kohaselt said kostja kasutuses olnud ruumid tulekahju tagajärjel minimaalseid kahjustusi; kahju hüvitamise taotlusele vastati eitavalt kahju puudumise tõttu. Tasaarvestus tähendas seda, et kostja ei maksa renti aja eest, mil oli asenduspinnal seoses ruumide remondiga. Tulekahjuga tekitatud kahju ja üüri tasaarvestamisest oli juttu tunduvalt hiljem, - siis kui kostjal olid võlad. Kostjale vastati, et tasaarvestus ei ole vastuvõetav. Kooskõlas
Kostja seadusliku esindajana vande all ütlusi andnud KRütluste kohaselt lubas I. H midagi kompenseerida, teha tasaarvestuse; lubas omanikuga rääkida ja ütles, et kompensatsioon on reaalne ning loomulikult saab seda teha tasaarvestusena. Tasaarvestuse avalduse esitas kostja 07.10.05. Hageja oli andnud kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks – 26.09.2005. Tasaarvestuse avalduse esitamisel ei järginud kostja
Hageja oli kostjale juba varem teatanud, et ei aktsepteeri tasaarvestust, kuna ei pea ennast vastutavaks kostjale tulekahju tagajärjel tekkinud kahju eest. Neil asjaoludel ja lähtudes kohtu seisukohast, mille kohaselt hageja ei pea kostjale hüvitama tulekahju tagajärjel tekkinud kahju, ei kuulu kostja tasaarvestuse avalduses märgitud nõue tasaarvestamisele hageja rendinõudega. 7 Kooskõlas TsMS § 367 kuulub rahuldamisele hageja nõue viivise väljamõistmiseks 0,1% suuruses päevas põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna lepingu p-s 10.2 märgitud 2 kuu rendisumma tagatisraha on tasaarvestatud kostja varasema rendivõlaga, taotleb hageja 2 kuu rendisumma leppetrahvina väljamõistmist 37 764,70 krooni suuruses. Kostja vaidleb leppetrahvi väljamõistmisele vastu, kuna nõue ei tulene lepingu sõnastusest. Pooltevahelise lepingu p 10.2 sätestab, et rendilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel rentniku poolsete kohustuste täitmata jätmise tõttu tasaarveldab rendileandja leppetrahvina tagatisraha arvelt kahe kuu rendisumma. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärgiks on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Leppetrahvil on ka õiguskaitsevahendi funktsioon, mis tagab võlausaldaja jaoks õiguse nõuda leppetrahvina kokkulepitud rahasumma maksmist kui miinimumhüvitist. Kostja rikkus lepingut jättes tasumata lepingu järgi tasumisele kuuluva rendi. Hagejal puudus võimalus leppetrahvi tasaarveldamiseks tagatisraha arvelt, kuna seda oli juba teinud ruumide eelmine omanik kostja poolse lepingu rikkumise (rendi mittemaksmise) tõttu. Tulenevalt poolte poolt kokkulepitust leppetrahvi maksmise kohustuse kohta seoses lepingu rikkumisega rentniku poolt ning leppetrahvi institutsiooni mõttest tuleb lepptrahvina kostjalt hageja kasuks välja mõista 37 764,70 krooni. Vastuhagi rahuldamisele ei kuulu. Hageja sai Tallinnas XXXomanikuks 01.06.2005, mida tõendab kinnistusraamatu väljavõte (lk 18, I kd). Tulekahju, mille tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist hageja poolt kostja vastuhagis taotleb, toimus 03.05.2005. Tulekahju toimumise ajal hageja kostja poolt üüritud ruumide omanik ei olnud. Kostja esitas hageja vastu nõude
Üürileandja vastutus tuleneb kostja seisukoha kohaselt
§ 101 lg 1 p 3 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. § 127 sätestab kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse ning selle paragrahvi 3.lõike järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). § 128 lg 2 järgi on varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. § 276, mis sätestab lepingupoolte üldised kohustused, lg 1 alusel on üürileandja kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Kooskõlas
1.lõikega lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale, kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses. Rendilepingu p 4.2 kohustab rendileandjat hoidma omal kulul nõutavas tehnilises, sanitaarses ja tuleohutusseisundis hoone veevarustuse, kanalisatsiooni, elektri- ja sidesüsteemi väljaspool rentniku poolt kasutatavais ruume. Lepingu p-ga 6.3 võttis rendileandja kohustuse hoida korras ja regulaarselt hooldada küttesüsteemi, elektritehnilist installatsiooni, kanalisatsiooni 8 torustikku jne. Kooskõlas lepingu p-ga 9.5 jääb hoone omandiõiguse üleminekul rendileandjalt teisele isikule leping koos kõikide lisadega jõusse ka uue omaniku suhtes. Lepingu p 10.4 alusel on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama teisele poolele tekitatud kahju, mis tuleneb lepingu mittenõuetekohasest täitmisest selle poole süül ning p 10.5 sätestab kahju suuruse kindlakstegemise korra. Hageja arvates ei vastuta hageja tulekahju tagajärjel kostjale tekkinud kahju eest, kuna tulekahju tekkimises ei olnud hoone omanik ega haldaja süüdi ning hageja ei olnud hoone omanikuks tulekahju tekkimise ajal.
lg 1 kohaselt lähevad asja omandajale üle vaid otseselt üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev võlasuhe (
Asjaolu, et tegemist on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega kinnitab kostja vastuhagejana ise kuivõrd on oma vastuhagis tuginenud
, 1045 ja 1049, mis reguleerivad võlasuhte tekkimist kahju õigusvastasest tekitamisest (
p 2 ja
53. peatükk). Tõendamata on, et hageja rikkunuks üürilepinguga võetud kohustusi ja et hageja tekitanuks kostjale õigusvastaselt kahju (
). Nimetatud asjaolude tõendamiseks esitas kostja Harjumaa Päästeteenistuse Tuleohutuse järelevalve osakonna 12.05.2005 õiendi nr 5-4/05/382 (lk 115, I kd). 18.05.2005 hoone haldajale AS-le I saadetud kirjas (lk 117-118, I
1.lõikega on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. § 305 lg 2 sätestab, et pandiõigus ei ulatu asjadele, millele ei saa pöörata sissenõuet ning 3. lõike järgi eelnevad üürileandja pandiõigusele kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule, samuti üürniku valduses olevatele asjadele, mis on omanikult või eelmiselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil omaniku või eelmise valdaja tahte vastaselt valdusest välja läinud. Hageja kasutas pandiõigust asjadele, mis ei kuulunud kostjale vaid olid kostja kaupluses müügis. Hageja pidi seda teadma - esiteks seetõttu, et hagi tagades jättis kohus hagi tagamise nende asjade suhtes kohaldamata ja teiseks seetõttu, et hageja teadis, et kostja kasutas hagejalt renditud ruume kauplusena, kus müüs riideid. Seega kohaldas hageja pandiõigust vastuolus
Kooskõlas
lõikega 4 kohaldatakse üürileandja pandiõigusele asjaõigusseaduses vallaspandi kohta sätestatut. Tulenevalt AÕS § 277 lõigetest 1 ja 2 võib pantida vaid vara, mis on pantija omandis. Võõra vara pantimine on tühine. 9 Kostja nõue pandiõiguse alusel kauba äraviimisest tekkinud kahju hüvitamiseks aga rahuldamisele ei kuulu. Kaup on alles ja kostjal on võimalus see hagejalt kätte saada. Kostjal ei ole kahju tekkinud.
lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige §-des 314-319 nimetatud asjaoludel § 313 2.lõike järgi ning 3.lõike järgi ei pea erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ütles lepingu üles § 316 lg 1 p 1 ja 2 alusel maksete tasumisega viivitamise tõttu (lk 36-38, I kd). Tulenevalt viidatud sättest ei nõustu kohus kostja seisukohaga ülesütlemise tühisuse kohta. Alusetud on ka kostja ülejäänud kahju hüvitamise nõuded. Ülalmärgitud põhjendustel leiab kohus, et hageja ei ole kostjale õigusvastaselt kahju tekitanud ka seoses lukkude vahetamise, püsiklientide teavitamise ja tööseisakuga. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Seoses hagi rahuldamisega ja vastuhagi rahuldamata jätmisega, tuleb kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel hageja kohtukulud kostjalt välja mõista. Väljamõistmisele kuulub riigilõiv 10 120 krooni ja õigusabi eest § 61 lg 1 p 1 alusel 8 190,85 krooni (5% hagi rahuldatud osast). T. Hiiuväin kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.