2. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis (
3. Massikohustused (
lg.1 p.3, § 148 ) • Pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused puuduvad. • Võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevate kohustuste täitmist haldur ei jätkanud. • Võlgniku majandustegevuse jätkamisega seotud maksud puuduvad. • Juriidilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluse ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused puuduvad. • Muud kohustused, mida pankrotiseadus loeb massikohustuseks (audiitorkontroll jm.), puuduvad. 4. Pankrotimenetluse kulud (
Ajutise halduri tasu ja ajutise halduri pankrotimenetluse kulud vastavalt 08.04.
oli võlgnikul Hansapangas 143 krooni. • Pankrotimenetluse ajal laekus võlgniku pangaarvele pankrotivara müügist kokku 12 000 krooni. • Pangaintresse laekus Hansapanga arvele kokku 606 krooni. Pankrotivara kokku seega 12 749 krooni. 6. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (
lg.2 p.3 ) Jaotiste alusel ei ole väljamakseid tehtud, kuna puudub raha, mida jagada. 7. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (
8. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (
Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. 9. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (
lg.2 p.6, § 124, § 128 ) Pankrotivara valitsemiseks puudus vajadus, kuna põhiosa sellest oli pankroti väljakuulutamise hetkeks amortiseerunud ja kulunud ning müügikõlbmatu. Kogu pankrotimenetluse kestel korraldas pankrotihaldur tulenevalt seadusest ka võlgniku raamatupidamist, mis seisnes põhiliselt igakuiste maksudeklaratsioonide edastamises maksu- ja tolliametile. 10. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud 2 (
rahuldamisjärk H R T S 11 297 krooni 850 “
Antud pankrotimenetluses hagisid ei esitatud. Ka edaspidi ei kavatse hagisid esitada. 12. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud (
lg.2 p.10 ) Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei olnud kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu vastav asjaolu. Kohtumääruse põhjendused
p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et ASK dokumendid tuleb anda pankrotihalduri Peep Lillemäe vastutavale hoiule. Maie Seppo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.