KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 19.10.2007, Rapla, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-06-27995 Tsiviilasi A H hagi A P vastu elatise suuruse vähendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja A H ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, xxxxxx xxx xx), kostja A P ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx) Resolutsioon Vähendada A Hlt A P kasuks 06.12.2004.a Valga Maakohtu otsusega välja mõistetud elatise suurust: alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest välja mõista A H poolt E Ple makstava elatise suuruseks 200.- krooni igakuiselt. 06.12.2004.a Valga Maakohtu otsuse järgi elatise kinnipidamine käesoleva kohtuotsuse jõustumisel lõpetada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest . Asjaolud Poolte kooselust on sündinud poeg E P xx.xx.xxxx. Poeg elab isa juures. Aastatest 2002-2004 toetas hageja oma poega mitteametlikult ja avas ttalle elukindlustuskonto, kuni jõuab täisikka. Kuna kostja ametlikku töökohta ei oma, siis andis ta 2004.a sisse nõude ametliku elatusraha maksmiseks pojale. Ajal, mil hageja omas töökohta, maksis ta igakuiselt oma pojale elatusrahasid. Hageja on alates 2005.a juulikuust lapsehoolduspuhkusel (xx.xx.xxxx sündis tütar A H), siis maksis hageja pojale mõeldud elatusraha oma isiklikust korteri müügist saadud rahadest tagantjärgi. Summa 21 751,60 kr sai makstud 19.06.
- Alates 2007.a veebruarikuust maksab hageja pojale 200.- kr kuus, kuna hageja praegune sissetulek on ainult 900.- kr kuus. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub vähendada elatise suuruse 200.- kroonini kuus. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole töövõimetu, ta võiks soovi korral töötada. Ta on võõrandanud temale kuuluva pool kinnistust, et ei oleks võimalik sissenõuet sellele pöörata. Asjaolu, et hageja on sünnitanud uue lapse, ei saa olla aluseks eelmisest abielust sündinud lapse ülalpidamata jätmiseks, sest vastutustundliku vanemana oleks pidanud hageja enne uue lapse soetamist mõtlema, kas ta suudab täita esimese lapse ülalpidamise kohustust. Hageja uus laps on piisavalt kindlustatud. Seega on hageja valinud positsiooni, et tema jaoks on oluline ainult noorem laps, kes elab temaga koos. Kuna poeg elab hagejast lahus, siis ei ole vaja teda ülal pidada. Kostja sissetulek ei ole stabiilne, keskmiselt on see 4000.- kr kuus. Sellest ei piisa, et last ülal pidada. Kostja suudab tagada lapsele omapoolse seadusjärgse miinimumi, kuid leiab, et ka hageja on kohustatud lapse ülalpidamiseks vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Valga Maakohtu 06.12.04 otsusega loeb kohus tuvastatuks, et hagejalt mõisteti välja elatis poeg E P ülalpidamiseks kostja kasuks alljärgnevalt: alates
- detsembrist 2004 kuni 25.02.2014 igakuiselt 1240.- kr ja alates 08.01.01 kuni lapse täisealiseks saamiseni 1500.- kr kuus. Sünnitunnistusega xx xxxxxxx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et AH sündis xx.xx.xxxx ning tema ema on A H, isadus lapse suhtes tuvastamata. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud asjaolud, et hagejal sündis xx.xx.xxxx tütar ning hetkel ta viibib lapsehoolduspuhkusel. Puhkuseseaduse § 29 lg 1 sätestab, et lapse emale või isale antakse tema soovil lapsehoolduspuhkust kuni 3-aastase lapse kasvatamiseks. Lapsehoolduspuhkus lõpeb hiljemalt lapse 3-aastaseks saamise päevale järgneval päeval. Seega kasutab hageja oma seaduslikku õigust olla lapsehoolduspuhkusel kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kostja arvamus, et hageja hakaku sellest hoolimata tööle, ei oma tähtsust. Hageja sissetulekuteks Riiklike peretoetuste seaduse § 3 kohaselt on lapsetoetus ja lapsehooldustasu. Lapsetoetuse määr
- a on 300.- kr ning lapsehooldustasu kuni kolmeaastast last kasvatavale ühele vanemale on 600.- kr. Seega on hageja sissetulek kuus 900.- krooni. 300.- kr on toetus A H jaoks. Seega hageja sissetulek 600.- kr tuleks jaotada kolme, s.o hageja ja tema kahe lapse, vahel. Hageja selgitas, et tal ei ole enam osa kinnistust, kuna hageja elukaaslane ei nõustunud sellega, et tema vahendite eest muretsetud kinnistu arvel hakataks ülal pidama talle võõrast last. Seega leidis tõendamist, et hageja varaline sissetulek kuus käesoleval ajal on ainult 600.-kr. Hageja maksab ka lapse elukindlustusmakseid (tl 49). Lähtudes hageja varalisest seisundist, leiab kohus, et elatise suurus kuulub vähendamisele 200.- kroonini kuus. Kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid. Kostjal puudub ametlik töökoht, kuid tema sissetulek kuus on ca 4000.kr. Kostjal on minimaalsed väljaminekud kütte peale, elektrit ta ei tasu. Olenemata hageja laste arvust, on tal õigus viibida seadusega ettenähtud lapsehoolduspuhkusel ja kostja ei dikteeri, kui palju lapsi hageja soetada võib. Kostja võiks samuti leida omale töökoha ja teenida piisavalt nagu soovitas seda teha hagejal. Kohus loeb hageja olemise lapsehoolduspuhkusel mõjuvaks põhjuseks elatise suuruse vähendamiseks alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja võib elatist suurendada Perekonnaseaduse § 61 lg 7 kohaselt. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik: Kohtuotsus osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 2-06-27995/
- juuni 2008 RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 19.10.2007 otsus tühistada elatise vähendamise algustähtaja osas. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata. Kohtuotsuse resolutsioon sõnastada järgmiselt: Vähendada A Hlt A P kasuks Valga Maakohtu 06.12.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2-431/04 välja mõistetud elatise suurust alates 11.12.
- Mõista A Hlt A P kasuks välja lapse E P, sündinud xx.xx.xxxx, ülalpidamiseks alates 11.12.2006 igakuine elatis 200 (kakssada) krooni. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.