lg 1.
lg1 sätestab, et kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ettevalmistamiseks või teise lepingupoole teavitamiseks lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekkis seetõttu, et lepingupool uskus, et leping on kehtiv. Hagiavalduse kohaselt jäi korteriomandi müügi eellepingule järgnev notariaalne tehing tegemata hageja keeldumise tõttu. Keeldumise alusena on toodud hagiavalduses välja väidetavad puudused müügi esemeks oleva korteri ehituskvaliteedis: mittekvaliteetselt paigaldatud vaheseinad, praod küprokist vaheseintes, korteriaknad tihendamata, puudub kanalisatsioon, parkettpõrand ebakvaliteetselt paigaldatud . Korteri valdus anti vastavalt eellepingus kokkulepitule akti alusel hagejale üle 08.12.2004.a. Korteri valduse ülevõtmisel ei esitanud hageja selle ehituskvaliteedi osas mingeid kaebusi. (toimiku lk.38-39). Tunnistaja H B (tunnistaja elukaaslane) ütluste kohaselt tuli korteris ümber ehitada köök ja saun. Ümberehituste eest maksis AI(toimiku lk. 94). Tunnistaja H B ütlustest tulenevalt soovis hageja korteris teha ümberehitusi oma raha eest, mitte mittekvaliteetse töö parandamist, mida oleks pidanud finantseerima ehitaja. Kohtule jääb arusaamatuks , et puudusena on toodud toppimata aknad ja kanalisatsiooni puudumine. Üldteada on, et uued aknad ei vaja toppimist ja ükski uusehitis Tallinnas ei ole ilma kanalisatsioonita. Ehitise ülevaatuse akt nr. 7853-09.12.2004.a. kohaselt ülevaatuseks esitatud ehitis vastab ehituseeskirjadele ja –normidele ning keskkonna-, tervise-, tuletõrje-, tarbija- ja töökaitse nõuetele. Kasutusloa andmiseks takistusi ei ole (toimiku lk.33-35). Kohus leiab, et hageja poolt on tõendamata Joa 3a korteri 38 vaheseinte mittekvaliteetne paigaldamine, praod küprokist vaheseintes , parkettpõrandate ebakvaliteetne paigaldamine, ebakvaliteetsete akende paigaldamine ja kanalisatsiooni puudumine . Kõik eelpool loetletud puudused ei ole varjatud puudused ja need oleksid pidanud olema fikseeritud 08.12.2004.a. korteri üleandmise-vastuvõtmise aktis (toimiku lk.38-39). Notariaalne ostu-müügileping jäi sõlmimata, kuna hageja keeldus 17.01.2005.a. sõlmimast notariaalselt tõestatud korteriomandi ostu-müügilepingut, samuti hoidus hageja hiljem kolmel korral (24.01.2005.a., 09.02.2005.a.,07.03.2005.a.) ilmumast notari juurde lepingut sõlmima, kuigi teda lepingu sõlmimise ajast ja kohast teavitati. Lepingu sõlmimise ajast ja kohast teavitamine on tõendatud Kinnisvara teadetega 06.jaanuarist 2005.a.,17.jaanuarist 2005.a., 25.jaanuarist 2005.a., 22.veebruarist 2005.a., tähtkirjade postitamiste nimekirjaga (toimiku lk.46-52) ja tunnistajate Marju Ränk ütlustega (toimiku lk.91-92). Hageja esindaja 11.02.2008 esitatud lõplikes seisukohtades märgib esindaja lisaks varem esitatule, et kostja AIOÜ ei öelnud eellepingut üles kooskõlas seadusega, kuna ei andnud hagejale viimast tähtaega ega teinud viimast hoiatust, et lepinguga võetud kohustuse rikkumine toob kaasa teise poole lepingust taganemise. Kohus leiab, et hageja nimetud seisukoht on asjakohatu, kuna hagejale määrati korduvalt uusi aegu tehingu tegemiseks notari juures, kuhu hageja aga ei ilmunud. Pooled on mõlemad seisukohal, et poolte vahel sõlmitud eelleping on seaduses sätestatud vorminõuete täitmata jätmise tõttu tühine. TsÜS § 84 lg1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühist tehingut ei pea täitma. Sellest tulenevalt pole õiguslikult mingit vajadust tühisest tehingust taganemiseks. Korteriomandi müügi notariaalne tehing jäi sõlmimata hageja keeldumise tõttu. Seega puudub alus kohaldada
. Hagi aluse muutmise avalduses on märgitud, et tegemist on otsese varalise kahju hüvitamise nõudega, kusjuures nõude sisuks on hageja poolt tulevikus kantavate kulutuste (
lg3) hüvitamine.
lg3 sätete kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et hageja notariaalkontorisse ilmumata jätmise tulemusena korteriomandi ostumüügilepingu sõlmimata jätmist ei saa käsitleda otsese varalise kahjuna
Hagejast tingitud asjaoludel jäi eluruum XXX ostmata. Kui hageja peaks kunagi tahtma osta samaväärset korterit ja peaks selle eest mingil põhjusel tasuma 147 000 krooni enam kui oleks maksnud eluruum XXX , Tallinnas, siis puudub selles kostjate süü. Hagi rahuldamiseks puudub seaduslik alus. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.