← Eesti

2-07-19619/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 12.mai 2008. a, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-07-19619 Menetlusosali

) § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes 3 juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega (

§ 142

lg 3).

§ 145

lg –te 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

  1. 15.08.2005.a. sõlmitud käenduslepinguga nr KÄ-150805LI kostja kohustus hageja ees vastutama hageja ja OÜ LPBB(praeguse ärinimega NSOÜ (pankrotis)) 15.08.2005 sõlmitud laenulimiidilepingust ja selles tulevikus tehtavate muudatuste ja täienduste nõuetekohase täitmise eest. Lepingu punkti 1.
  2. kohaselt käendaja vastutab panga ees laenulepingu täitmise eest täies ulatuses solidaarselt laenusaajaga. Käendaja vastutab laenusaaja poolt tagastamata laenu summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti laenusaajalt võla sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. Käendaja vastutus on lepingukohaselt piiratud 1 000 000 krooniga. Lepingu punkti 1.
  3. järgi käendaja vastutas laenulepingu alusel tulevikus tekkivate või tingimuslike nõuete eest.
  4. Lisaks kostja käendusele oli põhivõlgniku laenukohustus tagatud pandiga: 15.08.2005 sõlmitud pandilepinguga nr PL – 150805LI laenusaaja pantijana pantis laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks töödeldavat puitu, mille kohta pantija pidi esitama pangale lepingus kokku lepitud vormis avalduse ja andma üle valduse. Panga esindajaks pandi eseme vastuvõtmisel, hoidmisel ja selle üle valduse teostamisel oli pandilepingu kohaselt T E OÜ. Pandilepinguga kohustus pantija tasuma kõik kulutused, mis on seotud pandi eseme hoiustamise/ladustamisega vastavalt teenuse osutaja ja/või panga poolt esitatud arvetele.
  5. Kostja on hageja nõudele esitanud vastuväite, et hageja on pandieseme müünud enampakkumist korraldamata alla pandieseme tegelikku väärtust ning alla turuhinna. Kostja väidetel on sellega tekitatud põhivõlgnikule kahju. Kostja leiab, et õige hinnaga müümisel oleks laenusaaja võlgnevus kaetud ning hagejal ei oleks nõuet kostja vastu. Seega sisuliselt on kostja esitanud tasaarvestuse vastuväite: kostja soovib hageja nõudega tasaarvestada laenusaaja kahjutasu nõuet hageja vastu.

§ 149

lg 1 sätestab, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt käendaja võib keelduda võlausaldaja nõude rahuldamisest tähtaja jooksul, mil põhivõlgnik võib tema kohustuse aluseks oleva tehingu tühistada või lepingust taganeda. See õigus on käendajal ka siis, kui põhivõlgnik võib tema kohustuse aluseks olevast tehingust tuleneva nõude tasaarvestada. Tasaarvestus on nn kujundusõigus, s.t. võlgnik võib võlausaldaja nõude tema vastu ühepoolse tahteavaldusega tasaarvestada oma nõudega võlausaldaja vastu. Käendajal endal põhivõlgniku nõude võlausaldaja nõudega tasaarvestamise õigust ei ole.

§ 149

lg-st 3 tulenevalt käendaja võib üksnes ajutiselt keelduda oma kohustuse täitmisest seni, kuni kujundusõiguse teostamine on veel võimalik. Käesoleval juhul põhivõlgnik hageja vastu kahju hüvitamise ega tasaarvestuse nõuet esitanud ei ole. Pandiese realiseeriti 29.09.2006.a. Põhivõlgniku pankrot kuulutati välja 13.12.2006 otsusega. Tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 101 lg-st 2 tuleneb, et võlgnik võib esitada haldurile nõuete või neid tagavate pandiõiguste kohta kirjalikke vastuväiteid enne nõuete kaitsmise koosolekut. Hageja nõue on põhivõlgniku pankrotimenetluses ühegi vastuväiteta tunnustatud. Samuti kinnitab pankrotihaldur põhivõlgniku seaduslik esindajana 09.04.2008.a. vastuses(tl 141) hageja järelepärimisele, et pandieseme müügiga hageja teostas oma õigusi vastavalt pandilepingule ning kuna pandi ese müüdi kõrgeima pakkumise teinud ostjale, siis on 4 pankrotihaldur seisukohal, et see müüdi suuremat kasu andval viisil. Seega on põhivõlgnik võlgnevust tunnistanud, põhivõlgnik ei ole kahjunõude olemasolu kinnitanud ega ole soovinud hageja nõudega tasaarvestada võimalikku kahjunõuet hageja vastu. Kuna võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega hageja nõuet tunnustati, vaidlustamiseks seaduses ettenähtud tähtaeg on möödunud, ei ole põhivõlgnikul enam õigust võimalikku tasaarvestuse avaldust hageja nõude suhtes esitada, mistõttu ei ole käendajal enam alust keelduda käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisest.

  1. Eeltoodu alusel on kostja käendajana kohustatud hageja nõude täitma. Eeltoodust tulenevalt ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel õiguslikku tähendust kostja väited pandieseme realiseerimise asjaolude ja hinna kohta ning kohus neid põhjalikumalt ei analüüsi. Kohus märgib vaid, et kostja ei ole tõendanud, et pandieseme reaalne tegelik turuhind oli kõrgem hinnast, mille hageja sai. Kostja esitatud tõendid tõendavad lehise kui puiduliigi üldisi omadusi, mitte konkreetse hagejale panditud puidukoguse kvaliteeti võõrandamise ajal. Kostja esitatud 02.05.2006 e-kiri (tl 89) B N pakkumise kohta hinnaga 208 EUR/m3 on paljasõnaline ja tõendamata, sest e-kirjas viidatud lisa failis tellimust kohtule esitatud ei ole. Samuti ei nähtu ekirjast, et kõne all on just panditud puitmaterjali võimalik müük.
  2. Esitatud tõenditega on tõendatud hageja väited, et pank on põhivõlgnikule piisavalt vastu tulnud, arvestades tasutud maksed lepingu punktis 5.
  3. sätestatule vastupidiselt esmalt põhivõla katteks, vähendades sellega oluliselt põhivõlga, millelt arvestatakse intresse ja viiviseid. Samuti nähtub võlgnevuse arvestusest (tl 42), et pank arvestas viiviseid laenulepingus ettenähtud 0,3 % asemel viivisemääraga 0,15 % päevas. Kostja väited, et pank takistas pandieseme müümist põhivõlgnikul endal ning takistas sellega tootmistegevust, mis oli vajalik võlgnevuse tasumiseks rahaliste vahendite hankimiseks, ei ole tõendatud. Kostja selgitustest järeldub, et kostja põhivõlgniku juhatuse liikmena soovis, et pank kannaks põhivõlgnikuks oleva äriühingu faktooringlepingust tulenevaid äririske. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et laenutähtaja 15.02.2006 saabumisest kuni pandieseme hageja poolt 29.09.2006 realiseerimiseni oli kostjal 7 kuud aega, et pandiesemele ise parim ostja leida. Eeltoodust tulenevalt on alusetud ja põhjendamata kostja väited, et hageja ei ole käitunud heas usus.
  4. Põhjendamata on kostja kohtuistungil esitatud väide, et ta sõlmis käenduslepingu äriühingu juhatuse liikmena. Käenduslepingu on sõlminud IK kui füüsiline isik. Asjaolu, et I. K oli samal ajal põhivõlgniku juhatuse liige, ei tähenda, et käendajaks oli äriühing; liiati ei saa äriühing käendada iseenda laenukohustuse täitmist.
  5. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi ning mõistab taotletud summa kostjalt välja.
  6. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda. Heli Käpp Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.