2-07-52212/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2008.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-52212 Tsiviilasi GDhagi ADvastu abielulahutuse ja laste elukoha määramise nõudes. Hageja GD(isikukood XXX, elukoht XXX); hageja esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider; Menetlusosalised Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud kostja AD(isikukood XXX, viibimiskoht XXX vangla, XXX). 12.05.2008.a. Hageja GD Hageja esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider Kohtuotsuse resolutsioon

1. Lahutada GD(isikukood XXX) ja AD (isikukood XXX) vahel XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis registreeritud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.
2. Poolte abielu lõpeb abielu lahutamise kohtuotsuse jõustumisest.
3. Poolte menetluskulu abielu lahutamise osas jätta poolte endi kanda.
4. Määrata XXX.a. sündinud KD(ik XXX ja XXX.a. sündinud KD(ik XXX) elukohaks nende ema, GD elukoht. Välja mõista hagejalt GD riigilõiv 1000 kr riigi tuludesse. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud Hageja palub poolte abielu, milline on XXX.a. sõlmitud Tallinna Perekonnaseisuametis, lahutada. Hageja leiab, et abielu säilitada ei ole võimalik. Hageja palub lapsed, XXX.a. sündinud KD ja XXX.a. sündinud KD, jätta elama enda juurde ja määrata nende elukohaks enda elukoht. Kostja seisukoht Kostja kuulati ära 05.03.2008.a. erinõude korras Tuusula Maakohtus. Kostja avaldas, et ei ole abielulahutusega nõus enne, kui on abikaasaga isiklikult rääkida. Kostja on nõus, et laste elukohaks määratakse ema juurde. Kohtu põhjendused Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et poolte abielu sõlmiti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja on asja kohtuliku menetluse käigus avaldanud, et ei pea kostjaga XXX.a. sõlmitud abielu jätkamist võimalikuks ja avaldanud kindlat tahet abielu lahutada. Samas on kostja ärakuulamisel Tuusula Maakohtus avaldanud tahet veel abielu säilitada ja leidnud, et abielu säilitamine on võimalik. PkS § 2 lg 1 sätestab, et abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil. Sellest järeldub, et peab olema ka poolte ühine soov ja tahe olla abielus, elada jätkuvalt koos ühise perekonnana ja kasvatada ühiselt lapsi. Kui abielu säilitamiseks puudub ühe poole tahe, abielu ei toimi. Arvestades asjaolu, et ühe abikaasa vaieldamatu tahe on suunatud abielu lahutamisele, asub kohus seisukohale, et poolte abielu säilitamine, olenemata ühe väidetavast poole tahtest seda säilitada, ei ole võimalik ja abielu tuleb lahutada. Poolte menetluskulu abielu lahutamise asjas jätta poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). PkS § 51 järgi kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et laste, XXX.a. sündinud KD ja XXX.a. sündinud KDi elukohaks määratakse jätkuvalt nende ema, GD elukoht. Hageja on esitanud hagiavalduses kaks nõuet, abielulahutuse nõude ja nõude laste elukoha määramiseks, kuid ei ole tasunud laste elukoha määramise nõudelt riigilõivu. Seoses sellega tuleb kooskõlas TsMS § 132 lg 1, § 134 lg 1, § 172 lg 1 hagejalt riigilõiv 1000 kr välja mõista riigi tuludesse. Ene Tsefels Kohtunik