← Eesti

2-07-18076/10

Obsah (5)§ 14§ 18§ 7§ 19§ 61

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2007, Rapla Tsiviilasja number 2-07-18076 Tsiviilasi M S hagi V S vastu ühisvara jagamisek

§ 14

lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

§ 18

lg 1 sätestab, et abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Kostjate abielu on registreeritud 08.05.1998. Abielu on lahutatud 27.03.2002 Rapla Maakohtu poolt. Pärnu Maakohtu Rapla kinnistusosakonna väljavõttega loeb kohus tuvastatuks, et korteriomand, asukohaga xxxxxxxx, xxxxx x-x, registriosa nr xxxxxxx, omanik on alates 28.02.2000 M S. Laenulepinguga 17.11.1998 loeb kohus tuvastatuks, et M S laenas hagejale korteri ostuks ja remondiks 40 000.- kr. Tunnistaja M U ütlustest nähtub, et pooled ostsid tunnistaja korteri 30 000.- kr eest. Kostja ütles raha üle andes, et tema äi andis raha. Tunnistaja M S ütlustest nähtub, et ta kinkis 40 000.- kr hagejale korteri ostuks ja remondiks. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et tunnistaja M S kinkis hagejale 40 000.- kr korteri ostuks ja remondiks. Laenulepinguga 17.11.1998 loeb kohus tuvastatuks, et tunnistaja M.S laenas 40 000.- kr hagejale korteri ostmiseks. Asjas ei oma tähtsust, et nüüd hiljem tunnistaja leiab, et ta hoopis kinkis 40 000.- kr hagejale korteri ostmiseks. Tunnistaja M.S ütlused selle kohta, et ta tegelikult kinkis raha hagejale, ei ole usaldusväärsed, kuna käesoleval ajal on hagejale kasulik 40 000.- kr saamine kinke teel. Tunnistaja M.S ütlused ei tee olematuks kirjalikult 17.11.1998 sõlmitud laenulepingut. Hageja M.S võttis kohtuistungil omaks, et tunnistajalt saadud raha 40 000.- kr võeti korteri ostmiseks, kus pooled pidid elama hakkama ning mõne aja pärast oli ka sündimas laps. Seega tunnistaja M.Slt laenatud 40 000.- kr saadi perekonna huvides ning ei ole hageja lahusvara, vaid oli poolte ühisvara. Korteriomand soetati abielu kestel poolte ühiste vahendite eest ning seega korteriomand ei omandatud hageja lahusvara arvel. Kas tunnistaja M.S taotleb laenu tagastamist või mitte, seda otsustab tema, käesoleva ajani ta laenu pooltelt tagasi küsinud ei ole.

§ 7

järgi määratakse abikaasade varalised õigused kindlaks seaduses või abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. Tõendamist ei leidnud, et kostjad on sõlminud abieluvaralepingu. Seega on kinnistu asukohaga xxxxxxxx, xxxxx x-x, registriosa nr xxxxxxx, kostjate abielu kestel omandatud vara ning see tuleb

§ 14

lg 1 kohaselt lugeda poolte ühisvaraks.

§ 19

lg 1 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel.

§ 19

lg 2 p-de 3, 2 sätestab, et kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel või kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist eeldused, et ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest. Kohus leiab, et korteriomand kuulub jätmisele hageja omandisse, kuna hageja koos lapsega käesoleval ajal kasutab korteriomandit ning on nende alaliseks koduks. Ekspertarvamusega 08.05.2007 loeb kohus tuvastatuks, et korteriomandi, asukohaga xxxxxxxx, xxxxx x-x, väärtus on 330 000.- kr. Kostja on hinnanud korteriomandi väärtuseks 500 000.- kr. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et korteriomandi väärtus on 500 000.- kr, kuna kostja ei ole seda millegiga tõendanud. Hagejalt kuulub väljamõistmisele hüvitis enamsaadud ühisvara eest. Kohustuse suurus määratakse kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte abielu lahutati 27.03.

  1. Seega hageja on tasunud elektriteenuse ja kommunaalkulude eest ning teinud remonti peale abielusuhete lõppu. Seega nimetatud kohustused ei kuulu ühisvara hulka. Ekspertarvamusega 08.05.2007 leidis tõendamist, et 2005.a on tehtud sanitaarremont trepikodades ja vahetatud tuulekodade katused ning 2004.a on renoveeritud kogu korter, paigaldatud uus elektrisüsteem ja osaliselt uus veesüsteem. 2006.a on korter uuesti osaliselt renoveeritud. 2003.a on vahetatud aknad ja korteri välisuks. Tunnistaja M S ütlustest nähtub, et korteris tehti põhjalik remont 2006.a. Ekspertarvamuse kohaselt tehti põhjalik remont siiski 2004.a ning 2006.a korter renoveeriti osaliselt. Kohtuistungil ei leidnud ekspertarvamusega tõendamist, et korteri turuväärtust on mõjutanud hageja poolt teostatud remont. Kõik esitatud arved remondimaterjalide soetamise kohta on väljastatud 2007.a. Seega arved tl 92-94 ei puutu asjasse ega tõenda materjalide ostmist remondi tegemise ajal. Hinnapakkumine elektritööde maksumuse kohta on antud 29.08.2007 ning hinnapakkumine remonttööde maksumuse kohta on antud 24.08.
  2. Seega ei kajasta hinnapakkumised tööde teostamise ajal kehtinud maksumusi. Hageja on arvestanud, et kostja on tasunud ettenähtust vähem elatist 39 800.- kr. Antud juhul tuleks hagejal pöörduda kohtutäituri poole ning vaidlus kuulub lahendamisele Täitemenetluse seadustiku alusel.

§ 61

lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtudes poolte varalisest seisundist ja lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatise miinimummäär, millele lisandub tulumaks lapse ülalpidamiseks hageja kasuks. 1800.- kr on

ga kehtestatud väljamõistetava elatise miinimummäär alates 2007.a ning koos tulumaksuga 2310.- kr. Elatise miinimummäära väljamõistmisel ei pea hageja tõendama lapse ülalpidamiseks tehtud kulutusi. Kostja on tasunud hageja kasuks elatist 2000.- kr, kuid alates 2007.a junnikuust on ta maksmise lõpetanud. Seega kostja ei ole vabatahtlikult tasunud

ga kehtestatud elatise miinimummäära. Vanema lapse ülalpidamiskohustused on kehtestatud

ga. Nimetatud seadus sätestab elatise suuruse muutmise tingimused kui ka elatusraha suuruse. Seega on hagejal seaduslik alus pöörduda hagiga kohtusse elatise suuruse muutmiseks, kui kostja vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ei täida. Kostja on töövõimeline ning tal tuleb tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt

ga kehtestatud määrades. Teisi ülalpeetavaid kostjal ei ole Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.