lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.
lg 1 sätestab, et abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Kostjate abielu on registreeritud 08.05.1998. Abielu on lahutatud 27.03.2002 Rapla Maakohtu poolt. Pärnu Maakohtu Rapla kinnistusosakonna väljavõttega loeb kohus tuvastatuks, et korteriomand, asukohaga xxxxxxxx, xxxxx x-x, registriosa nr xxxxxxx, omanik on alates 28.02.2000 M S. Laenulepinguga 17.11.1998 loeb kohus tuvastatuks, et M S laenas hagejale korteri ostuks ja remondiks 40 000.- kr. Tunnistaja M U ütlustest nähtub, et pooled ostsid tunnistaja korteri 30 000.- kr eest. Kostja ütles raha üle andes, et tema äi andis raha. Tunnistaja M S ütlustest nähtub, et ta kinkis 40 000.- kr hagejale korteri ostuks ja remondiks. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et tunnistaja M S kinkis hagejale 40 000.- kr korteri ostuks ja remondiks. Laenulepinguga 17.11.1998 loeb kohus tuvastatuks, et tunnistaja M.S laenas 40 000.- kr hagejale korteri ostmiseks. Asjas ei oma tähtsust, et nüüd hiljem tunnistaja leiab, et ta hoopis kinkis 40 000.- kr hagejale korteri ostmiseks. Tunnistaja M.S ütlused selle kohta, et ta tegelikult kinkis raha hagejale, ei ole usaldusväärsed, kuna käesoleval ajal on hagejale kasulik 40 000.- kr saamine kinke teel. Tunnistaja M.S ütlused ei tee olematuks kirjalikult 17.11.1998 sõlmitud laenulepingut. Hageja M.S võttis kohtuistungil omaks, et tunnistajalt saadud raha 40 000.- kr võeti korteri ostmiseks, kus pooled pidid elama hakkama ning mõne aja pärast oli ka sündimas laps. Seega tunnistaja M.Slt laenatud 40 000.- kr saadi perekonna huvides ning ei ole hageja lahusvara, vaid oli poolte ühisvara. Korteriomand soetati abielu kestel poolte ühiste vahendite eest ning seega korteriomand ei omandatud hageja lahusvara arvel. Kas tunnistaja M.S taotleb laenu tagastamist või mitte, seda otsustab tema, käesoleva ajani ta laenu pooltelt tagasi küsinud ei ole.
järgi määratakse abikaasade varalised õigused kindlaks seaduses või abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. Tõendamist ei leidnud, et kostjad on sõlminud abieluvaralepingu. Seega on kinnistu asukohaga xxxxxxxx, xxxxx x-x, registriosa nr xxxxxxx, kostjate abielu kestel omandatud vara ning see tuleb
lg 1 kohaselt lugeda poolte ühisvaraks.
lg 1 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel.
lg 2 p-de 3, 2 sätestab, et kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel või kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist eeldused, et ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest. Kohus leiab, et korteriomand kuulub jätmisele hageja omandisse, kuna hageja koos lapsega käesoleval ajal kasutab korteriomandit ning on nende alaliseks koduks. Ekspertarvamusega 08.05.2007 loeb kohus tuvastatuks, et korteriomandi, asukohaga xxxxxxxx, xxxxx x-x, väärtus on 330 000.- kr. Kostja on hinnanud korteriomandi väärtuseks 500 000.- kr. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et korteriomandi väärtus on 500 000.- kr, kuna kostja ei ole seda millegiga tõendanud. Hagejalt kuulub väljamõistmisele hüvitis enamsaadud ühisvara eest. Kohustuse suurus määratakse kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte abielu lahutati 27.03.
lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtudes poolte varalisest seisundist ja lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatise miinimummäär, millele lisandub tulumaks lapse ülalpidamiseks hageja kasuks. 1800.- kr on
ga kehtestatud väljamõistetava elatise miinimummäär alates 2007.a ning koos tulumaksuga 2310.- kr. Elatise miinimummäära väljamõistmisel ei pea hageja tõendama lapse ülalpidamiseks tehtud kulutusi. Kostja on tasunud hageja kasuks elatist 2000.- kr, kuid alates 2007.a junnikuust on ta maksmise lõpetanud. Seega kostja ei ole vabatahtlikult tasunud
ga kehtestatud elatise miinimummäära. Vanema lapse ülalpidamiskohustused on kehtestatud
ga. Nimetatud seadus sätestab elatise suuruse muutmise tingimused kui ka elatusraha suuruse. Seega on hagejal seaduslik alus pöörduda hagiga kohtusse elatise suuruse muutmiseks, kui kostja vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ei täida. Kostja on töövõimeline ning tal tuleb tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt
ga kehtestatud määrades. Teisi ülalpeetavaid kostjal ei ole Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.