Tsiviilasi nr: 2-08-5093 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 13.05.2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-5093 T

§-st 449 tulenevalt lubatud ja tsiviilkohtumenetluse printsiipidest tulenevalt õigustatud. Kohus peab tagama, et tsiviilasi lahendatakse võimalikult kiiresti, võimalikult efektiivselt ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus peab asja arutamisest kõrvaldama kõik selle, mis asjasse ei puutu. Käesolevas asjas oli kohtul kahtlus, et heauskse omandamise vastuväide ei ole käesolevas asjas asjakohane. Kuivõrd kostja 2 seaduslikku esindajat kohtus ei viibinud, oleks hageja vastava taotluse rahuldamine tinginud menetluse venimise ning märkimisväärsete täiendavate kulude tekkimise. Sellest tulenevalt tuli kohtul hinnata, kas sellise tõendi hankimine on asjassepuutuv. Kuid lisaks sellele, et kohus on kohustatud tagama, et tsiviilasi lahendatakse võimalikult kiiresti ja võimalikult väikeste kuludega, on kohus kohustatud tagama, et tsiviilasi lahendatakse õigesti ja et tsiviilasja arutatakse igakülgselt. Kuivõrd hageja easitas kostja 2 seadusliku esindaja vande all ülekuulamise taotluse alles kohtuistungil, siis leidis kohus, et taotletud tõendi asjakohasust tuleks asja õige ja igakülgse lahendamise huvides kaaluda. See, kui kohus oleks määranud kohtuistungil jätta taotlus rahuldamata, siis selle tagajärjel oleks võinud asja õige ja igakülgne lahendamine ohtu sattuda. Sellest tulenevalt leidis kohus, et põhjendatud on kostja heauskset omandamist puudutava vastuväite asjakohasuse osas vaheotsuse tegemine, sest muus osas leidis kohus ja leidsid ka menetlusosalised, et asja arutamise võib lõpetada. Kohus leiab, et käesoleval juhul on vaheotsuse tegemine

§ 449

lg 2 analoogia tõttu lubatud, sest kohus hindab vaheotsuse raames nõude suhtes esitatud vastuväite asjakohasust ning juhul, kui vastuväide osutub kohtu hinnangul asjakohatuks, lahendab kohus muus osas asja sisuliselt ja lõplikult. Sellise menetluse korraldusega olid menetlusosalised nõus ning väljendasid oma nõustumust 22.04.2008.a kohtuistungil. Kohus leiab, et selliselt menetlust korraldades ei saa kahjustada mitte ükski olulistest tsiviilkohtumenetluse raames tagamisele kuuluvatest õigushüvedest. Sellest tulenevalt teeb kohus käesoleva otsuse raames vaheotsuse, milles leiab, et kostjate vastuväited, mis tuginevad 1 piiratud asjaõiguste heausksele omandamisele ja AÕS § 56 lg-le 1 ja § 65 lg-le 3, tuleb jätta arvestamata. Sellise järelduse tõttu lahendab kohus käesoleva asja sisuliselt ja rahuldab eespool toodud põhjustel hagi. Kuivõrd kohus lahendab asja sisuliselt, on käesolev otsus lõppotsus.

1. Eespool toodud põhjustel leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ja kostjate poolt esitatud vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt kohtuliku hüpoteegi kustutamise eelduseks olevate tahteavalduste andmist. Selline nõudeõigus tuleneb AÕS § 65 lg-st
2. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt asendab käesolev kohtuotsus kostja 1 ja kostja 2 vastavaid tahteavaldusi, sest käesoleva kohtuotsusega tuvastatakse vastavate tahteavalduste andmise kohustus.
3. Järgnevalt käsitleb kohus hagi tagamisega seotud küsimusi. Käesolevas asjas kohaldas kohus hagi tagamise abinõusid ja määras 25.02.2008.a määrusega keelata kostjal 1 vaidlusaluse kohtuliku hüpoteegi käsutamine. Selle keelu nähtavakstegemiseks määras kohus kanda kinnistusraamatusse keelumärge. Samuti määras kohus keelata kohtuliku hüpoteegi realiseerimisele suunatud toimingute ja tegude toimepanemise. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täielikult, siis ei ole alust hagi tagamise abinõude tühistamiseks. Kohtukulude jaotus 14.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Lähtudes

§ 162

lg 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostjate kanda.

§ 165

lg-st 1 tulenevalt leiab kohus, et kostjad ei osalenud menetluses oluliselt erinevas ulatuses, mistõttu peavad kostjad kandma menetluskulud võrdsetes osades. Kohus ei teinud asja menetlemisel

§ 143sätestatud asja läbivaatamise kulusid.

Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. 5