lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Elatis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja poolt kohtule esitatud Ühendatud Kuningriikide Õigusühingu Atkinson McCall Solicitors kirjast 7 nähtub, et hageja ja tema uus abikaasa soovisid M k’i lapsendada, ent tulenevalt lapse soovidest, lõpetati lapsendamismenetlus ning hageja uus abikaasa, kellega hageja hiljem ka abielu lahutas, ei oma M ’i suhtes mingeid kohustusi. Veel nähtub esitatud ametlikust kirjast, et M perekonnanimes ei ole muudatusi, küll aga kasutati ema perekonnanime lapse puhul asjaajamise lihtsuse huvides. Kohtu poolt väljanõutud M sünniaktist nähtub, et tema isana on kantud sünniakti RM ja sünniaktis ei ole tehtud muudatusi. Kostja esitas hageja kirjad, millest nähtus hageja soov saada kostjalt nõusolekut M lapsendamiseks hageja uue abikaasa poolt, ent hinnates märgitud kirju koos Atkinson McCall Solicitors vastusega ja arvestades asjaolu, et M sünniakti on kantud isana RM ja et aktis ei ole tehtud muudatusi, on ümber lükatud kostja väide sellest, et MM oleks Lk 2
Hageja palus elatise välja mõista. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda sellest, et Tallinna Linnakohtu määrusega 07.09.1992 on kostjalt alimendid välja mõistetud ¼ kostja sissetulekustest ja hageja soovib saada elatist kindlas summas igakuiselt so 2725 krooni, mida saab pidada sooviks muuta varasemat kohtulahendit
RakS § 136 lg 2 tähenduses.
Raks § 136 lg 2 alusel võib huvitatud isiku nõudel kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista perekonnaseaduse alusel nõude esitamisest alates. Kostja väitis, et tema on ülalpidamise kohustust täitnud, ent ei ole tõendanud märgitud väiteid. Kuna kostja lapse vajadusi ega selle suurust ei ole vaidlustanud, siis on tõendamist leidnud, et MM ülalpidamiseks kulub kuus ca 5450 krooni. Hageja palus välja mõista märgitud summast poole, seega leidis, et mõlemad vanemad peavad võtma võrdselt osa lapse ülalpidamisest. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tema varanduslik olukord ei võimalda osa võtta lapse ülalpidamisest võrdselt hagejaga ja tasuda elatist 2725 krooni igakuiselt. Vastupidiselt kinnitab kostja poolt kohtule esitatud sõiduauto liisingleping ja selle juurde kuuluv maksegraafik, et kostja on võimeline kandma kolmandate isikute ees varalisi kohustusi igakuiselt üle 2600 krooni, samuti kinnitab seda laenu tagasimakse graafik, mille järgi maksis kostja laenu 2006.a. igakuiselt üle 1000 krooni, so samal ajal kui tasus liisingmakseid üle 2600 krooni kuus. Seega ei tõenda kostja töötasu õiend, tuludeklaratsioon kostja täielikku varanduslikku olukorda. Kohus ei saa eelistada alaealise lapse elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja teisi võlakohustusi, kuna selline eelistus ei tulene seadusest ja seega on kostjal kohustus samas ulatuses nagu hagejal võtta osa lapse ülalpidamist. Kostja väited sellest, et laps töötab, omab sissetulekut, mis võiks olla
lg 6 p 2 alusel elatise vähendamise, väljamõistmata jätmise või suuruse muutmise aluseks, on tõendamata. Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 2 alusel tuleb muuta Tallinna Linnakohtu määrusega kostjalt väljamõistetud alimentide suurust, milleks oli ¼ suurune osa kostja sissetulekutest ja mõista alates 24.08.2004 kostjalt hageja kasuks välja MM ülalpidamiseks välja igakuiselt elatis 2725 krooni kuni M täisealiseks saamiseni. TsMS § 468 lg 3 ja § 445 lg 3 järgi tuleb elatise otsuses määrata kindlaks otsuse täitmise viivitamatus hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub täitmisele viivitamatult poja ülalpidamiseks igakuiselt 1800 krooni. Hageja oli elatise nõudes riigilõivu tasumisest seaduse järgi vabastatud. Pooled kokkulepet menetluses ei saavutanud ja kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleks enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 64 järgi kostjalt riigituludesse välja mõista hagi rahuldatud osalt riigilõiv. Kehtiva TsMS § 123 järgi võetakse hagihinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Hagi esitati enne 01.01.2006 ning sellel ajal kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 3 järgi oli hagihinnaks elatise nõudes aastane elatise summa. Küll ei ole aga toimingu tegemise (so otsuse tegemise aeg) ajaks elatise hagi enam üldse riigilõivuga maksustatav toiming (RLvS § 22 lg 1 p 2), mistõttu jääb riigilõiv riigi kanda kooskõlas varemkehtinud TsMS § 64 lg 4. Hageja palus välja mõista kostjalt õigusabikulud, mille kohta esitas kviitungid 4130 krooni (12.09.06) ja 5000 (18.11.04) krooni tasumise kohta. TsMSRaks§ 3 tulenevalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 järgi mõistetakse hagi osalise rahuldamise korral kostjalt välja hagejale õigusabikulud kuni 5% hagi rahuldatud osast. Lk 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.