TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-800 Otsuse kuupäev 20.06.2008 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Tiiu Tauri esindaja v.adv. Anu Pärteli kaebus Lõuna Kaitseringkonna Staabi kohustamiseks anda välja haldusakt Tiiu Tauri koondamiseks ATS § 116 lg 1 alusel. Asja läbivaatamise kuupäev 03.06.2008 , kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tiiu Tauri esindaja v.adv. Anu Pärteli kaebus haldusasjas nr. 3-08-800 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 20.06.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tiiu Taur on esitanud kaebuse haldusasjas 3-08-800 Lõuna Kaitseringkonna Staabi peale kohustusega anda välja haldusakt kaebaja koondamiseks ATS § 116 lg 1 alusel. Tiiu Taurile on tutvustatud uut ametijuhendit (kinnitatud 24.03.2008), mille kohaselt võrreldes varasemaga on tööülesanded muutunud ning muutunud on nõue haridusele. Tiiu Taur on teatanud sellest asjaolust kirjalikult 14.04.2008 Lõuna Kaitseringkonna Staabi ülemale viitega koondamissituatsioonile. Lõuna Kaitseringkonna Staabi ülem major Aivo Kapten on vastanud Tiiu Taurile 21.04.2008 teatisega nr. 1-2/172 , et kaebaja on analoogse kaebuse juba halduskohtule esitanud, mille halduskohus on rahuldamata jätnud ning soovitas apellatsioonikorras haldusasjas 3-08-60 kohtuotsust vaidlustada. Kaebaja ei nõustunud vastusega, vaid asus seisukohale, et kaebaja teatisele ei ole sisulist vastust antud ning seega soovib asja lahendada kohtumenetluse läbi. Kaebaja on seisukohal, et ühest ametikohast on moodustatud sisuliselt kolm uut ametikohta seoses ümberkorraldustega Referendi eelmise ametijuhendiga oli kaebajale pandud nii referendi põhiülesanded kui kantselei juhataja ja arhivaari ülesanded, uue ametijuhendiga on tööülesanded vähenenud. Kuna uute ametijuhendite kohaselt nõutakse kõrgharidust ainult kantseleijuhatajalt ja arhivaarilt, mitte referendi ametikohal töötamisel, siis see asjaolu on ka Tiiu Tauri jaoks oluline muutus, kuna T. Tauril on kõrgharidus ning T. Taur väidab ka , et palk on muutunud. Kaebaja on seisukohal, et selline teenistuslik ümberkorraldus on kaasa toonud koondamissituatsiooni. Muutunud on kaebaja ametikoha eesmärk kui põhifunktsioonid, nõutav erialane ettevalmistus ja teenistuja palk. Kaebuse esitaja on seisukohal, et nimetatud muutused toovad kaasa ATS § 47 rakendamise , so. teenistujalt kirjaliku nõusoleku küsimise , mida T. Taur andnud ei ole. Tiiu Taur on esitanud nõude kohustada Lõuna Kaitseringkonna Staapi välja andma koondamiskäskkiri koos koondamishüvitisega ning välja mõista menetluskulud. Vastustaja on kirjalikus vastuses seisukohal, et kaebus on põhjendamatu, põhimõtteliselt on Tiiu Taur esitanud haldusasjaga 3-08-60 samase kaebuse. Vastustaja on seisukohal, et koondamissituatsiooni ei ole tekkinud, kuna kaebaja palk referendi ametikohal on sama ning võrreldes vana ning uut ametijuhendit nähtub, et vähenenud on referendi ametikoha tööülesannete hulk, kuid ei ole muutunud referendi ametikoha põhieesmärgid ega –funktsioonid. Nii uue kui vana ametijuhendi alusel on nõutud referendi ametikohal töötamiseks keskhariduse olemasolu. Kaebaja on nimetatud
- referendi ametikohale, mil ka kaebaja ei omanud kõrgharidust vaid omandas seda. Vastustaja on lisanud, et kaebajal on olnud võimalus kandideerida kõrgharidust nõutavale ametikohale – näiteks kantseleijuhataja ametikohale. Vastustaja on märkinud, et kaebaja täidab hetkel arhivaari ja kantseleijuhataja ametiülesandeid lisatasu eest. Kohtu seisukohad:
- Asja menetluse käik ja kirjeldus haldusasjas 3-08-60 Tiiu Taur on esitanud haldusasjas 3-08-60 Tartu Halduskohtule kaebuse Kaitsejõudude Peastaabi ülema või Lõuna Kaitseringkonna Staabi ülema või Lõuna Kaitseringkonna Staabi ülema kohustamiseks andma välja kaebaja suhtes ametist vabastamise käskkiri seoses koondamisega koos koondamishüvituse ja lõpparve väljamaksmisega ja tööraamatu kätteandmisega ning arvates 01.01.2008 töötatud aja eest vähemmakstud palga maksmiseks. Kaebajal on tinginud kohtusse pöördumise asjaolu, et Lõuna Kaitseringkonna Staabi ülem major Aivo Kapteni allkirjaga on edastatud 12.12.2007 kaebajale kirjalik teatis, mille kohaselt alates 01.01.2008 ei muutu kaebaja ametikoha nimetus, kuid muutub alluvussuhe ning palgaaste (vanemametnik, palgaaste 22-24) kuid töökorraldus jääb samaks. Teenistusse nimetamisel on olnud kaebajal palgamääraks
- palgaastme järgi 5390.- krooni. Kaebaja töötab alates 15.01.2004 Lõuna Kaitseringkonna Staabi referendina ning ametisse on nimetatud kaebaja Kaitsejõudude Peastaabi ülema käskkirjaga. Kaebaja on teinud järelpärimise 12.12.2007 saadetud teatise suhtes ning 18.12.2007 väljastatud vastuse kohaselt on tuginetud Palgaseaduse § 21, mille kohaselt kui töötaja viiakse üle vähemtasuvale tööle töötajast mitteolenevatel põhjustel, siis säilitatakse töötajale keskmine palk ühe kuu jooksul arvates üleviimise päevast. Kaebaja ei nõustunud asjaoluga, et teda on viidud madalama palgaastmega ametikohale tingimusega, et töökorraldus ei muutu ning temalt pole selleks nõusolekut võetud ning seega leiab, et tekkinud on koondamissituatsioon. Kohtumenetluse käigus on Kaitseväe juhataja andnud käskkirja 23.01.2008 nr. 64-P, millega on kehtestatud kaitseringkonna juhtkonna referendi palgaastmeks 24-26 alates 01.01.
- Kaebaja on jäänud endiselt seisukohale, et vastustaja on kohustatud välja andma koondamiskäskkirja koos vastavate hüvitistega, kuna Kaitsejõudude Peastaabi töökorraldus ei vasta seadusele, kaebaja ei taha seal enam töötada, kaebajal on hirm, et tema tööülesanded jagatakse ära teiste uute moodustatud ametikohtadele võetavate ametnike vahel. Seni täidab kaebaja teenistusülesandeid vana ametijuhendi järgi, kuid lisaks on talle pandud personalitöö. Kaebaja sõnutsi kohtuistungil on ta küll töötasu saanud endise palgaastme järgi, kuigi on vähendatud töötasu 9009.- kroonilt 8617.- kroonini ning kaebajal puudub õiguskindlus. Asja materjalide kohaselt on Vabariigi Valitsuse 19.07.2007 määruse 191 „Vabariigi Valitsuse 22.05.2002.a. määruse nr. 172 „Kaitseväe ülesehitus“ muutmine“ järgi toimunud kaitseväe ülesehituses ümberkorraldused, mille tulemusena muutus alates 01.01.2008 kaitseringkondade alluvussuhe. Kaitseringkonnad viidi kaitseväe juhataja alluvusest maaväe ülema vahetusse alluvusse. Sellest tulenevalt on kaitseväe juhataja allkirjastanud 30.11.2007 käskkirja nr. 1061P, millega on kinnitatud Lõuna Kaitseringkonna Staabi koosseisutabel. Kaebaja on nimetatud Kaitsejõudude Peastaabi ülema käskkirjaga 23.12.2003 nr. 432-P teenistusse Lõuna Kaitseringkonna Staabi referendi ametikohale alates 15.01.
- Kuna kaebaja on esitanud kaebuse Kaitsejõudude Peastaabi ülema või Lõuna Kaitseringkonna Staabi ülema või Lõuna Kaitseringkonna ülema vastu koondamiskäskkirja väljaandmise nõudes, määras kohus vastustajaks Kaitsejõudude Peastaabi ülema, kuna tulenevalt ATS § 112 kohaselt on teenistusest vabastamise õigus isikul või ametiasutusel, kellel on teenistusse nimetamise õigus. Hilisemalt on vastustaja möönnud, et Kaitsejõudude Peastaabi ülem on ekslikult allkirjastanud haldusaktid, mis oleksid pidanud kuuluma kaitseringkondade staabiülemate pädevusse. Kohtu ülesanne oli tuvastada, kas uuendused on kaasa toonud Lõuna Kaitseringkonna Staabis koondamissituatsiooni kaebaja suhtes Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 116 lg 1 mõistes. Kaitsejõududes toimus struktuurimuudatus, mille tulemusena on kaitseringkonnad viidud kaitseväe juhataja alluvusest maaväe ülema vahetusse alluvusse ning kaitseväe juhataja poolt on kinnitatud käskkirjaga 1061P uus koosseisutabel seisuga 01.01.2008, kus kajastub ka referendi ametikoht ning kaebaja suhtes on muutunud ainult alluvussuhe. Kaebaja on allunud enne staabiülemale, uue koosseisutabeli järgi allub kaitseringkonna ülemale. Kohtuliku kontrolli tulemusena on kohus asunud seisukohale, et kaebaja täidab endiselt seni kehtinud ametijuhendist tulenevaid teenistusülesandeid, kuna uut ei ole veel kinnitatud, kaebaja põhifunktsioonid on samad, kaebaja töö- ja ametiruum on samad, seega kaebajat ei ole viidud ühelt ametikohalt teisele. Kaebaja oli pöördunud kohtu poole kui talle on teatatud teatisega 12.12.2007, et muutub alluvussuhe ja palgaaste, kuid töökorraldus jääb samaks ning on palutud asuda läbirääkimistele Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonnaga. Kohus on möönanud, , et nimetatud teatise väljastamine ametiasutuse poolt ametnikule võis olla eksitav ja arusaamatusi põhjustav , mistõttu Tiiu Taur ka kohtu poole pöördus, kuid kohtumenetluse käigus on vastustaja tunnistanud oma eksimust ning Kaitseväe juhataja käskkirjaga 23.01.2008 nr. 64P on tagasiulatuvalt arvates 01.01.2008 kehtestatud kaitseringkonna juhtkonna referendi (vanemametnik) palgaastmeks 24-26, millega on säilitatud ametnike endised palgaastmed. Vastustaja on kinnitanud haldusasjas 3-08-60, et kuna kaitseväe juhataja ei olnud kinnitanud palgajuhendit, ei saanud Lõuna Kaitseringkonna Staabi ülem välja anda ametnike koosseisu, palgaastmete ja lisatasude käskkirju. Samuti on töös uute ametijuhendite vormistamine. Kaebuse esitaja väidete kohaselt oli talle töötasu küll välja makstud õigeaegselt , kuid 9009.- krooni asemel sai kaebaja 8617.- krooni. Arvates 01.01.2008 on tunnistatud kehtetuks ATS § 391 , mis andis õiguse lisatasu maksmiseks riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise eest, mille tulemusena on lisatasu ära võetud, millega seonduvalt on töötasu vähenenud. Seega tuleneb töötasu vähenemine seadusest, mitte teenistuse ümberkorraldamisest. Kaebaja tõi välja asjaolu, et tema ametijuhendit ei ole muudetud, kuid talle on antud juurde personalitöö ülesanded. Haldusasja 3-08-60 arutamise ajal töötas kaebaja endise ametijuhendi järgi ning suulise korralduse alusel tegi täiendavalt personalitööd, mida kohtuistungil vastustaja esindaja seletuste kohaselt kaebajale hakatakse tasustatama lisatasuna. Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale haldusasjas nr. 3-3-1-27-01, et ametijuhendi puudumine või selle regulatsiooni ebapiisavus ei õigusta iseenesest ametniku poolt teenistuskohustuste täitmatajätmist või mittenõuetekohast täitmist. Ametnik peab täitma ka neid ülesandeid, mis tulenevad muudest õigusaktidest, aga ka teenistuskoha olemusest ja teenistussuhte laadist, samuti ametiasutuse juhi või vahetu ülemuse korraldustest. Kaebajal on olnud hirm, et uue ametijuhendiga muudetakse ja vähendatakse tema teenistusülesandeid, kuna moodustatud on veel kaks asjaajamisega seotud ametikohta ning kaebajal jääb arusaamatuks, kui kaebaja põhifunktsioonid on samad ,siis millised üldse võiksid olla uued moodustatud kantseleiülema ja arhivaar-erisektoripidaja ametikohtade eesmärgid. Kohus on asunud seisukohale, et kaebaja on ennatlikult ja etteruttavalt asunud seisukohale, et vastustaja teeb teenistuses ümberkorraldusi nii, et kaebaja suhtes muutub ametikoha eesmärk, põhifunktsioonid, nõutav erialane ettevalmistus ja teenistuja palk. Haldusasja 3-08-60 menetlemise hetkel täitis kaebaja oma teenistusülesandeid 07.04.2006 kinnitatud ametijuhendi järgi ning kaebaja suhtes ei ole toimunud üleviimist teisele ametikohale ATS § 47 mõistes, millisel juhul oleks vajalik ametniku kirjalik nõusolek. Kuna haldusasja 3-08-60 läbivaatamise hetkel kehtis nimetatud ametijuhend ja uut ei olnud vormistatud , ei ole olnud vajadust ka võrdlust läbi viia uue ja praeguse referendi ametikoha ülesannete vahel. Kaebaja väide, et ta ei taha enam antud ametikohal töötada ning hirm tulevikule suunatud töökorralduste muutuste ees on emotsionaalne ning ei anna alust koondamiskäskkirja väljaandmiseks. Kokkuvõtlikult asus kohus seisukohale, et vastustaja pool ei ole rikkunud kaebaja suhtes subjektiivseid õigusi ega õiguskindluse põhimõtteid, alluvussuhte muutmine ei ole teenistusest vabastamise aluseks ning ükski kaebaja poolt toodud argument ei anna alust kohustada vastustajat välja andma koondamiskäskkirja koos koondamishüvitustega, kuna koondamissituatsiooni ei ole tekkinud ATS § 116 lg 1 mõistes. Kohtuotsus haldusasjas 3-08-60 on jõustunud 15.04.
- Asja menetluse käik ja kirjeldus haldusasjas 3-08-
- Tiiu Taur on esitanud 25.04.2008 uue kaebuse, millega kohustab Lõuna Kaitseringkonna Staapi välja andma koondamiskäskkiri kaebaja koondamise kohta. Tiiu Taur on lähtunud asjaolust, et tema tööülesanded ja palk on võrreldes varasemaga muutunud ning pöördus tööandja poole viitega koondamissituatsioonile ning on saanud vastusena 21.04.2008 teatise nr. 1-2/172, kus anti soovitus apellatsioonikaebuse esitamiseks, kuna kaebaja analoogne kaebus on kohtuotsusega haldusasjas 3-08-60 lahendatud ja kaebus on jäetud rahuldamata. Nimetatud teatisele tuginedes on kaebaja pöördunud taas halduskohtu poole. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja on samastanud esitatud kaebuse haldusasjaga 3-08-60, kuid muutunud on asjaolu, et uue kaebuse esitamise hetkeks olid välja töötatud uued ametijuhendid nii referendi, kui ka uutele moodustatud ametikohtadele – kantseleijuhataja ja arhivaar-erisektoripidaja ametikohtadele. Kohus asus seisukohale, et menetluse lõpetamine antud asjas motiivil, et samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus, ei ole otstarbekaks, kuna kohus pidas õigeks anda asja kohta sisuline hinnang seoses uute ametijuhendite kehtestamisega. Kohtu ülesanne on taas tuvastada , kas uuendused on kaasa toonud Lõuna Kaitseringkonna Staabis koondamissituatsiooni kaebaja suhtes Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 116 lg 1 mõistes. Tulenevalt ATS § 116 lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu vabastada teenistusest ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Kohus asub taas seisuskohale, et koondamissituatsiooni ei ole tekkinud ka seoses uute ametijuhendite kehtestamisega. Vastustaja on seoses asjaoluga, et kaitseringkonnad on viidud üle maaväe ülema vahetusse alluvusse( Lõuna Kaitseringkonna Staabi ülem allub vahetult maaväe ülemale ning maaväe ülem allub vahetult kaitseväe juhatajale), teinud ümberkorraldusi, aga mitte selliseid, mis tooks kaasa koondamissituatsiooni kaebaja suhtes. Nagu eelmises kohtuasjas asus kohus seisukohale, nii ka käesolevas asjas, et referendi ametikoht, millele kaebaja teenistusse oli nimetatud – , referendi ametikoht (vanemametnik), asub samas töö- ja ametiruumis, kaebajat ei ole viidud ühelt ametikohalt teisele, kaebaja täidab endiselt referendi ülesandeid ning saab sama palgaastme – 26- järgi ametipalka. Mis puudutab kaebaja haridust ja teenistusülesannete vähendamist seoses uue ametijuhendiga leiab kohus, et vähenenud on tööülesannete maht, kuid referendi ametikoha põhieesmärgid ja –funktsioonid on samad, samuti ei ole vähenenud palk. Lõuna Kaitseringkonna Staabi käskkirja 24.03.2008 nr. 1-1/19 kohaselt arvestatuna tagasiulatuvalt 01.01.2008 on kaebaja palgaaste 26 ning makstakse kaebajale ka lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest. Vastustaja väidete kohaselt näevad ette nii uus 24.03.2008 kk nr. 1-1/18 kui ka vana 07.04.2006 kk. nr. 1-1/2 kinnitatud ametijuhend referendi ametikohal nõutavaks keskhariduse. Asjaolu, et kaebaja on omandanud töö käigus kõrghariduse, ei võta talt õigust töötada edasi keskharidust nõutaval ametikohal. Vastustaja on viidanud ka asjaolule, et kaebajal on olnud võimalus kandideerida teistele uutele tema haridustaset eeldatavale kõrgemale ametikohale – näiteks kantseleijuhataja ametikohale. Samas on kaebaja taas välja toonud ATS § 47 rakendamise kohustuse, mis näeb ette ametnikult kirjaliku nõusoleku võtmise, kui ametnik viiakse üle teisele ametikohale või antakse talle ametikohaväliseid ülesandeid. Kohus rõhutab veelkord, et kaebajat ei ole viidud üle teisele ametikohale ning ametiväliseid ülesandeid täidab kaebaja käskkirja 24.03.2008 nr. 1-1/19 alusel, saades selle eest lisatasu (lisatasu 15% kantseleijuhataja ülesannete täitmise ja 15% arhivaarerisektoripidaja tööülesanded). Kuna kaebaja nimetatud käskkirja vaidlustanud ei ole, asub kohus seisukohale, et kaebajal on soov täita täiendavaid tööülesandeid , saades selle eest lisatasu. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt ATS § 59lg 11 kohaselt võib ametijuhendit muuta teenistuja nõusolekuta, kui ei muutu ametikoha eesmärk, põhifunktsioonid, nõutav erialane ettevalmistus ega teenistuja palk ja ametniku ülesannete maht oluliselt ei suurene. Antud juhul on tööülesannete hulk vähenenud tulenevalt uuest ametijuhendist. Kuna kohus asub seisukohale, et kaebaja täidab endiseid tööülesandeid , kuigi vähesemal määral, kaebaja põhieesmärgid ja -funktsioonid on referendi ametikohal samad, kaebaja töö- ja ametiruum on samad ning palgaastet ei ole muudetud, ei ole tegemist kaebaja üleviimisega teisele ametikohale ning samuti ei ole tekkinud koondamissituatsiooni, mistõttu puudub alus kohustada vastustajat välja andma koondamise kohta haldusakti ATS § 116 lg 1 alusel. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6 alusel ning menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks