lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kostja on nõus maksma poolte ühistele lastele elatist kokku 4500 krooni. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja töötasu suurus igakuiselt keskmiselt 9500 krooni. Nimetatud töötasu ei võimalda maksta kostjal poolte ühisele tütrele elatist igakuiselt 3345 krooni ja pojale 3585 krooni. Samuti tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Eeltoodust tulenevalt, hinnates kohtule esitatud tõendeid ning lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvat kohustust maksta tulumaksu elatusrahalt, laste vajadusi, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista ühe lapse ülalpidamiseks 2250 krooni kuus. Vanematel on oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ning seega tuleks mõlemal vanemal kanda pool lapse ülalpidamiskuludest. Seega on mõlema lapse vajadused koos hageja osaga kaetud. Elatis tuleb kostjalt välja mõista alates kohtuotsuse tegemisest.
lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 40 500 krooni (9 x 4500 = 40 500). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 40 500 krooni riigilõivu 2500 krooni. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.