Obsah (6)

§ 361§ 365§ 1027§ 1028§ 113§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 03. juuni 2008.a. kell 10.00 Kentmanni kohtumaja kantselei

) § 362 lg – t 1, mis sätestab liisinguandja kohustuse tagada liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmine. Eeltoodust järelduvalt oli hageja ja VIK AV OÜ vahel tegemist nn kapitalirendi tüüpi liisingulepinguga. 5.

§ 361

kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Õiguslikus mõttes õige kostja seisukoht, et liisinguleping oli sõlmitud hageja ja VIK AV OÜ vahel, mitte hageja ja kostja vahel. Üksnes see asjaolu aga ei tõenda, et hageja ja kostja vahel oli 2 suulist müügilepingut, mille alusel kostja oli õigustatud esitama hagejale kaks arvet. Samuti ei tõenda kahe müügilepingu sõlmimist kostja väidetav asjaolu, et kuna hageja ei ole nõudnud esemete üleandmist, siis järelikult hageja loeb kohustuse kohaselt täidetud. Hagejal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu, et liisingulepingus nimetatud esemeid teist korda üle ei antud, esemete üleandmist pidanuks tõendama kostja. Hageja eitab kahe suulise lepingu sõlmimist ja ei pidanud ega saanudki seetõttu nõuda esemete teistkordset üleandmist. Sellest tulenevalt on alusetu kostja järeldus, et esemete üleandmise nõude esitamata jätmine tõendab teise müügilepingu kohast täitmist. 6. Liisingulepingus osalejaks võib lisaks liisingulepingu pooltele pidada ka müüjat, kellelt liisinguandja omandab liisinguvõtja poolt soovitud liisingueseme. Liisinguandja ja liisingulepingu objektiks oleva kauba müüja vahelise suhte aluseks on müügileping, millega liisinguandja omandab liisinguvõtja poolt soovitava liisingueseme. Samas tekib ka liisinguvõtja ja müüja vahel suhe, sest

§ 365

kohaselt saab liisinguvõtja müüjapoolse müügilepingu rikkumise korral esitada oma nimel müüja vastu müügilepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid ja õiguskaitsevahendeid. Liisingulepingu vormistusest nähtuvalt leppisid müügilepingu olulistes tingimustes – müügilepingu esemes ja selle hinnas - tegelikult kokku kostja ja VIK AV OÜ. Seda tõendavad nende 05.10.2006 allkirjad liisingulepingul. Hageja kui ostu finantseerija on lepingu allkirjastanud järgmisel päeval, 06.10.2006.a.

1. Kuigi kostja ei ole liisingulepingu pooleks, on liisingulepingusse kantud andmed kostja kui müüja kohta ning kostja esindaja on müüjana allkirjastanud liisingulepingus kohustuse anda rendi ese rentnikule üle hiljemalt 9.10.2006.a. Seega oli kostja hästi teadlik, millised esemed on liisingulepingu objektiks. Liisingulepingusse on rendi esemeks märgitud järgmised kaubad: - segistiga kruvipump PFT G 5 C 312050061013649 - Õhuvoolik ½“ 20 m - Ainevoolik 25 mm 20 m - Veevoolik ¾“ 40 m küünliitmikega AV3-le. 3
2. 04.10.2006 arvel on viide VIK AC OÜ lepingule nr 666982, 09.10.2006 arvel on ilmselt ekslikult märgitud lepingu numbriks 66982 ning tegelikult peeti silmas VIK AV OÜ lepingut nr
3. Seega on mõlema arve aluseks kauba müük ühe ja sama liisingulepingu alusel.
4. Kohus leiab, et mõlemal arvel on kajastatud üks ja sama kaup, kokku 4 toodet: PFT G 5 Compact krohvimasin, veevoolik, ainevoolik ja vee/suruõhuvoolik. Kahe arve puhul on erinevus ainult ühe vooliku osas: 04.10.2006 arvel on märgitud nr 887125 veevoolik ½“, 20 m, PFT toote koodiga PFT20213000 ja 09.10.2006 arvel nr 887121 Voolik pihustusõhule ½“, 20 m, liitmikega, PFT, toote koodiga PFT
5. Nimetatud voolikute hind on mõlemal arvel sama. Mõningane erinevus on arvetele märgitud kauba kaalus – 04.10.2006 arvel on kauba kaal 296,00; 09.102.006 arvel 302,00(mõõtühikut arvetele märgitud ei ole). Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et sisuliselt on tegemist sama mehhanismi – krohvimasina – tööks vajalike lisaseadmetega, mis kumbki ilmselt võimaldavad kasutada erinevat tehnoloogiat.
6. Liisingulepingust ei nähtu, et kokku oleks lepitud sama kauba korduvas müümises. Asjas esitatud tõenditest kohus järeldab, et kostja on liisingulepingus näidatud kauba müümise kohta ekslikult väljastanud kaks arvet. Liisinguleping sõlmiti 05.10.2006 – 06.10.2006.a. Esimese, 04.10.2006 arve on kostja seega koostanud enne lepingu sõlmimist. Arvel olev allkiri lahtris „Arve tingimustega nõus, kaup kätte saadud“ ei ole dešifreeritav, kuid see ei sarnane ühegi liisingulepingul oleva allkirjaga. Kohus leiab, et kauba tegelik üleandmine toimus vastavalt liisingulepingule märgitud kuupäeval 09.10.2006 ning sellel päeval väljastati ka arve nr
7. Seda tõendab asjaolu, et arvele on lisatud seadme nimetuse ja numbri andmed, sama number on käsikirjaliselt lisatud liisingulepingule. 04.10.2006 arve võidi koostada kostja esimesel pöördumisel müüja poole. Kuna selleks ajaks liisingulepingut veel vormistatud ei olnud, on tõenäoline, et kaupa tegelikult üle ei antud, kuid 04.10.2006 ennatlikult koostatud arve esitati ekslikult hagejale tasumiseks. See seletab ka ühe vooliku erinevust erinevatel arvetel – tõenäoliselt võis kauba vastu võtnud VIK AV OÜ oma soovi/vajadust müügi toimumise ajaks täpsustada või asendati esialgselt kokkulepitud voolik teise samaväärsega hankeprobleemide tõttu.
8. Kostja väide, et tema laoseis näitab mõlemas arves nimetatud kauba üleandmist, on paljasõnaline. Kostja ei ole oma väite tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Samuti ei ole kostja tõendanud hageja ja kostja vahel kahe erineva suulise müügilepingu sõlmimist arvetel näidatud kauba kohta. Samuti tõendab kostja esindaja 07.02.2008 e - kirjaga hageja esindajale edastatud kompromissettepanek, et tegelikult kostja kaupa kahel korral ei väljastanud. Kohus leiab, et on mõistlik eeldada, et kui kostja oleks kaupa tegelikult müünud mõlema arve järgi, oleks hageja nõue alusetu ning kostja ei oleks nõustunud tagastama hagejale kompromissis pakutud poolt hageja poolt nõutavast summast, ümardatult 67 000 krooni. Kostja ei ole hageja esitatud tõendit – S. Roode e – kirja – vaidlustanud.
9. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja tasus 125 779,74 krooni 04.10.2006 arve alusel 20.10.2006 ja 09.10.2006 arve alusel sama summa 23.10.2006.a.

§ 1027

järgi peab isik

52. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. 4

§ 1028

lg-le 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna kohus eespool tuvastas, et kaup anti üle ainult ühel korral, on hageja kostjale alusetult maksnud 125 779,74 krooni ning kostjal tuleb see tagastada. 13. Hageja esitas kostjale alusetult saadud summa tagastamise nõude esmalt e-kirjaga 27.06.2007 ning seejärel kirjaliku nõudekirja 09.07.2007, määrates alusetult saadud summa tagastamise tähtpäevaks 16.07.2007.a. Kostja alusetult saadut ei tagastanud. Seega kostja rikkus raha maksmise kohustust.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§ 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas.

§ 94

lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Pooled ei ole esile toonud, et nad oleksid suulises müügilepingust kokku leppinud intressimääras. Seega tuleb kohaldada

§ 94sätestatud intressimäära.

Eesti Panga poolt avaldatud teadaande kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 01.07.2007 seisuga 4 %, millele lisandub 7 %, seega viivisemäär käesolevas asjas oleks 11 % aastas. Hageja on hagiavalduses arvestanud viiviseid 0,03 % päevas (seega 10,95 % aastas) tasumisele kuuluvalt summalt 125 779,74 krooni aastas alates 16.07.2007 kuni hagi esitamiseni 17.01.2008, kokku 185 viivitatud päeva eest summas 6974 krooni. Hageja nõutavad viivised jäävad lubatud viivisemäära piiresse. Kostja on vastu vaielnud viiviste nõudele, kuid ei ole vaidlustanud viiviste summat.

1. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhisumma 125 779, 74 krooni ja viivised summas 6974 krooni, kokku 132 753,74 krooni.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Heli Käpp Kohtunik 5