lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitatunud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Asja materjalidele lisatud 07.10.2003.a. kohtuotsusega (tlk 30-31) mõisteti kostjalt hageja kasuks poja A ülalpidamiseks 2000 krooni elatusraha igakuiselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on nimetatud summa lapse ülalpidamiseks tasunud. Hageja leiab, et kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei ole nimetatud summa enam piisav.
lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. 2 Hageja on hagiavalduses esile toonud, et lapse vajadused on suurenenud ning seetõttu moodustavad lapsele tehtavad kulutused erinevate kulude lõikes igakuiselt järgmiselt: eluasemekulud 400 krooni (kohtuistungil avaldatu kohaselt on tegeliku kulu suuruseks 1000 krooni), toidule 2500 krooni, transpordile 100 krooni, sidekulud 100 krooni, tervishoiule 1000 krooni, hügieenitarvetele 200 krooni, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 400 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 2000 krooni, kindlustus 500 krooni, lasteaed 700 krooni, huvialategevus 600 krooni, meelelahutus 1000 krooni. Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lapsele hageja nõutud suuruses elatusraha tasuma. Lisaks leiab kostja, et hageja esitatud lapsele tehtavad kulud on tõendamata. Kohtuistungil avaldatu kohaselt ei vaidle kostja vastu järgmistele kuludele: toit 1000 krooni, tervishoid 200 krooni, hügieenitarbed 200 krooni, riided ja jalanõud 1000 krooni, lasteaed 700 krooni, meelelahutus 500 krooni. Eeltoodust nähtub, et kulutused mille olemasolu ja suurust kostja möönis moodustavad kokku 3 900 krooni. Kohus leiab, et eelnimetatud kulud on liikide lõikes mõistliku suurusega. Kohus leiab, et hageja väited suuremate kulude kohta näiteks toidule 2500 krooni, (kuigi laps käib lasteaias, kus toidukordade arv on päevas 3) ning riietele 2000 krooni jne. ei ole tõendatud. Kostja möönis kohtuistngil, et lapse huvialategevuseks kulub 300 krooni igakuiselt. Asja materjalidele lisatud tõenditest (tlk 10, 26-28) nähtub, et lapse huvialategevuse eest MTÜ-s tuleb alates 2007.a. septembrist tasuda 620 krooni. Seega on kohtu hinnangul hageja poolt esitatud huvialategevuse kulu 600 krooni põhjendatud ja tõendatud. Asja materjalidele lisatud AS BM tõendist nähtuvalt on lapse huvides ostetud mööblit kokku summas 14 176,55 krooni. Kuna tegemist on pikaajalise tarbekaubaga ning kulutatud summa tuleb jagada aastate peale siis leiab kohus, et igakuiseks kulutuseks elatisraha kosseisu tuleb arvestada ka umbes 250-300 krooni mööbli ostuks. Asja materjalidele lisatud kommunaalteenuste arve ja telekommunikatsiooniteenuste arve kohaselt on hagejal kohustus tasuda tarbitud teenuste eest jaanuaris 2008.a. kokku umbes 2100 krooni. Arvestades lapse vanust leiab kohus, et kommunaalteenuste ja telekommunikatsiooniteenuste kuludest tuleks lapse osana arvestada 500 krooni. Kohus leiab, et kindlustuse olemasolu lapsele tõendatud ei ole, kohtuistungil möönis ka hageja, et AS Hansapanga tõendi (tlk 9) järgi on kindlustatud hageja mitte laps. Kuna laps ei käi koolis ning on alles 6-aastane, ei ole põhjendatud ja tõendatud ka hageja esitatud kulud koolikohustuse täitmiseks, mobiiltelefonikulud ning transpordikulud. Eeltoodust nähtub, et kostja poolt toetatud ning muude tõendatud ning mõistlike kulude suuruseks igakuiselt lapsele moodustab ligikaudu 5000 krooni.
Seega jääks mõlema vanema kanda lapse kulud ligikaudu 2500 krooni.
lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Seega tuleb elatise määramisel lähtuda nii lapse vajadustest, samuti tuleb arvesse võtta ka vanemate varalist seisundit. Kohus ei loe usaldusväärseks kostja väidet, et tema varaline seisund ei võimalda suuremas summas kui 2000 krooni lapsele elatist tasuda. Kostja tööandja OÜ AC teatise kohaselt on kostja töötasu 3 600 krooni kuus, millest läheb maha tulumaks 369 krooni (tlk 39). Kohus leiab, et asjas ei ole tõendatud, et kostjal on kohustus töötada juristina tööandja juures, kes temale töö eest tasub vaid miinimumpalka. Kohus osutab, et lapsevanemana tuleb kostjal mõistvalt täita oma kohustusi poeg A suhtes ning võimaldada lapsele elatustase, mis on mõistlik ning vastab ka, tulenevalt kostja kvalifikatsioonist, vanema võimalusele. Kuna hagejal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatiselt tasuda tulumaksu, siis leiab kohus, et põhjendatud on suurendada võrreldes 07.10.2003.a. kohtuotsusega väljamõistetud elatist ning mõista kostjalt välja lapse ülalpidamiseks hageja kasuks 3000 krooni. 3 Hagiavaldus on esitatud kohtusse 19.10.2007.a., hageja on hagiavalduse täpsustuse kohaselt palunud elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.09.2007.a. Perekonnaseaduse § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kostja on lapse ülalpidamiseks tasunud 07.10.2003.a.kohtuotsuse järgi igakuiselt 2000 krooni. Eelpooltoodust nähtuvalt on nimetatud summa on ebapiisav lapse ülalpidamiseks, seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis alates 01.09.2007.a. Asjaolu, et kostja on tasunud siiski hagejale igakuiselt 2000 krooni tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel. Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 163 lg 1 tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kostja kanda tuleb jätta riigituludesse tasumisele kuuluv riigilõiv. Krista Kirspuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.