Obsah (8)

§ 754§ 620§ 623§124§ 172§ 179§ 757§ 756

Tsiviilasi nr 2-07-14599 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-14599 T

) § 475 lg 1 p 14 kuuluvad välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise avaldused läbivaatamisele ning lahendamisele hagita menetluse raames. Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele lisaks

sätetele Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi välisleping) ning välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise 10.06.1958 New Yorgis sõlmitud konventsioon (edaspidi konventsioon). Konventsiooni artikli 3 kohaselt iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele. Tulenevalt

§ 754

lg 2 kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 620

annab alused, mis välistavad kohtuotsuse tunnustamise.

§ 623

lg 1 kohaselt kohus kontrollib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigusust sisuliselt ei kontrollita. Välislepingu artiklis 56 on sätestatud kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alused. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud välislepingu artiklis 56 loetletud aluseid. Taotleja poolt on kohtule esitatud 10.07.2006 Moskva linna Arbitraažikohtu otsus asjas nr A4011295/06-8-117, mis on tõlgitud. Vastavalt sellele otsusele on 17.08.2005 sõlmitud poolte vahel leping nr

1. Selle lepingu punkt 10 kohaselt on pooled kokku leppinud vaidluste lahendamises Moskva linna Arbitraažikohtus. Võlgnik ei ole antud asjaolusid vaidlustanud. Tsiviilasi nr 2-07-14599 Vastavalt Moskva linna Arbitraažikohtu poolt esitatud kinnitusele on kostjat teavitatud vahekohtumenetlusest. Otsus asjas nr A40-11295/06-8-117 jõustus 10.08.
2. Konventsiooni artikli 5 kohaselt saab taotleda vahekohtu otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumist, kui vaidlustav pool (antud juhul võlgnik) esitab kohtule kinnituse selles artiklis esitatud asjaolude olemasolu kohta. Puudutatud isik vahekohtu asjas kostja, ei ole esitanud vastuväiteid kohtu poolt antud aja jooksul ega ka hiljem. Hinnates esitatud vahekohtuotsust, poolte vahel sõlmitud lepingut ning Moskva linna Arbitraažikohtu 14.09.2006 väljastatud tõendit, leiab kohus, et puuduvad alused keelduda vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamisest nii

§ 620, § 622, välislepingu artikli 56 kui ka konventsiooni artikli 5 lõike 2 alusel.

Tulenevalt eeltoodust tuleb avaldaja poolt esitatud taotlus rahuldada ja tunnistada Moskva linna Arbitraažikohtu 10.07.2006 asjas nr A40-11295/06-8-117 langetatud vahekohtu otsus täidetavaks Eesti Vabariigis.

§ 623

lg 5 kohaselt täitmisele kuuluv rahasumma peab olema kohtu määruses märgitud Eesti kroonides.

§124

järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi. Vastavalt esitatud vahekohtu otsusele mõisteti avaldaja kasuks puudutatud isikult välja: Põhivõlg 17 800,00 USD Intressid 1 210,00 USD Riigilõiv 13 528,37 RUB Kuna menetlusseadus ei sätesta, millise päeva kursiga tuleb välisvaluutas välisriigi kohtuotsus/vahekohtu otsus ümber arvestada, siis kohus peab võimalikuks kohaldada seaduseanaloogia alusel

§ 124lg 1 sätteid, s.

t. arvestada summa ümber avalduse esitamise päevaga. Avaldus esitati kohtule 18.04.2007. Eesti Panga 18.04.2007 kurss oli 11,4922 krooni USA dollari suhtes ja 0,44668 krooni Venemaa rubla suhtes. Seega on täitmisele kuuluv summa 218 466,72 krooni + 6042,85 krooni = 224 509,57 krooni.

§ 172

lg 1 tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, võttes arvesse asjaolu, et puudutatud isik ei ole vabatahtlikult välisriigi vahekohtu otsust täitnud, jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 21 tuleb avalduse esitamisel vahekohtu otsuse tunnustamiseks või täidetavaks tunnistamiseks tasuda riigilõivu 5 protsenti otsusega lahendatud asja hinnast, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 10 000 krooni. Käesolevas asjas on asja hind 224 509,57 krooni, 5 protsenti nimetatud summalt on 11 225,48 krooni. Seega tasumisele kuuluv riigilõiv antud asjas on 10 000 krooni. Kuna riigilõivu on avalduselt tasutud 200 krooni, tuleb antud juhul täiendavalt maksta riigilõivu summas 9 800 krooni.

§ 179

lg 1 kohaselt võib nõuda riigilõivu riigile tasumist kohtumääruse alusel tagantjärele. Vastavalt

§ 623

lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Tulenevalt

§ 757

lg 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata (

§ 756lg 4).

Tsiviilasi nr 2-07-14599 Hannes Olev kohtunik