← Eesti

2-07-884/16

Obsah (5)§ 654§ 652§ 232§ 442§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2008, Tallinn Tsiviilasja number Vaidlustatud k

) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

9. Tulenevalt

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 10. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus asja lahendamiseks olulised asjaolud õigesti ja ei rikkunud tõendite hindamisel menetlusnorme.

§ 232

lg-te 1 ja 2 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Vaidlustatud kohtuotsuse põhjendav osa vastab

§ 442lg-s 8 sätestatud nõuetele.

Kohus on märkinud tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused ning tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ning põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja faktiliste väidetega. Kohus on otsuses kõiki tõendeid analüüsinud ja 3 põhjendanud, miks ta mõnda tõendit ei arvesta.

§ 652

lg 5 kohaselt ei kogu, uuri ega hinda ringkonnakohus uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Kuna käesoleva asja lahendamisel ei ole maakohus tõendamise menetluse menetlusnorme rikkunud, puudub ringkonnakohtul alus uurida ja hinnata tõendeid uuesti. Asjaolu, et kostja ei ole nõus maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, selleks iseenesest alust ei anna.

  1. Õige on apellandi seisukoht, et KOS § 11 lg-test 1 ja 2 tuleneb korteriomaniku kohustus hoida korteris asuvad veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid korras. Maakohus leidis põhjendatult, et antud asjas ei leidnud tõendamist asjaolu, et kostja oleks eelnimetatud kohustust rikkunud. Muu hulgas on maakohus andnud hinnangu ajavahemikul 07.06.2006 – 21.06.2006 hageja väitel toimunud veelekete kohta. 11.07.2007 akti ei ole maakohus käsitlenud tõendina, mis kinnitaks tagantjärele ajavahemikul 07.06.2006 – 21.06.2006 kostja korteris veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi korrasolekut, nagu hageja apellatsioonkaebuses ekslikult leiab. Tunnistajate ütlused ei võimalda teha hageja soovitud järeldust, et ajavahemikul 07.06.2006 – 21.06.2006 põhjustasid kostja korteris asuvate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rikked vee lekkimist hageja korterisse. Kuivõrd tõendamist ei leidnud, et hagejale tekkinud kahju on kostja tegevuse või tegevusetuse tagajärg (võlaõigusseaduse § 127 lg 4), jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata.
  2. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul hageja. T. Kollom M. Merimaa A. Tänav 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.