← Eesti

2-06-38844/19

2-06-38844 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ülle Jänes, Reet Allikvere Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2008, Tallinn Tsivii

§ 18

lg-le 4 tuleb abikaasade ühisomandis oleva kinnisasja jagamise leping tõestada notariaalselt. Kuna ühisvara jagamise tehinguga muutub ühisvara hulka kuuluvate esemete juriidiline staatus ja ühisvarast saab ainuomand või kaasomand, on ühisvara jagamise tehingu näol tegemist tehinguga vara võõrandamiseks. Nõustuda ei saa hageja väitega, et ühisvara jagamisel omandivorm ei muutu – ühisvara ja kaasomandi või ainuomandi puhul on omandiõiguse maht erinev, ühisomandi teisendamine kaasomandiks või ainuomandiks kujutab endast omandivormi muudatust. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et ühisvara hulka kuuluva kinnisasja jagamise tehingule esitatakse samu nõudmisi, mis kehtivad kinnisasja võõrandamise tehingule üldiselt. AÕSRS § 13 lg-st 6 tuleneb, et kokkulepped ühisvara hulka kuuluva vallasasjast ehitise jagamiseks peavad olema notariaalselt tõestatud. TsÜS 31.07.2001 kehtinud redaktsiooni § 93 lg 3 sätestab, et seaduses või poolte kokkuleppega nõutud tehingu notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmisel on tehing tühine. Seega tuleneb TsÜS § 93 lg-st 3 koos AÕSRS § 13 lg-ga 6, et notariaalsest vormist kõrvalekalduv ühisvara hulka kuuluva ehitisest vallasasja jagamise tehing on tühine. 2

(4)Vaidlust ei ole, et notariaalses vormis H.V ja kostja ühisvara hulka kuuluvat korterit ei jagatud. Seega ka juhul, kui H.V ja kostja vahel 31.07.2001 koostatud kirjalik dokument sisaldaks tehingut ühisvara hulka kuuluva korteri jagamiseks, on selline kokkulepe tühine. Kuivõrd kokkulepe on tühine, ei ole ühisvara jagamist toimunud ning hagejate omandiõigust ¼ mõttelist osa ületavas osas ei tekkinud. Kuna kohus tuvastas ühisvara jagamise notariaalse vormi järgimata jätmise, ei analüüsi kohus, kas 31.07.2001 kirjalik dokument sisaldas endas poolte tahet ühisvara hulka kuuluva korteri jagamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused Kaidur Vellemäe ja Kaire Roben palusid apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi. Korter vallasasjana oli H.V nimel ja Aili Vellemäe soovis saada korteri eest rahalist hüvitust, mida ta ka sai. Notariaalse vormi järgimata jätmine ei too kaasa tehingu tühisust.

§ 18

lg-st 4 tulenevalt tuleb notariaalselt tõestada ainult ühisomandis oleva kinnisasja jagamise leping. Seega on vaidlusalune korter jagatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Vastus apellatsioonkaebusele Aili Vellemäe ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi saata uueks menetlemiseks maakohtule. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejad on xx.xx.xxxx surnud H.V lapsed. Tallinna notar Marika Rei on hagejatele 25.05.2006 andnud välja seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt nad pärivad ½ mõttelist osa Harjumaal Kuusalu vallas Kiiu külas elamus nr x asuvast 2-toalisest korterist nr x, ehitusregistri kood xxxxxxxx, koos sellele vastava xxx/xxxx suuruse mõttelise osaga elamust, mis ei ole ühegi korteri reaalosa. Sama korteri osas on notar Marika Rei 25.05.2006 andnud kostjale välja ½ mõttelises osas omandiõiguse tunnistuse. Vaidlust ei ole, et korter oli kostja ja H.V ühisvara. Kostja ja H.V abielu on lahutatud xx.xx.xxxx. 25.09.2007 on Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonnas avatud registriosa nr xxxxxxxx, mille kohaselt on Kiiu x Kiiu alevikus Kuusalu vallas Harjumaal asuva xxx/xxxx mõttelise osa kinnistust ja reaalosana eluruumi nr x, mille üldpind on 48,80 m2, omanikeks 2/4 mõttelises osa kaasomandist kostja ja ¼ mõttelises osa kaasomandist kumbki hageja.

§ 18

lg 1 sätestab, et abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda ja lg 3 kohaselt jagavad abikaasad ühisvara kokkuleppel. Vaidlust ei ole selles, et pärast H.V ja kostja abielu lahutamist on kostja esitanud hagi Harju Maakohtusse ühisvara jagamiseks. Aili Vellemäe on loobunud hagist ja 06.11.2001 määrusega on kohus asja menetluse lõpetanud. Kohtule on esitatud tõend, mille kohaselt on kostja saanud H.Vlt 31.07.2001 23 000 krooni, mis dokumendile kirjutatud teksti kohaselt on H.V maksnud kostjale „soovitud hüvitisena korteri eest koos kõigi kuludega“. Dokumendile on alla kirjutanud nii kostja kui ka H.V. Hagejad väitsid, et nimetatud dokument tõendab, et kostja ja H.V on ühisvaraks olnud korteri jaganud kokkuleppel. Kostja väitis, et korteri kui ühisvara jagamise kokkuleppe saab sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna ja eeltoodud dokument tõendab seda, et kostja lubas H.Vl korterit kasutada. Maakohus nõustus kostjaga ja leidis, et ühisvaraks oleva korteri jagamise kokkulepe pidi olema sõlmitud notariaalselt. Apellandid maakohtu järeldusega ei nõustunud. 3

(4)Järgnevalt kontrollib kolleegium apellantide väidet, mille kohaselt võis ühisvara hulka kuuluva korteri (vallasasja) jagamise kokkulepe olla sõlmitud muus vormis kui notariaalselt tõestatuna, sealhulgas ka suuliselt. Seadus ei sätesta ühisvara jagamise kokkuleppele kohustusliku vormi nõudeid, väljaarvatud kinnisasja jagamine, mis tuleb

§ 18lg 4 järgi tõestada notariaalselt.

Vaidlust ei ole, et jagatav korter oli 2001. aastal vallasasi. Seega ei keelanud perekonnaseaduse sätted selle jagamist suuliselt. Kolleegiumi arvates ei saa sellist keeldu tuletada ka AÕSRS § 13 lgst 6, mis sätestab, et kuni ehitisealuse maa kandmiseni kinnistusraamatusse võib reaalosana erastatud eluruumi võõrandada või pärida kui vallasasja ning ehitise või selle osa võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Kolleegium leiab, et nimetatud sättest ei tulene, et abikaasade ühisvara jagamise kokkulepe korteri (reaalosana erastatud eluruumi) jagamiseks peaks olema notariaalselt tõestatud. Ühisvara jagamise kokkuleppega ei toimu abikaasade ühisomandis oleva vallasasja võõrandamist AÕSRS § 13 lg 6 mõttes, pooled ainult lepivad kokku, millises mahus ühisvara jääb kummalegi abikaasale.

§ 18

lg 4 sätestatud notariaalse tõestamise nõue kinnisasja suhtes tehtud ühisvara jagamise kokkuleppe osas on kooskõlas AÕS § 621 lg-ga 1 ja KRS § 34 lg-ga 21 , mille kohaselt peab kinnistamisavaldus kinnistusraamatus kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks olema reeglina tehtud notariaalselt, kuid eeltoodust ei tulene, et ühisvaraks oleva korteri vallasasjana jagamiseks oleksid pidanud sõlmima pooled notariaalselt tõestatud tehingu. Eelnevast järeldab kolleegium, et kostja ja H.V kokkulepe ühisvara jagamiseks võis olla suuliselt sõlmitud ja suuline kokkulepe ei olnud tühine kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 93 lg 3 alusel. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises osas põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 442 lg 8 järgi otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja neist tehtud järeldused, tõendid, millele kohtu järeldused on rajatud, samuti seadused mida kohus kohaldas. Kuna maakohus leidis, et ühisvaraks oleva korteri jagamine peab olema notariaalselt tõestatud, siis maakohus ei tuvastanud, kas kostja ja H.V on tegelikult kokkuleppel ühisvaraks olnud korteri jaganud või mitte ega hinnanud selle väite tõendamiseks kohtule esitatud tõendeid. Nõude üle otsustamisel on asjaolu, kas kostja ja H.V ühisvara oli jagatud või mitte, tuvastamine olulise tähtsusega. TsMS § 688 lg 3 järgi arvestab Riigikohus kassatsiooninõude põhjendatuse kontrollimisel vaid neid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu poolt ühisvara jagamise kokkuleppe olemasolu või puudumise esmakordne tuvastamine rikub oluliselt poolte kaebeõigust, kuna pooltel pole võimalik seda vaidlustada Riigikohtus. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada ja TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel saata uueks läbivaatamiseks maakohtule, kes peab tuvastama vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ja hindama esitatud tõendeid. Kuna kolleegium tühistab otsuse ja saadab asja uueks arutamiseks maakohtule, siis menetluskulud tuleb kindlaks määrata ja jagada asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Reet Allikvere Ülle Jänes Margo Klaar 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.