Hagiavalduse esitamise aja seisuga oli kostja viivitanud tööde lõpetamisega 446 päeva ning leppetrahvi summa moodustas 5 864 900 krooni, kuid hageja nõudis leppetrahvi osalises ulatuses, kuivõrd leppetrahvi nõue oli kasvanud suureks. Hageja märkis, et leppetrahvi nõue on tingitud kostja tegevusest, kes ei kõrvaldanud töö puudusi ka mitte selleks antud täiendava tähtaja jooksul ning tekitas hagejale kahju ja ebamugavusi. Lepingurikkumisest tulenevat otsest varalist kahju hindab hageja kogusummas circa 1 100 000 kroonile. Lisaks lepingutingimustele mittevastava ehitise puuduste kõrvaldamisele, milleks hageja tellitud eksperthinnangu ja Celander Ehitus OÜ hinnapakkumise kohaselt kulub 976 828 krooni, pidi hageja tegema kulutusi ekspertiisi tellimiseks ja õigusabile ning tasuma ajavahemikul 01.11.2005 kuni 30.04.2006 teise eluruumi üüri 70 560 krooni, kuna ta ei saanud asuda tellitud elamut kasutama kostjapoolse töövõtulepingu rikkumise tõttu. Kostja vastuväited Kostja tunnistas leppetrahvi nõuet osaliselt, kuid vaidles vastu leppetrahvi suuruse 2 000 000 krooni osas. Kostja leidis, et leppetrahv on ebamõistlikult suur ning selle nõudmine enam kui aasta pärast kostja kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmselt vastuolus hea usu põhimõttega.
lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja palus
alusel leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni, arvestades kohustuse täitmise ulatust. Kostja arvates on ta kohustatud isikuna oma kohustuse hageja ees suuremas ulatuses täitnud. Nimelt on ta elamu valmis ehitanud ja hageja elab selles sees, seega on elamu elamiskõlblik. Tegemist on vaid vaegtööde ja osaliste puudustega tööde teostamisel. Tööde lõpetamise tähtaja edasilükkumine ei olnud tingitud ainuüksi kostja süüst. Olulist osa ehituse valmimise edasilükkumises etendas ka ilmastik. Seetõttu ei olnud võimalik näiteks hageja poolt ette antud tähtajaks 31.12.2005 teostada elamu välisseinte krohvimistöid. Lepingus sätestatud viivisemäär on ebaproportsionaalne, võrreldes võlgnetava summaga. Hageja on viivise nõudes 02.02.2006 ise märkinud, et nõuab trahvina sisse 0,05 % esialgsest projektihinnast. Seega on hageja ise hinnanud lepingujärgse viivise protsendi ebamõistlikult suureks. 2
lg 1 mõttes.
lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. 02.02.2006 teatas hageja kostjale leppetrahvi nõudmisest 0,05 % esialgsest projektihinnast päevas alates 01.01.
lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Lähtuvalt OÜ Ehitusekspert eksperthinnangust on kostja oma lepingulised kohustused hageja ees suuremas ulatuses täitnud. Suhteliselt väike osa töödest on lõpetamata ning osa töödest on teostatud ebakvaliteetselt. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja kasutab elamut elamiseks alates 2006. aasta maikuust. Seega arvestades eelkõige kostja kohustuste täitmise ulatust, on põhjendatud kostja taotlus leppetrahvi vähendamiseks. Kohus nõustus ka kostja väitega, et lepingus kokkulepitud leppetrahvi suurus 0,5 % päevas esialgsest projektihinnast (2 630 000 krooni) on ebaproportsionaalne, võrreldes lepinguhinnaga. Arvestades kostja poolt lepinguliste kohustuste täitmise ulatust ning hageja poolt leppetrahvi nõude esitamise aega, 14 kuud pärast leppetrahvi sissenõutavaks muutumist, pidas kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetava leppetrahvi suurust 500 000 kroonini. 3
lg-s 1 sätestatuga ega võimalda kontrollida, millistest kaalutlustest lähtuvalt on kohus vähendanud hageja esitatud ja töövõtulepingus kokkulepitud leppetrahvi nõuet 1 500 000 krooni võrra. Apellant leiab, et leppetrahvi saamiseks hagi esitamine kohtusse 22.03.2007 ei ole hea usu vastane. Esimese astme kohus on õigesti tuvastanud, et hageja esitas leppetrahvi nõude kostjale 02.02.2006 mõistliku aja jooksul, s. o täitis
Hagi on esitatud üldise kolmeaastase aegumistähtaja jooksul ning mõistliku aja jooksul pärast hagi esitamiseks vajalike tõendite kogumist (OÜ Ehitusekspert 22.01.2007 ekspertiisiakt ja Celander Ehitus OÜ 14.02.2007 hinnapakkumine). Tõendite kogumine kohtusse hagi esitamiseks ei saa olla vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja nõudis 02.02.2006 kostjalt leppetrahvi töövõtulepingu nõuetekohase täitmise asendamiseks. Hageja teatest ilmneb selgelt, et tema lootuste kohaselt aitab leppetrahvi nõude esitamine kaasa tööde kiirele lõpetamisele, milleks ta palub võtta endaga ühendust. Hageja ei kiirustanud nõude esitamisega kohtusse, kuna ootas, et kostja võtab temaga ühendust ja lõpetab pooleliolevad tööd ning parandab töödes esinevad puudused. Pärast leppetrahvi nõude saamist 02.02.2006 ei ole kostja teinud mingeid jõupingutusi tööde lõpetamiseks või muul viisil töövõtulepingu rikkumise heastamiseks. Apellandi hinnangul on esimese astme kohus leppetrahvi vähendamisel ebaõigesti kohaldanud
lg 1, jättes arvestamata hageja õigustatud huvi, lepingupoolte majandusliku seisundi ja muud võimalikud asjakohased kaalutlused. Hagejal oli õigustatud huvi selle suhtes, et kostja täidab nõuetekohaselt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut. Vaatamata töövõtulepingus kokkulepitud leppetrahvi klauslile lahkus kostja objektilt, jättes tööd lõpetamata ja puudustega tööd parandamata. Arvestades töövõtulepingu rikkumise asjaolusid ja selle tagajärgi hageja jaoks, on leppetrahvi nõue mõistlikus suuruses ja proportsionaalne tekkinud kahjuga. Hageja tõi välja, et temal on lepingurikkumise tagajärjel tekkinud otsest varalist kahju ligikaudu 1 100 000 krooni ulatuses. Maakohus ei põhjendanud, miks ta loeb põhjendatuks vähendada leppetrahvi summat alla 50 % tegelikult tekkinud kahjust, kusjuures kahju suureneb elamu niiskuskahjustuste mõjul jätkuvalt. Samuti ei võtnud kohus arvesse, et hageja sõlmis töövõtulepingu tarbijana ning kostja professionaalse töövõtjana oma majandus- ja kutsetegevuses, kes pidi olema suuteline hindama lepinguga kaasnevaid riske. Seega on hageja arvates põhjendatud leppetrahvi suurus 2 000 000 krooni, mis katab kostjapoolse töövõtulepingu rikkumisega kaasnenud kulud ning täidab Riigikohtu otsuste kohaselt lubatud tagatisfunktsiooni. Apellant ei ole nõus kaevatava otsuse väitega, et leppetrahv 0,5 % päevas lepingujärgsest tööde maksumusest (2 630 000 krooni) on ebaproportsionaalselt suur, võrreldes lepinguhinnaga. Leppetrahvi nõude tekkimist oli kostjal võimalik vältida lepingujärgsete kohustuste tähtaegse ja nõuetekohase täitmisega. Apellant viitab korduvalt asjaolule, et kostja sõlmis töövõtulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ning pidi olema suuteline hindama lepingu sõlmimisega 4
Võlgniku ja võlausaldaja huvide kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (Riigikohtu 27.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05). Vastustaja nõustub kohtuotsuse järeldusega, et leppetrahvi määr on ebaproportsionaalselt suur ja apellant ei ole põhjendanud leppetrahvi nõude ulatuses kahju tekkimist. Celander Ehitus OÜ hinnapakkumisest nähtuvalt moodustab umbes 1/3 eksperthinnangus nimetatud lõpetamata ja puudustega tööde maksumusest, s. o 310 953 krooni fassaadi krohvimistööde maksumus, mis oleks vastustaja arvamuse kohaselt kaetud töövõtugarantiiga. Seega vähemalt 310 953 krooni ulatuses näidatud vaegtööde maksumusest ei ole hageja kahju. Apellant ei ole esitanud vastustajale ühtegi pretensiooni seoses garantiitöödega. Vastustaja palub ringkonnakohtul vastu võtta OÜ Ofetta hinnapakkumise, millega soovib tõendada, et hageja on kandnud kahju oluliselt väiksemal määral kui hagiavalduses näidatud, ning OÜ G.R. & PARTNERID müügiaruande arvete lõikes perioodi 01.01.2005 kuni 19.06.2006 kohta, millega soovib tõendada, et OÜ-l G.R. & PARTNERID on töövõtulepingust tulenev vastunõue hageja vastu, mida tal on õigus tasaarvestada haginõudega. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõigusnormi rikkumist. Tsiviilasjas puudub vaidlus selle üle, et kostja rikkus töövõtulepingu tingimusi, mis andis hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Apellandi väidetel kohus ei põhjendanud pacta sunt servanda printsiibi kehtimist. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Maakohus, rahuldades hagi leppetrahvi väljamõistmiseks, lähtus pooltevahelises lepingus kokkulepitud tingimustest. Leppetrahvi vähendamine tuleneb kohtule antud diskretsiooniõigusest. Otsust leppetrahvi vähendamise osas on kohus põhjendanud seaduse nõuete kohaselt. Maakohus tuvastas, et leppetrahvi teatis oli hageja poolt kostjale esitatud mõistliku tähtaja jooksul ning hagi esitati aegumise tähtaja piires. Kostja taotles leppetrahvi vähendamist.
lg 1 annab kohtule õiguse vähendada leppetrahvi, kui see on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku olukorda. Kohus, mõistes välja leppetrahvi 500 000 krooni, kasutas
lg-s 1 kohtule antud diskretsiooniõigust ning vähendas leppetrahvi suurust, põhjendades leppetrahvi vähendamisel arvesse võetud asjaolusid. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus leppetrahvi vähendamises vastab seaduse nõuetele. Toimiku materjalidest ilmneb, et töövõtulepingu objekti maksumus oli 2 630 000 krooni. Lepingu täitmise tähtaega pikendati kuni 31.12. 2005. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.