2-08-1015/5

(5)2-08-1015 keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest kokku summas 18 169.30 krooni. Avaldajale esitatud täitmisteates oli nõude suuruseks märgitud 27 602.25 krooni. 28.11.

1. a esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse, kuna täitmiseks oli esitatud dokument, kus välja mõistetud summa oli 18 169.30 krooni, mis on väiksem summa, kui täiteteates märgitud 27 602.25 krooni. 08.01.
2. a sai avaldaja seaduslik esindaja kätte kohtutäituri 20.12.
3. a otsuse, mis oli pealkirjastatud kui kaebuse rahuldamine, kuid oli tegelikult ainult selgitus, et nõue koosneb põhinõudest 18 169.30 krooni ja viivistest ajavahemiku eest 12.06.
4. a kuni 31.10.
5. a summas 9 432.85 krooni. Lisaks jättis kohtutäitur oma otsuses selgitamata, miks ta soovib M.F. nõuet rahuldada brutosummas aga mitte netosummas ning miks nõuab viiviseid alates ajast kui Töövaidluskomisjoni otsus ei olnud jõustunud. Avaldaja kohtutäitur Urmas Tärno kaebuse rahuldamise otsusega ei nõustu. Avaldaja on seisukohal, et Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 12.06.
6. a otsusega mõisteti avaldajalt välja 18 169.30 krooni brutosummas, s.t et avaldaja peab tasuma kõik kohustuslikud riigimaksed. Väljamõistetud summalt 18 169 krooni tuleb vastavalt seadustele tasuda 2% kogumispensionimaksu, s.o 363 krooni ja 21% tulumaksu, s.o 3 739 krooni, mistõttu kuulub sissenõudjale väljamaksmisele netosumma 14 067 krooni. Seega on kohtutäitur määratlenud sissenõutava summa valesti. Avaldaja on ka seisukohal, et viivist ei saa hakata arvutama alates 12.06.
7. a nagu seda on tehtud nõudes ja kohtutäituri otsuses, kuna nimetatud otsus jõustus 24.01.
8. a, mitte 12.06.
9. a. 03.11.
10. a võeti vastu otsus XX OÜ lõpetamise kohta ja 10.11.
11. a kustutati XX OÜ äriregistrist. Kuna 24.01.
12. a oli XX OÜ likvideeritud, siis ei saanud temale mingeid kohustusi panna ning tema neid kohustusi täita. 11.05.
13. a avaldati Ametlikes Teadaannetes, et vastavalt Harju Maakohtu 02.10.
14. a määrusele toimub täiendav XX OÜ likvideerimismenetlus. 30.04.
15. a esitas sissenõudja avalduse täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ning teatas, et tal on avaldaja vastu nõue summas 149 177.55 krooni väites, et esitas oma nõudeavalduse 18.03.
16. a. Kuivõrd nimetatud nõudes nõuti ka 18 169 krooni tasumist, siis oli see nõue esitatud enne seda kui jõustus töövaidluskomisjoni otsus ning seetõttu ei saanud seda nõuet lugeda põhjendatuks ega seaduslikuks. Töövaidluskomisjoni otsust ei ole keegi likvideerijale kätte toimetanud. Sissenõudja ei ole jõustunud otsust likvideerijale esitanud, kuigi on olnud likvideerijaga pidevas kirjavahetuses ning selline käitumine viitab sissenõudja pahatahtlikkusele nõuda põhjendamatult viiviseid. Võlaõigusseaduse § 113 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, mis ei olnud kuidagi 12.06.
17. a. Seega on kohtutäituri poolt sissenõutav summa määratletud ebaõigesti. Kohtutäitur ei saa ega tohi tegeleda täitedokumendi materiaalõigusliku sisuga. Käesoleval juhul ei näinud täitedokument ette viivise nõude suurust ega arvutamise korda, kuid vaatamata sellele võttis kohtutäitur esitatud viiviste nõude täitmisele Avaldaja palub kohtutäitur Urmas Tärno 20.12.
18. a otsus täiteasjas nr 052/2007/12358 täies ulatuses tühistada, kuna kaebus jäeti sisuliselt lahendamata ja nõude sisu täpsustamata.
19. 03.03.
20. a kohtule esitatud vastuses vaidles kohtutäitur Urmas Tärno kaebusele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata ning juhul, kui kohus kaebuse siiski läbi vaatab, jätta kaebus rahuldamata. Kohtutäitur on seisukohal, et kuivõrd avaldaja taotles tema poolt esitatud kaebuses täpsustada nõude aluseid ja suurust, siis on kohtutäitur oma otsusega kaebuse rahuldanud, kuna kõik taotlused, mis avaldaja kaebuses esitas, olid kohtutäituri poolt rahuldatud – kohtutäitur oma otsuses täpsustas võlgnikule nõude suurust ja aluseid. Kohtutäitur leiab, et avaldaja on Harju Maakohtule esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mis on sisuliselt uus kaebus kohtutäituri tegevuse peale, kuid täitemenetluse seadustiku kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja poolt kohtusse esitatud kaebuses kohtutäituri otsusele on võlgnik 2

(5)2-08-1015 esitanud ka uusi seisukohti. Näiteks ei ole avaldaja kaebuses toonud välja seisukohta, et kohtutäitur peaks pöörama sissenõude nn netosummale, mitte brutosummale, samuti on avaldaja oma kaebuses püstitanud küsimuse, miks nõutakse viiviseid alates ajast kui komisjoni otsus ei olnud jõustunud. Kaebuses kohtutäiturile on avaldaja vaid kinnitanud, et nõude ebaselgust suurendavad sissenõudja poolt korduvalt esitatud nõuded likvideerijale erinevate summadega. Avaldaja ei nõustu kohtule esitatud kaebuses põhinõudega täitedokumendis toodud ulatuses. Kohtutäitur leiab, et on määratlenud nõude summa õigesti, sest riiklike maksude kinnipidamise kohustus on sissenõudjal, mitte kohtutäituril. Ka vaidleb avaldaja kohtule esitatud kaebuses vastu täitemenetluses nõutavatele viivistele, kuigi ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuses ega ka mingil teisel viisil ühtegi seisukohta esitanud. Täitemenetluses tuleb eristada võlgniku kahte võimalust oma rikutud õiguste kaitseks. Üheks võimaluseks on kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse peale, mis on eelkõige võimalus kaitsta ennast kohtutäituri võimaliku ebaseadusliku tegevuse jne eest. Teiseks võimaluseks on hagi esitamine täitemenetlusväliste rikutud õiguste kaitseks. Antud juhul oli avaldajal võimalus kasutada esmase õiguskaitse vahendina hagi esitamise võimalust täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Selle asemel on avaldaja otsustanud pöörduda kohtusse sisult uue kaebusega kohtutäituri tegevuse peale läbimata kohustuslikku kohtueelset menetluskorda, kuna avaldaja poolt esitatud kaebus ei ole oma sisult kaebus kohtutäituri otsuse peale. Eeltoodu alusel leiab kohtutäitur, et on avaldaja kaebuse sisuliselt lahendanud ja nõude summa avaldajale täpsustanud, mingeid enamaid kaebusi ei ole avaldaja kohtutäiturile täitemenetluses esitanud. Kohtutäitur palub jätta kaebus kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 025/2007/12358 läbi vaatamata, kuna ei ole järgitud kohustuslikku kohtueelset menetluskorda ning juhul, kui kohus otsustab kaebuse läbi vaadata, siis jätta kaebus kohtutäituri otsuse peale rahuldamata.

1. Puudutatud isiku – sissenõudja M.F. 03.03.
2. a kohtule esitatud vastuse kohaselt on avaldaja esitatud kaebus põhjendamatu. Avaldaja väide, et kohtutäitur oleks pidanud vähendama täitmisele kuuluvat summat kogumispensioni ja tulumaksuseaduse alusel, ei ole õige. Kohtutäitur teeb täitetoimingu summa ulatuses, mis on märgitud täitedokumendis ehk Töövaidluskomisjoni otsuses. Täitemenetluse seadustik ei anna täiturile õigust vähendada väljamõistetud summat maksude arvelt juhul, kui see ei tulene kohtulahendist. Ebaõige on ka avaldaja väide, et viiviseid ei saa hakata arvutama alates 12.06.
3. a nagu seda on tehtud kohtutäituri otsuses. Töövaidluskomisjoni otsus tehti 12.06.
4. a ning sissenõudja esitas koheselt avalduse kohtutäiturile töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks. Avaldajal oli võimalus töövaidluskomisjoni otsus koheselt summas 18 169.30 krooni täita. Selle asemel astus avaldaja aga samme, et väljamõistetud summa maksmisest sissenõudjale kõrvale hoida, esitades Tallinna Linnakohtusse hagi töövaidluskomisjoni 12.06.
5. a otsuse ümbervaatamiseks ning seejärel avaldusest loobudes. Harju Maakohtu 02.10.
6. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 206-6458 on ka tuvastatud, et osaühingu XX likvideerija Juho-Enn Aule takistas kohtusse hagi esitamisega töövaidluskomisjoni otsuse jõustumist ning et kohtusse esitatud avaldusest loobumise puhul jõustub töövaidluskomisjoni otsus. Ebaõige on avaldaja väide, et kuna XX OÜ oli 10.11.
7. a äriregistrist kustutatud, siis ei saanud talle mingeid kohustusi panna. Harju Maakohtu registriosakonna juhataja teatas oma 06.02.
8. a kirjas nr 445, et ei ole lubatud osaühingul äriregistrist kustutamisega varalistest kohustustest vabaneda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt arvestatakse kohtuotsusega välja mõistetud põhinõudelt viivist kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Eeltoodu alusel leiab sissenõudja, et kohtutäituri 20.12.
9. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Täituri poolt määratud summa 34 304.55 krooni on õige.
10. 13.06.
11. a määrusega määras kohus menetleda XX OÜ kaebust kohtutäitur Urmas Tärno 20.12.
12. a otsusele täiteasjas nr 052/2007/12358 kirjalikus menetluses.
14. juunil
15. a. esitas kohtutäitur täiendava vastuse ja ärakirja täiteasjas nr 052/2007/12358 avatud täitetoimikust. 3

(5)2-08-1015

1. juulil
2. a. esitas kohtutäitur võlgnikule saadetava korduva teate täitemenetluse kohta ja täitekulu väljamõistmise otsuse. Kohtumääruse põhjendused
3. Kohus leiab, et kohtutäituri otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Mitte ükski kaebuses esitatud väide ei ole kohtutäituri otsuse tühistamise aluseks.
4. Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatud asjaoludest: •
5. oktoobril
6. a. on sissenõudja M.F. avalduse ja Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni
7. juuni
8. a. otsuse nr 9-1-2/477-03 alusel algatatud täitemenetlus 27 602.15 krooni sissenõudmiseks (täiteasi nr 052/2007/12358 [tl 50]). •
9. oktoobri
10. a. täitmisteade täiteasjas nr 052/2007/12358 toimetati võlgnikule kätte
11. novembril
12. a. (tl 87). •
13. novembril
14. a. esitas võlgnik kaebuse kohtutäiturile paludes teha täpsustused nõude suuruses ja aluses (tl 26 ja 88). •
15. detsembri
16. a. otsusega rahuldas kohtutäitur võlgniku kaebuse (tl 18-23). • täiteasjas nr 052/2007/12358 on käesolevalt täitemenetluses oleva nõude suuruseks 18 169.30 krooni (tl 121).
17. Kohus leiab, et kaebuse rahuldamine ei ole põhjendatud eelkõige seetõttu, et avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et tema õigusi on rikutud. Kohus on
18. jaanuari
19. a. määrusega palunud avaldajat oma nõuet täpsustada.
20. veebruaril
21. a esitas avaldaja kaebuse täienduse, mille resolutiivosas palus ta tühistada kohtutäituri
22. detsembri
23. a. otsuse, kuna kaebus jäeti sisuliselt lahendamata ja nõude summa täpsustamata. Käesolevas tsiviilasjas on avaldaja, järgides täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-s 1 ettenähtud kohtueelse menetluse korda, esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile endale. Antud
24. novembri
25. a. kaebuses kohtutäiturile leidis avaldaja, et täitemenetlusse võetud nõude suurus ületab nõude aluseks olevas dokumendis fikseeritud summa ja palus teha täpsustuse nõude suuruses ja ulatuses (tl 26).
26. detsembri
27. a. otsusega rahuldas kohtutäitur võlgniku kaebuse (tl 18-23) ja nähtuvalt kohtutäituri otsuse resolutiivosa p-ist 2 on kohtutäitur selgitanud võlgnikule täpsustavalt, millistest summadest täitemenetluses olev nõue koosneb (tl 23). Seega on võlgniku kaebuses toodud taotlus täitemenetluses oleva nõude selgitamiseks kohtutäituri poolt iseenesest rahuldatud.
28. Kohtu hinnangul võib võlgniku poolt kohtutäiturile ja kohtule esitatud kaebuste sisust aga aru saada, et võlgnik ei nõustu temalt vaidlusaluse täitedokumendi alusel viiviste sissenõudmisega. Samuti on ta seisukohal, et kuivõrd võlgnik peab kinni pidama täitedokumendis märgitud väljamõistetud summalt mitmeid riiklikke makse, siis on kohtutäitur sissenõutava summa ebaõigesti määratlenud ning seda tulnuks vähendada. Nimetatud väidetest võib järeldada, et võlgniku hinnangul puudub viiviste osas täitedokument, mida kohtutäitur võinuks täitmisele võtta ja täitmata on viiviste sissenõudmiseks täitemenetluse algatamise eeldus, täitedokumendi olemasolu. Kohtu arvates ei ole ka antud asjaolul alust kaebuse rahuldamiseks, sest võlgniku õiguste rikkumine on käesolevaks ajaks ära langenud.
29. märtsil
30. a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses teatab kohtutäitur, et ta on täiteasjas nr 052/2007/12358 vähendanud nõuet täitedokumendis toodud summale ning põhinõudeks on 18 169.30 krooni, millele lisandub kohtutäituri tasu 4 743.60 krooni ja täitemenetluse alustamise tasu 295 krooni. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 7 tuvastanud, et täiteasjas nr 052/2007/12358 on täitemenetluses oleva nõude suuruseks 18 169.30 krooni, millele lisandub kohtutäituri tasu 5038.60 krooni ja täitekulud 9,75 krooni, kokku on võlgnetava summa suuruseks 23 217.65 krooni. Seega ei nõua kohtutäitur täitedokumendiks oleva Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni
31. juuni
32. a. otsuse nr 9-1-2/477-03 alusel viiviseid ning avaldaja õigusi ei rikuta. Kuivõrd avaldaja ei ole 4

(5)2-08-1015 vaidlustanud kohtutäituri tasu otsust (tl 17), siis jätab kohus tähelepanuta lahknevused kohtutäituri tasu summa suuruse osas

1. juuni
2. a. kohtutäituri tasu otsuse (tl 117) järgi ja
3. juuli
4. a. võlgnikule saadetava korduva teate järgi (tl 121).
5. Avaldaja on ise oma kaebuses väljendanud seisukohta, et kohtutäitur ei saa ega tohi tegeleda täitedokumendi materiaalõigusliku sisuga, kuid samas heidab kohtutäiturile ette, et viimane ei vähenda täitedokumendiga väljamõistetud summat kogumispensionide seaduse ja tulumaksuseaduse järgi kinnipidamisele kuuluvate summade võrra. Kohus nõustub kohtutäituri ja sissenõudjaga, et täitemenetluses valitseva formaliseerituse põhimõtte järgi ei saa kohtutäitur lahendada täitedokumendist tulenevaid materiaalõiguslikke vaidlusi, ka mitte maksuõiguslikke ning peab juhinduma täitemenetluses võlgnikult sissenõutava soorituse määratlemisel vaid täitedokumendi resolutsioonist. Õige on kohtutäituri väide, et kohtutäitur ei ole seaduses sätestatud maksu kinnipidajana.
6. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuigi kohus jättis kaebuse rahuldamata, tuleb arvestades asjaolu, et kohtutäitur on vaidlusaluses täiteasjas sissenõutava summa suurust korrigeerinud alles pärast kohtumenetluse alustamist, menetluskulud jätta 50% ulatuses kohtutäituri ja 50% ulatuses avaldaja kanda. Kaija Kaijanen Kohtunik 5