) §-le 44 lg 3 tuleb S.A. il sooritada juhilubade vahetamiseks liiklusteooria- ja sõidueksam, sest juhilubade vahetamise taotlus on esitatud pärast seadusest tulenevat 12 kuulist tähtaega arvestades juhilubade kehtivuse tähtaja möödumisest. Kaebuse esitaja leidis, et ARK-l ei olnud alust keelduda kehtiva juhiloa väljastamisest.
lg 3 rakendamine on antud juhul alusetu karistamine, sest kaebuse esitaja jättis loa õigeaegselt vahetamata eksimuse tõttu. ARK oleks saanud kaebuse esitaja suhtes 12 kuulist juhiloa täiendavate eksamiteta vahetamise tähtaega hakata arvestama päevast, mil politsei juhtis kaebuse esitaja tähelepanu kehtetule juhiloale. Kui politsei oleks pidanud kaebuse esitaja poolset eksimust rikkumiseks, siis oleks politsei kaebuse esitajat karistanud
¹ lg 1 alusel.
Kaebuse esitaja leidis, et eksamite sooritamise nõue tema suhtes on ebaõiglane, kuna ta on liikumispuudega isik, kes peab ka hoolitsema oma sügava puudega abikaasa eest. Isikliku sõiduauto kasutamine on talle eluliselt vajalik olmeprobleemide lahendamiseks. Kaebuse esitaja on järjepidevalt osalenud mootorsõiduki juhina liikluses üle 30 aasta ilma ühegi liiklusalase eksimuse ja karistuseta. Liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamise nõudmine kaebuse esitajalt oleks karistava iseloomuga sunnivahend. Juhiloa kaebuse esitajale ilma eksamiteta väljastamine ei oleks diskrimineeriv teiste isikute suhtes, sest kaebuse esitaja puhul on tegemist puudega isikuga. Puudega isikud on aga Põhiseaduse (PS) § 28 lg 3 järgi riigi erilise hoole all. ARK vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt sätestab
lg 3 kohustuse sooritada juhtimisõiguse taastamiseks edukalt liiklusteooria- ja sõidueksam juhul, kui isik ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates. Samasugune nõue tuleneb ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määrusega nr 169 vastu võetud ,,Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid“ § 19 lg-st 1, mille kohaselt tuleb isikul sooritada mainitud eksamid, kui
§-s 44 lg 3 nimetatud juhiloa kehtivuse tähtaja lõppemisest on möödunud üle 12 kuu. Eeltoodud sätete puhul ei ole tegemist diskretsiooninormidega, mistõttu on ARK kohustatud kohaldama seaduses ettenähtud tagajärge, s. o nõudma enne uue juhiloa väljastamist teooria- ja praktikaeksamite sooritamist.
§-s 44 lg 3 sätestatud nõude eesmärgiks ei ole karistuse kehtestamine, vaid liiklusohutuse tagamine, väljastades juhiloa ainult isikutele, kelle teadmised, oskused ja käitumine vastavad juhi kvalifikatsiooninõuetele. Seadusandja on eeldanud, et isik, kes pole esitanud 12 kuu jooksul peale tema juhiloa kehtivuse tähtaja lõppu juhiloa vahetamise taotlust, ei ole enam sobilik ilma vastavaid eksameid sooritamata liikluses osalema. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 1 sätestab, et haldusorgan võib menetlustähtaja ennistada vaid mõjuva põhjuse olemasolul ning lg 2 kohaselt tuleb menetlusosalisel esitada 2 põhjendatud menetlustähtaja ennistamise taotlus kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist. Kaebuse esitaja mitteteadmist tema juhiloa kehtivuse lõppemisest ei saa arvestada mõjuva põhjusena juhiloa vahetamise taotluse tähtaja ennistamiseks. Isik, kes kasutab regulaarselt oma autot, peaks märkama ka juhiloa kehtivustähtaja möödumist. Kaebuse esitaja sai enda juhiloa kehtivustähtaja möödumisest teada
lg 3, et kui isik ei ole juhiluba vahetanud 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab ta juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Nõude liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamiseks juhul kui
lg 3 nimetatud juhiloa kehtivuse tähtaja lõppemisest on möödunud üle 12 kuu, sätestab ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määrusega nr 169 vastu võetud ,,Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid“ § 19 lg 1. Vaatamata näilisele imperatiivsusele, võimaldab
Juhtimisõiguse taastamiseks läbiviidav menetlus on haldusmenetlus. HMS § 34 lg 1 sätestab, et juhul kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotlus esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist. HMS § 34 lg 3 järgi menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta ning lg 4 kohaselt otsustab menetlustähtaja ennistamise üle menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani juht või tema poolt volitatud isik. HMS § 5 lg 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS § 3 lg 2 järgi rakendatakse haldusmenetluses proportsionaalsuse printsiipi - halduse toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. HMS § 4 järgi on kaalutlusõigus haldusorganile antud volitus kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel ning seda tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaalutlusõigust on täitevvõimul vaja selleks, et tagada proportsionaalsuse põhimõtte 3 rakendamine. Pädeval võimuorganil lasub üldjuhul kohustus hinnata, kas isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus, st kas põhiõiguste kitsendused on proportsionaalsed. Hindamaks langetatava otsuse vastavust proportsionaalsuse põhimõttele, tuleb arvesse võtta konkreetseid asjaolusid. Riigikohtu on 28.04.2004 määrusest nr 3-3-1-69-03 p-s 33 lähtuvalt on juhiloa vahetamata jätmise puhul tegemist isiku põhiõiguste riivega, mille puhul tuleb eriti põhjalikult kaalutleda selle vajalikkust ja proportsionaalsust. Seega rikub juhiloa pikendamata jätmine antud juhul kaebuse esitaja õigusi. Õiguse kohaldaja peab arvestama proportsionaalsuse põhimõttega. PS §-st 11 tuleneb nõue, et õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. ARK Tartu büroo on oma vastuses avaldusele (nr 12-16T/07/32892-2), millega jäeti kaebuse esitaja taotlus juhiloa vahetamiseks ilma täiendavate eksamiteta rahuldamata, lähtunud ainult formaalsetest asjaoludest ja
§-s 44 lg 3 sätestatust ning jätnud tähelepanuta kaebuse esitaja isikust ja olukorrast tulenevad asjaolud. S.A. ile 11.12.2007 saadetud vastuskirja põhjal võib järeldada, et tema avalduse lahendamiseks kohast menetlust toimunud ei ole. HMS § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan menetlustähtaja ennistada ka omal algatusel. 02.11.2007 esitas S.A. ARK Tartu büroole avalduse kehtivuse kaotanud juhiloa vahetamiseks. Avalduses on märgitud selle taotluse põhjendused ning lisatud dokumendid, mis tõendavad avalduses märgitud asjaolusid. Sellele avaldusele vastas ARK Tartu büroo 11.12.2007 kirjaga pärast kaebuse esitaja kirjalikku meeldetuletust. ARK Tartu büroo kirjas refereeritakse ARK direktori asetäitja poolt S.A. ile 08.11.2008 saadetud kirja ja märgitakse, et liiklusseadus ei näe ette teisi võimalusi, kui sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam. Seda kirja saab käsitleda toiminguna, millega S.A. i avaldus jäetakse rahuldamata. Vastuskiri ei sisalda selgitust selle kohta, kas S.A. i avalduses toodud asjaolusid hinnati ja kaaluti. Lähtudes
lg-st 2, HMS §-dest 3 ja 4 ning hea halduse põhimõtetest, oleks ARK pidanud kaaluma kaebuse esitaja argumente ja sellest lähtuvalt tegema oma otsuse. S.A. on liikumispuudega isik, kes peab lisaks hoolitsema oma sügava puudega abikaasa eest. Isikliku sõiduauto kasutamine on talle eluliselt vajalik sügava puudega abikaasa eest hoolitsemiseks ning olmeprobleemide lahendamiseks. S.A. on juhtinud sõidukit üle 30 aasta ilma ühegi liiklusalase eksimuse ja karistuseta, loa vahetamiseks ettenähtud tähtaja laskis ta mööda eksimuse tõttu. Arvestades kõiki asjaolusid oleks liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamise nõudmine S.A. it karistava iseloomuga. Juhiloa taastamiseks nõutavate liiklusteooria- ja sõidueksamite sooritamine on S.A. i suhtes koormav ja ebaproportsionaalne. Liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamisega kaasnevad ka märkimisväärsed kulud seoses riigilõivu tasumise kohustusega. Eksami sooritamise nõue võib olla põhjendatud
lgtes 1 ja 2 sätestatud juhtudel, kui isik taastab juhtimisõigust pärast seda, kui see on temalt karistusena ära võetud. Antud juhul selliseid asjaolusid ei esine. Eksamite sooritamise nõue võib olla põhjendatud ja tagaks liiklusohutust juhtumitel, kui isik taastab juhtimisõigust pärast seda, kui ta ei ole pikemat aega liikluses aktiivselt osalenud. Normi rakendamine ei ole aga põhjendatud käesolevale juhtumile sarnastes olukordades, mil selle rakendamine toob kaasa õigustamatu ja ebaproportsionaalse õiguste ja vabaduste piiramise. Juhtimisõiguse taastamise osas on
järgi võrdsustatud isikud need, kellelt on võetud juhtimisõigus kauemaks kui 12 kuuks ning isikud, kes ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates. Neist soodsamas olukorras on isikud, kellelt on võetud juhtimisõigus ära rohkem kui kuueks kuuks, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks. Nemad peavad juhtimisõiguse taastamiseks sooritama edukalt ainult liiklusteooria eksami. Seadusandja on pidanud vajalikuks seada sisse kontrolli, kas isik juhilubade 4 kehtivuse aja jooksul sõidukit ka tegelikult juhib.
lg-s 3 ei ole kehtestatud mitte liiklusohutuse tagamise eesmärgil vaid juhiloa omanike distsiplineerimiseks. Kaebuse esitajale ilma eksamiteta juhiloa vahetamine ei ole võrdsuspõhimõtte rikkumine. Tavakodanikku ei saa võrdsustada liikumispuudega isikuga, kes peab hoolitsema teise sügava puudega isiku eest. Antud juhul olid olemas eeldused selleks, et kohelda kaebuse esitajat erinevalt teistest isikutest, kes ei ole temaga võrreldavas olukorras. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED ARK esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 31. märtsi 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta S.A. i kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus tõlgendanud vääralt HMS § 34, mis võimaldab mõjuva põhjuse olemasolul
Kaebuse esitaja ja tema abikaasa puuet ei saa arvestada kui 12-kuulise tähtaja ületamise asjaolu, kuna vastavad asjaolud ei ole omavahel põhjuslikus seoses. Conditio sine qua non reegli järgi loetakse ajaliselt eelnev nähtus hilisema nähtuse põhjuseks siis, kui ilma esimeseta poleks teist saabunud. Seega võiks põhjusliku seose olemasolu jaatada, kui kaebuse esitaja ja tema abikaasa puue oleks olnud selline, mis võinuks tingida selle, et kaebuse esitaja ei pannud tähele oma juhiloa kehtivustähtaja lõppemist. Kaebuse esitaja ja tema abikaasa puude olemasolu ei ole menetlustähtaja mööda laskmise põhjuseks. Menetlustähtaja ennistamiseks peab esinema mõjuva põhjuse olemasolu. Õiguskirjanduses loetakse mõjuvateks põhjusteks eelkõige haigust, liiklustakistusi ja teisi asjaolusid, mis ei olnud sõltuvuses menetlusosalise teadvusest ja tahtest. Riigikohtu halduskolleegium on 19.01.2001 otsuses nr 3-3-1-59-00 leidnud, et mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine on küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuva põhjusega võib aga olla tegemist juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise. Nii õigusalases kirjanduses kui ka Riigikohtu otsuses avaldatud seisukohtadest võib järeldada, et menetlustähtaja ennistamiseks peab tähtaeg olema mööda lastud ainult äärmiselt mõjuval põhjusel. Seda tõestab ka Riigikohtu eeltoodud seisukoht, mille kohaselt ei saa mõjuvaks põhjuseks lugeda isegi mitte igasugust haigust, vaid ainult sellist, mis oleks õigeaegsel protsessitoimingu sooritamisel seadnud ohtu inimese tervise. Riigikohtu seisukoht, et mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, on antud juhul samuti määrava tähtsusega. Seega ei saa tähelepanematust kui subjektiivset asjaolu lugeda mõjuvaks põhjuseks HMS § 34 lg 1 tähenduses. Ilma mõjuva põhjuseta menetlustähtaja ennistamine on seadusevastane. Samuti ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga nagu ei oleks käesoleval juhul relevantne HMS § 34 lg-s 2 sätestatud menetlustähtaja ennistamise teine eeldus - menetlustähtaja ennistamiseks põhjendatud taotluse esitamine kahe nädala jooksul alates menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemisest. Kuna S.A. on ise esitanud menetlustähtaja ennistamise taotluse tuleb arvestada ka kahe nädala nõuet. Haldusorganil on kaalutlusõigus, kas tähtaeg ennistada oma algatusel, menetlusosalise taotlusel või tähtaeg üldse ennistamata jätta. Kuna menetlustähtaja mööda laskmise põhjus ei olnud mõjuv, ei pidanud ARK õigustatuks menetlustähtaega ennistada. Ebaõige on halduskohtu seisukoht nagu ei oleks
Liiklusohutuse eesmärgil eksamite sooritamise nõudmine on põhjendatav sellega, et seadusandja on
sätestamisega eeldanud, et seadusekuulekad isikud ei osale ilma 5 juhtimisõigust omamata liikluses, mistõttu võivad ka teoreetilised teadmised ja praktilised oskused pärast rohkem kui ühe aastast liiklusest eemalolekut ununeda ning juhtimisõiguse taastamiseks on vaja sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam. Seega on eksamite sooritamise nõude eesmärgiks selgitada välja, kas isiku teadmised, oskused ja käitumine vastavad endiselt juhi kvalifikatsiooninõuetele, mitte isiku karistamine läbi haldussunnivahendi. Võimatu on kontrollida juhi tegelikku staaži, läbisõite ja kogemusi ning tulenevalt sellest peabki liiklusest eemalolekut juhiloa kehtetuse korral eeldama. Õigustatud on võrdsustada
lg 2 ja 3 alusel isikuid, kellelt on juhtimisõigus ära võetud rohkem kui 12-ks kuuks ja isikuid, kes ei ole oma juhiluba vahetanud 12 kuu jooksul. Mõlemad on olnud liiklusest üle ühe aasta eemal, mistõttu tuleb liiklusalaseid teadmiseid eksamite sooritamisega kontrollida. Samuti ei saa nõustuda väitega nagu oleksid
lg 1 järgi soodsamas seisus isikud, kellelt on juhtimisõigus ära võetud 6-st kuni 12-ne kuuni, sest nemad peavad juhtimisõiguse taastamiseks sooritama ainult teooriaeksami.
lg 3 kohaselt ei pea isikud, kes on juhiloa vahetamise taotluse esitanud enne 12 kuu möödumist kehtivuse tähtaja lõppemisest, üldse eksamit sooritama. Olenemata sellest, kas pidada
lg 3 sätte eesmärgiks juhiloa omanike distsiplineerimist või juhi teadmiste kontrolli, ei oleks saanud ARK väljuda seaduses ettenähtud piiridest ja kohaldada kaebuse esitaja suhtes diskretsiooni, lähtudes kaebuse esitaja ja tema abikaasa puudest. Diskretsiooni kohaldamiseks annab võimaluse ainult HMS § 34, kuid antud juhul puudub alus nimetatud normi kaebuse esitaja suhtes rakendada, kuna nimetatud sättes toodud eeldused kaebuse esitajal puudusid. Rohkem kaalutlusõiguse norme, mida konkreetses asjas rakendada saaks, ei ole seadusandja ette näinud. Asjaolu, et isik on liikumispuudega, ei vähenda isiku kohustust täita seadust. Kui seadusandja oleks seda soovinud, siis oleks vastav säte ka kehtestatud. Antud juhul puudusid eeldused, mis oleksid võimaldanud kohelda S.A. it erinevalt teistest isikutest, kes pole samuti juhiloa kehtivuse tähtaja möödumist märganud. Kui S.A. i juhtimisõigus ilma eksamite sooritamist nõudmata taastada, siis tuleks võrdsuspõhimõtte kohaselt eksamite sooritamise nõudest loobuda ka kõigi teiste puudega isikute puhul, kes on unustanud oma juhiloa õigeaegselt vahetamast. PS § 28 lg-s 4 sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustus eriliselt hoolitseda puuetega inimeste eest seisneb pigem sotsiaalteenuste osutamises kui nende suhtes seadusest tulenevate kohustuste mittekohaldamises. S.A. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt karistab ARK alusetult kaebuse esitajat
Taotluse läbivaatamisega on ARK tähtaja juba ennistanud.
Riigikohtu poolt avaldatud seisukohast tulenevalt tuleb liiklusseaduse mittediskretsioonilise normi kohaldamisel lähtuda haldusmenetluse põhimõtetest. Seega on halduskohtu otsus õiglane ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tartu Halduskohtu 31.03.2008 otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ning ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab S.A. i kaebuse rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt taotles S.A. halduskohtule esitatud kaebuses ja selle täienduses ARK Tartu büroo 11.12.2007 toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist ning vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist selleks, et S.A. ile väljastataks kehtivad juhiload ilma nõudeta sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam. Algses kaebuses on S.A. taotlenud ka
6 Halduskohus rahuldas kaebuse, leides, et
lg 3 on üksnes distsiplineeriva mõjuga norm ning võimaldab haldusorganile kaalutlusõigust HMS § 34 kaudu, mida haldusorgan oleks pidanud antud juhul ka kaebaja suhtes positiivse otsuse tegemiseks rakendama. Ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega ei nõustu ja leiab, et
tervikuna ega ka selle lõige 3 eraldivõetuna ei ole üksnes distsiplineeriv õigusnorm.
näeb ette, et nii juhul, kui tegemist on isikult juhtimisõiguse äravõtmisega kui ka juhul, kui isik ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab isik oma juhtimisõiguse taastada selle kaudu, et sooritab vajaliku eksami (eksamid). Kuna
lg 3 järgi saab isik, kes ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, oma juhtimisõiguse taastada üksnes selle kaudu, et sooritab vajalikud eksamid, siis on tegemist isiku jaoks õigust ( sõiduki juhtimisõigust) lõpetava normiga, mille taastamise eelduseks on eksamite sooritamine. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et sellisest sõnastusest ja ülesehitusest tulenevalt on
§-s 44 märgitud eksamite sooritamise nõudmine põhjendatav sellega, et seadusandja on
sätestamisega eeldanud, et seadusekuulekad isikud ei osale ilma juhtimisõigust omamata liikluses, mistõttu võivad ka teoreetilised teadmised ja praktilised oskused pärast rohkem kui ühe aastast liiklusest eemalolekut ununeda ning juhtimisõiguse taastamiseks on vaja sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam. Seega on eksamite sooritamise nõude eesmärgiks selgitada välja, kas isiku teadmised, oskused ja käitumine vastavad endiselt juhi kvalifikatsiooninõuetele, mitte aga isiku karistamine läbi haldussunnivahendi. Kuna reaalselt on võimatu kontrollida juhi tegelikku staaži, läbisõite ja kogemusi, siis tulenevalt sellest peabki liiklusest eemalolekut juhiloa kehtetuse korral eeldama. Samuti ei ole olnud põhjendamatu võrdsustada võrdsustada
lg 2 ja 3 alusel isikuid, kellelt on juhtimisõigus ära võetud rohkem kui 12-ks kuuks ja isikuid, kes ei ole oma juhiluba vahetanud 12 kuu jooksul, sest ühiseks aluseks siin on juhtimisõiguse puudumine rohkem kui 1 aasta jooksul, mistõttu tuleb liiklusalaseid teadmisi eksamite sooritamisega kontrollida. Samuti ei ole alust arvamusel, nagu oleksid
lg 1 järgi võrreldes
§-s 44 lg 3 märgitud isikutega soodsamas seisus need, kellelt on juhtimisõigus ära võetud 6-st kuni 12-ne kuuni, sest nemad peavad juhtimisõiguse taastamiseks sooritama ainult teooriaeksami.
lg 3 kohaselt ei pea isikud, kes on juhiloa vahetamise taotluse esitanud enne 12 kuu möödumist juhiloa kehtivuse tähtaja lõppemisest, üldse eksamit sooritama. Ringkonnakohus leiab, et
lg 3 on oma sisult imperatiivne norm ja ainuüksi sel alusel puudub haldusorganil kaalutlusõigus otsustamaks, kas nõuda juhiloa vahetamise taotluse esitanud isikult eksamite tegemist või mitte. Halduskohus ja ka vastustaja on põhjendatult leidnud, et selline kaalutlusõigus võib haldusorganile tuleneda üksnes HMS § 34 kaudu, mis võimaldab ennistada juhiloa vahetamise taotluse esitamise tähtaja kui menetlustähtaja, lugedes selle mõjuva põhjuse olemasolul esitatuks 12 kuu jooksul alates juhiloa kehtivuse tähtaja möödumisest. Samas ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et haldusorganil on endal õigus ja kohustus ennistada menetlustähtaeg veel ka siis, kui isik ise on rikkunud HMS §-s 34 lg 2 sätestatud taotluse esitamise tähtaega. Antud juhul on vastustaja viidanud sellele, et S.A. esitas ARK Tartu büroo juhatajale avalduse juhiloa vahetamiseks ilma liiklus- ja teooriaeksamit sooritamata 02.11.2007 ning kui lugeda, et koos sellesisulise avalduse esitamisega esitas taotleja sisuliselt ka menetlustähtaja ennistamise taotluse, siis on tegemist HMS §-s 34 lg 2 tingimustele mittevastava taotlusega, sest asja materjalidest nähtuvalt sai S.A. juba 2007. a augustis teada sellest, et tema juhilubade kehtivusaeg on lõppenud 21.02.2006, mida saab lugeda menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemiseks. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et HMS §-s 34 lg 1 märgitud 7 võimalust, et haldusorgan võib ennistada menetlustähtaja ka omal algatusel, ei saa pidada haldusorgani õiguseks või kohustuseks ennistada veel ka sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotluse esitamise tähtaeg või ennistada menetlustähtaeg ka siis, kui isik on ise esitanud menetlustähtaja ennistamise taotluse, kuid teinud seda HMS §-s 34 lg 2 ettenähtud tähtaega rikkudes. Samuti on vastustaja põhjendatult viidanud sellele, et menetlustähtaja ennistamine eeldab nii HMS § 34 lg 1 kui ka lg 2 juhul mõjuva põhjuse olemasolu menetlustähtaja möödalaskmiseks, milleks aga ei saa antud juhul lugeda kaebuse esitaja ega ka tema abikaasa puuet, sest asja materjalidest nähtuvalt ei ole vastavad asjaolud omavahel põhjuslikus seoses. Menetlustähtaja ennistamiseks peab esinema mõjuv põhjus, milleks loetakse eelkõige haigust, liiklustakistusi ja teisi asjaolusid, mis ei olnud sõltuvuses menetlusosalise teadvusest ja tahtest. Riigikohtu halduskolleegium on 19.01.2001 otsuses nr 3-3-1-59-00 leidnud, et mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine on küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuva põhjusega võib aga olla tegemist juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mistõttu taotleja enda tähelepanematust kui subjektiivset asjaolu ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks HMS § 34 lg 1 ja 2 tähenduses. Kui puudub mõjuv põhjus ja HMS §-s 34 lg 2 märgitud tähtajal esitatud põhjendatud taotlus menetlustähtaja ennistamiseks, siis ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik üldse analüüsida seda küsimust, kas
lg 3 kohaldamine kaebuse esitaja suhtes oleks tema isikust või tekkinud olukorrast lähtudes põhjendatud või mitte, kas tegemist on proportsionaalse piiranguga või ei jne. Arvestades seda, et käesoleva vaidluse lahendamisel sai haldusorganil S.A. i taotluse osas kaalutlusõigus tekkida üksnes HMS § 34 alusel, mitte aga
lg 3 alusel, siis ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud, vajalik ega ka otstarbekas rahuldada kaebuses esitatud taotlust jätta käesolevas asjas
lg 3 kohaldamata ja algatada selle sätte põhiseaduspärasuse kontrollimiseks vastav menetlus. Arvestades seda, et apellatsioonkaebus rahuldatakse, kuuluks HKMS § 92 lg 1 järgi S.A. ilt apellandi kasuks väljamõistmisele riigilõiv 80 krooni, kuid arvestades seda, et apellant on riigiasutus, samuti ka riigilõivusumma suurust ja kaebaja isikut (pensionär), jätab ringkonnakohus HKMS § 92 lg 10 alusel apellandi menetluskulud tema enda kanda. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse ja ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega S.A. i kaebus jääb rahuldamata, jäävad S.A. i poolt esimese astme kohtus kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Viivi Tomson Agu Timmi 8 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.