KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
- mai 2006.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-05-2586 Tsiviilasi N.S. hagi L.L. vastu eluruumi üürilepingu ülesütlemisavalduse vaidlustamise nõudes ning L.L. vastuhagi üüritud asja tagastamise ning sellest keeldumisel N.S. väljatõstmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja) N.S. volitatud esindaja advokaat Alla Raudsepp; Kostja (vastuhagis hageja) L.L. volitatud esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Kohtuistungi toimumise aeg
- aprill 2006.a Jätta rahuldamata N.S. hagi eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise nõudes. Rahuldada L.L. vastuhagi ning kohustada N.S.t tagastama L.L.le Pärnus xxxxxxxx x xx asuv eluruum. Eluruumi tagastamisest keeldumisel tõsta N.S. nimetatud eluruumist välja. Välja mõista N.S.lt asja läbivaatamiskuludena 57 (viiskümmend seitse) krooni ja 20 (kakskümmend) senti riigituludesse. Riigi nõue loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui kostja tasub nõude 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest järgmiselt: saaja: Rahandusministeerium, arveldusarve nr: 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber: 2800049696, selgitus: „tsiviilasi nr 2-05-2586, asja läbivaatamiskulud, N.S.“. Riigi nõude nõuetekohaselt ning tähtpäevaks täitmata jätmisel võib nõude pöörata sundtäitmisele, millisel juhul lisanduvad sundtäitmise kulud. Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. RESOLUTSIOON Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Asja sisu kirjeldus Tsiviilasi nr 2-05-2586 Haginõue ja põhjendused, esitatud väited ja tõendid Hageja N.S. poolt kohtule esitatud hagiavalduse (tl 3-4) ning asjas peetud istungeil selgitatu kohaselt sai ta 09.05.2005 kostja L.L.lt erakorralise ülesütlemisavalduse poolte vahel eluruumile xxxxxxxx x xx Pärnu linnas sõlmitud üürilepingu kohta. Nimetatud avaldus on hageja hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja viitab hagi õigusliku alusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 327 lg 1 p 2 – kostja tegi hagejale suuliselt ettepaneku üürileping lõpetada ja sõlmida uus üürileping või kui hageja ei ole nõus, siis lõpetada üürileping ja hagejale uus elamispind anda. Kostja teatas, et tema soov on lõpetada üürileping ja kui hageja seda vabatahtlikult ei tee, tõstetakse ta välja ja siis esitaski kostja ülesütlemisavalduse. Kostja tegi suuliselt ettepanekuid lõpetada üürileping 01.07.2005 ja/või 01.07.2007, millega hageja ei olnud nõus. Üürileping (tl 19-21) oli sõlmitud tähtajaga 12.10.2024.a, hageja ei tea täpset sõlmimise kuupäeva, kuid see võis olla 12.10.2004.a. Sisuliselt pettis kostja välja hagejalt volikirja (tl 6) enne eluruumi erastamist endaga tehinguteks (korteri võlaõiguslik müügileping ja eelmärke seadmise leping 20.10.2004 (tl 713) ja keelumärke kustutamise avaldus ja asjaõigusleping 22.11.2004 (tl 14-18)), mille lõppastmes eesmärk oli ülesütlemine hagejast mõjuva põhjuseta vabanemiseks. Ülesütlemisavalduses põhjusena märgitud makseraskused (kõrvalkulude võlgnevus rohkem kui kolme kuu eest) hagejal tõepoolest olid, kuid need ta ületas. Tegelikkuses tekkis hageja võlgnevus kostja süül, kes ei täitnud üürilepingust (p 5.2) tulenevat kohustust korrektse arve esitamiseks ja tegutses väga pahauskselt hageja suhtes. Hageja väitel ei jõudnud temani AS Minu Vara Lääne esitatud igakuised kommunaalteenuste ja halduskulude arved, kuna kostja kõrvaldas need postkastist. Nimetatud arved sai hageja kätte tagantjärele, kusjuures kõiki arveid ta ei saanudki. Seega oli hagejal olemas mõjuv põhjus võlgnevuse tekkeks. Hageja on ka väitnud, et tegelikult oli poolte vahel lisaks üürilepingus märgitule suuline kokkulepe, et juhul, kui kostja leiab hagejale uue korteri paari kuu jooksul, ei pea hageja kõrvalkulusid tasuma, aga hagejale anti nõu, et suulised kokkulepped kostjaga ei pea ja seetõttu ta maksis arved ära. Lisaks tingis hageja poolt arvete tasumise elektri väljalülitamine. Kostja vastuväited hagile Oma kirjalikus vastuses (tl 24-25) kostja hagi ei tunnista ja on selle juurde jäänud kogu kohtumenetluse kestel. Kostja on eelistungil (tl 68) kinnitanud, et mingeid suulisi ettepanekuid üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ta teinud ei ole. Samuti ei ole ta kõrvaldanud hageja üüritud korteri postkastist sinna pandud AS Minu Vara Lääne arveid ega leppinud hagejaga kokku, et ka kommunaalteenuste eest hageja tasuma ei pea. Kostjal ei olnud üürileandjana kohustust hagejale eraldi arvete väljastamiseks ning ta on seisukohal, et käsikirjaliselt lisatud üürilepingu p 2.2 muudab ära punktis 5.2 nimetatud arvete esitamise kohustuse. Ülesütlemisavalduse aluseks oli hageja kommunaalteenuste võlg 3403.80 EEK perioodist jaanuar – aprill
- Ülesütlemisavaldus saadeti hagejale 26.04.2005.a. Pärast seda avaldust sõlmisid pooled kokkuleppe üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks (tl 29, edaspidi kokkulepe) ja kostja tasus selle kohaselt hagejale hüvitisena 20 000 EEK. Sellest rahast likvideeris hageja oma võlgnevuse. Käsitsi pealekirjutused üürilepingul on tehtud kostja poolt selle sõlmimisel. Ülesütlemisavalduse aluseks oli VÕS § 316 lg 1 p 1, sest hageja võlgnevus kommunaalteenuste eest ületas kolme kuu summat (AS Minu Vara Lääne õiend tl 76). Kohtuistungil kinnitas kostja, et enne ülesütlemisavalduse esitamist saatis ta hagejale viimase poolt tasumata arved, eraldi tähtaega tekkinud võlgnevuse tasumiseks ta ei andnud. Ka kostja ei tea täpset üürilepingu sõlmimise kuupäeva, sest lepingul see puudub, ent peab võimalikuks 12.10.2004.a. 2
(7)Tsiviilasi nr 2-05-2586 Vastuhagi, selle põhjendused, esitatud väited ja tõendid L. L. on menetluses esitanud vastuhagi (tl 27-28, nõue täpsustatud kohtuistungil), milles palub kohustada vastaspoolt tagastama vaidlusalune eluruum ning sellest keeldumisel N. S.eluruumist välja tõsta. Kuigi eluruumi üürilepingus on märgitud ka kostja alaealise tütre A.S. nimi, kes elab samuti nimetatud korteris, ei soovinud L.L. tema vastu nõuet esitada vaatamata kohtuistungil kohtu poolt otsuse täitmisel tekkivate võimalike probleemide kohta selgitatule. Vastuhagi esitaja tugineb ülalmainitud kokkuleppele, mis on sõlmitud 12.05.2005.a ning millega lõpetatud pooltevaheline üürileping ja N. S.on kohustunud eluruumi hiljemalt 01.07.2005.a vabastama. Kokkulepe vastas poolte tahtele ja seda asuti täitma. Kokkuleppe sõlmimise juures viibis ka V.L., kes valdab nii eesti kui vene keelt ja kes tõlkis kostjale kokkuleppe sisu. Poolte vahel ei olnud eraldi kokkulepet selle kohta, et N. S.saab väljakolimisel vastutasuks teise elamispinna L.L. poolt. Kostja oli kokkuleppe sõlmimisel kinnitanud, et lahkub Eestist koos tütrega ning likvideerib hüvitisega võlad või üürib vajadusel uue pinna OÜ Üürikontor vahendusel. Nimetatud osaühingu kontoris käisid pooled pakutavate üüripindadega tutvumas. Peale kokkuleppe alusel raha saamist nõustus N. S. ka end aadressilt xxxxxxxx x xx välja kirjutama ning registreeris end xxxxx tänavale Pärnu linnas. N. S. teadis, et L.L. kavatseb üüripinna võõrandada ja oli nõus ostjaile korteri seisukorda tutvustama. Hageja avaldas lehes xxxxxxxx x xx korteri müügi kohta kuulutuse (tl 30). Õiguslikust aspektist on L. L. seisukohal, et kokkulepe kui hilisem tehing tühistas ära esitatud ülesütlemisavalduse, kuna reguleeris sama õigussuhte (üürisuhte) lõpetamisega seonduvat. Vastuväited ja seisukohad vastuhagi suhtes, esitatud tõendid N.S. vastuhagi ei tunnista (vastus tl 36-39, täiendavad vastuväited tl 45-46, seisukoht tl 77-79) ja leiab, et kokkulepe on tühine. Kokkulepe sõlmiti pettusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg 1 mõttes, kuna kostja ei saanud aru selle eestikeelsest sisust ja seda selgitati temale hoopis erinevalt kirjapandust. Kostja ei valda eesti keelt kõnes ega kirjas. Hageja selgitas kostjale kokkuleppe sõlmimisel, et viimane saab temale kuulunud xxxxxxxx x xx asuva korteri müügi eest kokkuleppega 20 000 krooni ja lisaks enne 01.07.2005.a teise korteri (mille väärtus pidanuks olema 20 000 krooni võrra väiksem). Tegelikkuses sai kostja ainult raha, olgugi, et hageja oli kostja nimel varasemalt xxxxxxxx x xx asuva korteri müünud iseendale 140 000 krooniga. Kokkuleppe allkirjastamisega soovis hageja kallutada kostjat üürilepingu muutmisele kostja kahjuks. Kostja usaldas hagejat pimesi ega nõudnud kokkuleppe tõlkimist või selgitamist, ta ei soovinud ka selle teist eksemplari endale. Ei ole mõeldav, et kostja oleks soovinud anda oma korter 20 000 krooniga hagejale, kolides ise koos alaealise tütrega tänavale, samas kui korteri väärtus on 280 000 – 320 000 krooni. Kokkuleppe sõlmimise juures oli ka tunnistaja V.L., kelle kohus kostja taotlusel üle kuulas. Lisaks kokkuleppe allkirjastamisele viis hageja kostja samal päeval rahvastikuregistrisse ja registreeris tema ümber xxxxx tänavale, kus kostja ei ole kunagi elanud. Hageja elab xxxxxxxx x xx asuvas korteris edasi, maksab kommunaalteenuste eest ning leiab, et puudub alus üürilepingu lõpetamiseks või tema väljakolimise nõudmiseks. Olles aru saanud, mida hageja tema suhtes tegelikult tegi, esitas kostja kohtule käesolevas asjas oleva põhihagi ning 20.09.2005.a ka hagi kokkuleppe tühistamise ja rahvastikuregistri kannete tühistamise nõudes, mida kohus küll 21.09.2005 määrusega (tl 44) menetlusse ei võtnud. Seejärel esitas kostja hagejale kohtuväliselt avalduse kokkuleppe tühistamiseks TsÜS § 94 alusel (tl 72-74), mida hageja ei ole vaidlustanud (on selle kätte saanud 22.09.2005, väljastusteade tl 47) ja kostja leiab, et seega on hageja ka sellega nõus. Eestist ärakolimise ja 3
(7)Tsiviilasi nr 2-05-2586 korteri üürimise kohta ei ole kostja kunagi väiteid esitanud, oma korteri müügist sai ta teada kolmandatelt isikutelt. Kostja jagab hageja seisukohta selles osas, mis puudutab kokkuleppe ja ülesütlemisavalduse õiguslikule vahekorrale hinnangu andmist – reguleeriti sama õigussuhet ja hilisem kokkulepe (kuni kohus ei ole selle tühisust tuvastanud) tühistas ära ülesütlemisavalduse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused, kohaldatavad õigusaktid
- Pooled on käesolevas asjas ühisel seisukohal selles, et 12.05.2005.a kokkulepe kui hilisem õigustoiming tühistas sisuliselt ära 26.04.2005.a ülesütlemisavalduses toodu ning pooled reguleerisid omavahelise üürisuhte lõpetamise asjaolud kokkuleppega. Kohus nõustub sellise käsitlusega, mistõttu tuleb esmalt asuda tuvastama vastuhagiga seonduvaid asjaolusid ning alles kokkuleppe tühisuse tuvastamise järgselt võib osutuda vajalikuks ülesütlemisavalduse käsitlemine.
- Vastuhagi esemeks on kostja valduses oleva korteri xxxxxxxx x xx väljanõudmine, mis tugineb asjaolul, et kostjapoolne eluruumi kasutamise õiguslik alus – üürileping – on lõppenud ja VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega üürilepingu lõppemisel tagastama. Sisuliselt on vastuhagi hageja L. L. seisukohal, et kostjal puudub õigus eluruumi edasiseks kasutamiseks ja nõuab omanikuna asja väljaandmist asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.
- Kohus peab tühistamisele järgnevas üleantu tagastamise nõude menetluses (milleks vastuhagi menetlus käesoleval juhul on) kontrollima tühistamise materiaalseid ja formaalseid eeldusi, s.t kas poolel oli õigus tehing tühistada või mitte. Kostja on üürilepingu lõppemise aluseks oleva kokkuleppe TsÜS § 98 kohaselt tühistanud ning puudub vaidlus selles, et tühistamine on tehtud avalduse tegemisega teisele poolele, see on teisele poolele kätte antud vastavalt TsÜS § 69 ning tühistamine on tehtud seaduses sätestatud tähtaja piires (TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib pettuse puhul tehingu tühistada kuue kuu jooksul pettusest teadasaamisest. Seega formaalsed eeldused tehingu tühistamiseks on täidetud. Materiaalsete eelduste tuvastamiseks tuleb kontrollida, kas kokkuleppe on sõlmitud pettuse teel (seda väidab kostja) või mitte.
- Pettus on TsÜS § 94 lg 1 kohaselt isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on ebaõigete asjaolude avaldamisega võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada. Asjaolude teatamiskohustuse määramisel tuleb silmas pidada TsÜS § 95, mille kohaselt tuleb arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused.
- Kostja on pettuse sisustamisel viidanud sellele, et hageja avaldas sõlmitud kokkuleppe sisu kostjale teisiti kui kokkuleppes kirjas, jättes avaldamata, et kokkuleppes puudub suuliselt selgitatud osa, mille kohaselt kohustub hageja kostjale hiljemalt xxxxxxxx x xx asuvast korterist ehk kostja elukohast väljakolimise päevaks (s.t
- juuliks 2005) andma temale vastu teise korteri. Sellist suulist kokkulepet kinnitas kohtule ka tunnistaja V. L.ja kaudselt kinnitab lisakokkuleppe (lisaks 20 000 krooni tasumisele hageja poolt kostjale) olemasolu ka kostja omakäeline kiri kokkuleppel, millega ta kinnitab 20 000 krooni saamist ettemaksena (vn k predoplata). Ettemakse saab aga oma olemuselt olla vaid mingi täiendava kohustuse jaoks, seega tuleb tõendeid kogumis hinnates asuda seisukohale, et hageja tõepoolest selgitas kostjale ka teise korteri andmist. Sisuliselt avaldas hageja kostjale mitte ebaõigeid andmeid (sest kokkuleppes kirjapanduna sisalduva selgitamata jätmise kohta ei ole kostja väiteid 4
(7)Tsiviilasi nr 2-05-2586 esitanud), vaid avaldas neid rohkem, kui kokkuleppes tegelikult sisaldub. Hageja väited 15 000 krooni nõudmise kohta ja korterist lahkumiseks ja üürikorterisse elama asumiseks on paljasõnalised ega ole millegagi kinnitust leidnud. Kostja ja kokkuleppe sõlmimise ning kogu
- mai sündmuste juures viibinud tunnistaja V.L. on sarnaselt kirjeldanud asjaolusid, kuidas üürikorterit käidi vaatamas selleks, et kasutada seda kuni hageja poolt teise korteri vastuandmiseni.
- Andmaks hinnangut, kas korteri andmises kokku leppimine ja selle kirjalikult fikseerimata jätmine on pettus, tuleb esmalt selgitada, milles siiski täpselt kokku lepiti. Nagu kostja ja tunnistaja V. L. on selgitanud, pidi kokkuleppe alusel saadud 20 000 krooni olema kostjale kuulunud xxxxxxx x xx korteri ja saadava korteri väärtuste vahe (uus korter on samavõrra odavam). Konkreetsest korterist juttu ei olnud, sissekirjutamine xxxxx tänavale oli vajalik selleks, et elada seal uue korteri saamiseni. Seega lepiti kokku korteri omandamise tehingus, mis peaks aset leidma tulevikus. Kuna tegemist oli kostja ja tema tütre alalise ja ainsa eluasemega ja selle vahetamisega, ei ole kohtul kahtlust, et nimetatud kokkulepe kui asjaolu oli kostjale tähtis TsÜS § 95 mõttes.
- Kui korter omandatakse kinnisasjana, peab selline tehing AÕS § 119 lg 1 kohaselt olema notariaalselt tõestatud. Kuna pooled sõlmisid antud juhul eellepingu kõnesoleva tehingu tegemiseks, siis pidi ka see kokkulepe VÕS § 33 lg 2 kohaselt olema notariaalselt tõestatud. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt toob tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmine kaasa selle tühisuse, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Samas näeb seadus ette ka erandi vorminõude osas nimetatud tehingutele – nimelt muutub kinnisasja omandamisel selle vorminõuete mittejärgimisel tehtud kohustustehing kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Seega on võimalik nii suuliselt kui lihtkirjalikus vormis eellepinguna kokku leppida korteriomandi kui kinnisasja omandamises. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kuigi 12.05.2005.a kokkuleppes eelmises otsuse punktis märgitud kokkulepet kirjas ei ole, tuleb seda käsitleda eraldi suuliselt sõlmitud kokkuleppena, mida hageja sisuliselt täitnud ei ole.
- Eelmises lõigus sätestatu ei ole aga kohaldatav korteri omandamisel vallasasjana – tulenevalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRakS) § 13 lg 6 sõnastusest on sellisel juhul nõutav tehingu (ja ülaltoodud käsitluse tõttu ka eellepingu) notariaalne vorm ja selle järgimata jätmisel on tehing tühine. Siiski ei oma vallasasjana korteri omandamise käsitlus kehtivas õigusruumis enam tähtsust, kuivõrd alates 01.03.2006.a ei ole korter vallasasjana sama sätte alusel enam tavalises tsiviilkäibes.
- Omaette küsimus on see, kas hageja kohustus korteri andmiseks kokkulepitud kujul ka täidetav on. Korteri omandamine kokkulepitud viisil saab toimuda selle kinkimise või müümise teel, kusjuures tehingu ja seega ka eellepingu juures on oluline korteri kui tehinguobjekti määratletus. Määratlemata ja üksnes väärtuselise suhtega teise teadaolevasse korterisse piiratud korteri omandamise kohustus on kohtu hinnangul mittetäielik kohustus VÕS § 4 mõttes ning sellise kohustuse täitmist ei saagi kostja hagejalt nõuda. Kokkuleppes kirjalikult fikseeritud mittetäieliku kohustuse puudumine ei ole pettus, isegi kui see on sinna jäetud märkimata hageja tahtel. Asjaolu, et kostja ei tunne seadust ega saanud aru, et sellisel kujul korteri omandamise kokkulepe ei ole täidetav, ei saa olla põhjuseks kokkuleppe tühistamisele. Samas on kostjal olemas õiguskaitsevahendid, milliseid ta aga ei ole senini soovinud realiseerida (nt alusetust rikastumisest tulenevad nõuded vms, mis tulenevad hagis ja vastuhagi vastustes nimetatud asjaoludest, nagu oleks hageja omandanud kostja korteri 20 000 krooni eest).
- Tulenevalt TsÜS §-s 95 esitatust, tuleb käsitleda ka kostja võimalusi tema jaoks kokkuleppe sõlmimisel vajalike andmete saamiseks. Nagu kostja seletusest kohtuistungil ning tunnistaja V. L. ütlustest on selgunud, võttis kostja ise oma tuttava (tunnistaja) hagejaga kokkusaamisele kaasa, kuna ta ei valda eesti keelt. Tunnistaja ütluste kohaselt peitis hageja 5
(7)Tsiviilasi nr 2-05-2586 enne kokkuleppe sõlmimist end hageja eest, samuti oli V. L. juba temale selgitanud, milline on asjade tegelik seis. Kostja on kinnitanud, et ta ei nõudnud hagejalt kokkuleppe eestikeelse teksti tõlkimist ega kokkuleppe teist eksemplari (nagu näeb ette kokkuleppe p 7), vaid usaldas pimesi hagejat. Samas oli ta kaasanud mõlemat vajalikku keelt valdava inimese, kelle abi oleks saanud kasutada, seda enam, et hageja käitumine tunnistaja selgituste valguses oleks pidanud tekitama kostjas äärmist ettevaatust. Seega olid kostjal olemas kõik võimalused tema jaoks vajalike andmete saamiseks ehk kokkuleppe tõlkimiseks ja seda täiesti tasuta, kuid ta neid ei kasutanud. Selleks, et tõlkida ühele lehele mahtuvat kokkulepet ja aru saada, et selles puudub hageja kohustus kostjale korterit vastu anda, ei ole eriteadmisi vaja.
- Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et vastuhagi antud tsiviilasjas kuulub rahuldamisele ning 12.05.2005.a kokkulepe on kehtiv, sest selle tühistamise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Kohtus ei ole leidnud tuvastamist hagejapoolset pettust kokkuleppe sõlmimisel TsÜS § 94 mõttes, sest poolte vahel sõlmiti kostja väidetav kokkulepe suuliselt ning selle märkimata jätmist kirjalikku kokkuleppesse oleks kostja mõistliku käitumisega saanud ise ära hoida. Liiatigi on tegemist kokkuleppega hagejale pandud mittetäieliku kohustusega.
- Kuna kohus leidis, et kokkulepe on kehtiv ja vastuhagi tuleb rahuldada, jätab kohus haginõude rahuldamata ega puuduta tulenevalt otsuse punktis 1 nimetatust üürilepingu ega selle ülesütlemisega seonduvat. Menetluskulud Pooled teineteiselt menetluskulude väljamõistmist ei soovinud. Kuna kohus peab 2005.aastal saabunud asjades kõik menetluskulud jaotama koheselt asja menetlust lõpetavas lahendis (tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätetest), siis tuleb kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 52 p 5, § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 kohaselt pooltelt riigituludesse välja mõista ka asjas riigi kanda kogunenud postikulud kogusummas 57.20 krooni. Kuivõrd kohus rahuldas vastuhagi ja jättis hagi rahuldamata, siis tuleb nimetatud kulud välja mõista N. S.-lt. Toomas Talviste Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2007.a. kohtuotsuse 22.05.2007) resolutsioon: (kohtuotsus jõustus
- Tühistada Pärnu Maakohtu 11.05.2006.a. otsus N.S. hagis L.L. vastu eluruumi üürilepingu ülesütlemisavalduse vaidlustamiseks ja L.L. vastuhagis üüritud asja tagastamiseks ja sellest keeldumisel N.S. eluruumist väljatõstmiseks.
- Tsiviilasi N.S. hagis L.L. vastu eluruumi üürilepingu ülesütlemisavalduse vaidlustamiseks saata esimese astmr kohtule uueks läbivaatamiseks.
- Jätta rahuldamata L.L. vastuhagi N.S. vastu üüritud asja tagastamiseks ja sellest keeldumisel kostja Pärnus xxxxxxxx x xx asuvast eluruumist väljatõstmiseks.
- Apellatsioonkaebus rahuldada täielikult vastuhagi puudutavas osas ja osaliselt hagi puudutavas osas. 6
(7)Tsiviilasi nr 2-05-2586 7
(7)