2-07-29182/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2008, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-29182 Tsiviilasi Narva linna avaldus O S ja A S vanema õiguste äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Narva linn xxx Avaldaja volitatud esindaja S L Asjast puudutatud isikud: O S xxx A S xxx A S xxx P S xxx I s xxx E s xxx A S xxx A S esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat T M xxx Menetluse liik Hagita menetlus Kohtuistungi toimumise aeg
2. aprill 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Avaldaja volitatud esindaja S L Asjast puudutatud isikud ja nende esindajad: O S, A S, A S, P S Alaealise lapse esindaja vandeadvokaat T M RESOLUTSIOON Võtta ära O S xxx ja A S xxx vanema õigused alaealise lapse A S xxx suhtes. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud 08.08.2007.a esitas Narva linna esindaja kohtule avalduse O S ja A S vanema õiguste äravõtmiseks alaealise lapse A S suhtes. Hagiavalduse kohaselt lapse perekond on võetud Sotsiaalabiametis arvele riskiperena alates 04.11.2005.a seoses vanemate kõrvalehoidmisega lapse kasvatamisest. Lapse kasvatamisega on tegelenud lapse vanaema A S ja vanaisa P S. Lapse vanematega töö ja perekonna järelevalve protsessis lastekaitsetalitus tuvastas, et O S ja A S ei võta osa poja kasvatamisest ja ülalpidamisest, ei avalda soovi hoolitseda oma lapse eest. Vanemad kulutasid lastetoetused oma vajadustele ning panid oma kohustused ja vastutuse lapse elu eest isapoolsetele vanavanematele. Vanemad ei tunne huvi lapse elu, arenemise ja õppimise vastu. Lapse klassijuhataja teatas, et tema vanemad ei ole tulnud kooli, lapse õppimist kontrollivad vanaema ja vanaisa. Ise A S avaldab, et ei taha elada nii ema kui isaga ning soovib jääda elama vanaema ja vanaisa juures. Lapse vanemad tunnistavad, et poja kasvatamisega ei tegele ja on nõus, et tema kasvatamisega tegeleksid vanaema ja vanaisa. Eeltoodust lähtuvalt ning seoses sellega, et lapse vanemad ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, kuritarvitavad alkoholijooke ning laps ei avalda soovi nendega elada, leiab lastekaitsetalitus, et on vajalik võtta vanematelt ära vanema õigused. Perekonnaseaduse § 54 lg 1 alusel palub avaldaja võtta ära vanema õigused A S ja O S poja A S suhtes. Menetluse käik 15.10.2007.a kohtule esitatud kirjaliku vastuse (tlk 54-55) kohaselt ei ole O S avaldusega nõus. Ta on A S ema. Käesoleval ajal poeg elab vastastikusel kokkuleppel oma vanaema A S juures, kes on endise abikaasa A S ema. A S läksid nad lahku veebruaris 2000.a, sest ta peksis teda ja piinas. Hiljem hakkas O S elama koos A P. Sel ajal poeg elas koos nendega N-J, kus nad üürisid korterit. Siis jäi O S rasedaks ja sünnitas tütre A. Poeg elas koos nendega ning läks esimesse klassi ka N-J. Nädalavahetustel käis ta Narvas vanaema juures. O S mehe A ema Z M oli selle vastu, et poeg elas koos nendega. Ta korraldas skandaale selle kohta, 2 meelestas A O S poja vastu ning ähvardas ära võtta O tütart, kui O S ei saada poega vanaema juurde elama. Siis kui tütar oli 4 kuune, A S võttis S enda juurde elama, kuid ema kohtus temaga siiski. Iga kord kui Z M sai teada, et O S kavatseb pojale anda üle raha, viivitamatult teatas ta sellest A, meelestades ta O S poja vastu. O S ei osale oma lapse kasvatamises ja tunneb oma süüd, kuid see on tehtud selleks, et päästa perekonda. Iga kord kui O S sai pojast midagi teada, helistas või rääkis temaga muul viisil, ning Z M sai sellest teada kandis ta ette A koos kahtlusega, et ilmselt suhtleb O S oma endise mehega. Praegu on olukord muutunud, Z M ei ole selle vastu, et O S pojaga suhtleb. O S töötab, et tal on võimalus aidata oma poega. Tal on teada, et poja isa, A ei tööta ning elab oma ema arvel. Kui A S saab poja hooldaja ja riik hakkab talle maksma selle eest, siis võidab mitte poeg ja ta vanaema, vaid endine mees, kes ei kavatse töötada, vaid teiste inimeste arvel elada. O S mees A P on nõus aitama O poega, kuid ta tahab kindel olla, et selle raha eest elab just poeg, mitte O endine mees. Oma pojast O ei taha ega kavatse loobuda. On nõus talle vajalikud riided ja teised asjad ostma, ta peab ainult sellest teatama. 14.11.2007.a esitas Narva linna esindaja arvamuse O S vastusele (tlk 69). Kirjalikus arvamuses jäi Narva linna Sotsiaalabiamet oma seisukoha juurde võtta O S vanema kohustused ära järgmistel põhjustel:
3. O S tõendas, et ei osale poja A S kasvatamises ja tunnistab oma süüd.
4. Oma tegu ta seletas sellega, et tahaks päästa oma perekonda meheema Z M tegevusest, kes meelestas tema meest lapse vastu. Selline O.S väide on vastuolus perekonnaseaduse § 50 lg 1 vanema õiguste ja kohustustega last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Peale selle on lastekaitsetalitusele arusaamatu lapse ema väide, et pärast kooselu A P ja tütre sündi tema poeg A S ei saanud olla tema perekonna liige.
5. O S ei avaldanud soovi võtta poeg enda juurde ja hakata täitma oma vanema kohustusi. Ta väidab ainult, et tema mees on nõus aitama tema poega ning ta ise on nõus aitama poega ning on nõus ostma pojale vajalikud riided ja teised asjad ja sellest laps peab teatama talle ise.
6. O S ei anna lubadust täita lapse ülalpidamiskohustust, seoses sellega ei kinnita ka kohustust täita PKS §
7. Lapse esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat T M kohtule esitatud kirjaliku seisukoha (tlk 79) kohaselt esindaja, olles tutvunud asja materjalidega, külastanud A S kodus, aadressil xxx, leidis, et puuduvad alused keelduda rahuldamast Narva linna avaldust O S ja A S vanema õiguste äravõtmisest nende poja A S suhtes. Lähtudes perekonnas kujunenud olukorrast (faktiliselt vanemate vabatahtlik lapsest keeldumine) leiab esindaja, et käesoleval ajal A ja P S poolt loodud lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemise soodsate tingimuste muutmine võib lapsele tekitada psühholoogilise trauma. Kohtuistung Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde. Avaldaja esindaja sõnul sellest ajast, kui avaldus esitati kohtusse, midagi muutunud ei ole. Laps elab vanaema ja vanaisaga, kes peavad last ülal. Vanemad ei toeta last materiaalselt, et tegele kasvatamisega. Kõik küsimused lahendavad vanaema ja vanaisa. Kolm-neli korda laps käis ema juures. Ta ei olnud rahul elamistingimustega ja suhtumisega temasse. A S jääb oma avalduse juurde. Ta tahab elada vanaema ja vanaisa juures. Kooliõpetajad, kus laps õpib, kinnitavad, et vanemad ei ole huvitatud õppeprotsessist, ei käi koosolekutel. Vanaema ja vanaisa juures elamistingimused on palju paremad. Lähtudes asja materjalidest ja asjaoludest, mis on tekkinud poole aasta jooksul, ei ole alust muuta avalduse nõudeid. 3 A S nõus, et O S ja A S võetakse ära vanema õigused. A S nõus vanema õiguste äravõtmisega. O S selgitas, et nad üürivad ühetoalist korterit. Tahavad muretseda kahetoalise korteri. A S vanaemal on kolmetoaline korter. Elutingimused seal on paremad. Kolm nädalat tagasi andis pojale 500 krooni. Vanaemale raha poja ülalpidamiseks ei ole andnud. Lapse esindaja vandeadvokaat T M jäi kohtule kirjalikult esitatud arvamuse juurde. Tema sõnul A S ütles, et tahab elada vanaema ja vanaisa juures. Kõik jutud sel teemal traumeerivad teda. Üheksa aasta jooksul vanemate nõusolekul olid loodud soodsad tingimused elamiseks vanaema ja vanaisa juures. Vanema õiguste säilitamine on ohtlik selleks, et vanemad võivad nõuda last tagasi endale. See on A jaoks trauma. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette iseseisvaks eluks ühiskonnas. Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele, § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) §-s 50 lg
8. Vastavalt Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. LaKS § 25 lg 1 kohaselt on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud kohtuotsus. LaKS § 27 lg 2 kohaselt lapse ja vanemate eraldamisel tuleb ära kuulata lapse arvamus ja soovid. Vastavalt PKS § 54 lg 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Vastavalt PKS § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus lapse huvidest. Avaldaja taotleb O S ja A S vanema õiguste äravõtmist lapse A S suhtes põhjusel, et lapse vanemad ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning laps ei soovi nendega elada. Lapse isa A S on nõus temalt vanema õiguste äravõtmisega poja A S suhtes. Ta ei avaldanud soovi hoolitseda oma poja eest ega ka teda ülal pidada. 23.05.2007.a kirjalikus avalduses Sotsiaalabiametile (tõlge tlk 33) palub ta määrata eestkoste alaealise poja A S üle ja eestkostjaks määrata tema ema A S. Ta kinnitab, et A elab alates viiendast eluaastast koos 4 vanaemaga, kes kasvatab teda. Lapse ema O S lõppesid abielusuhted 2000.a., pärast seda hakkas poeg elama vanaema A S juures, kuna oma ema juurde laps ei soovinud minna. Isana ta ei osalenud ja ei osale lapse kasvatamises, kuna tal on uus pere, 5 aastane poeg. Varaliselt ei ole ta poeg A aidanud, kuna kõik tööga teenitud raha jääb perekonda. O s ei avaldanud soovi võtta poeg enda juurde ja hakata täitma oma vanema kohustusi. Käesoleva asjas on tõendamist leidnud, et ta ei täida oma vanema kohustusi poja suhtes ja annab ainult lubadusi, et annab lapse ülalpidamiseks raha või ostab talle vajalikud asjad. O S jaoks on tähtsam tema uus pere ja nendevahelised suhted ning tema poeg ei saa olla nende pere liikmeks. Toimiku materjalidest nähtub, et 01.11.2006.a Narva Linnavalitsuse korraldusega (tlk 28) peatati O S poeg A S eest saadava lastetoetuse maksmine seoses sellega, et ema ei täida oma vanema kohustusi. Lastetoetuse maksmist jätkati A S. O S õde I S avaldusest (tlk 9) nähtub, et tema õepoeg A S on oma vanaema A.S kasvatamisel alates sündimisest. Teades õe moraalset palet arvab I S et on õige kui A eestkostjaks saab tema vanaema A.S. A S tütar J S avaldas oma 04.11.2005.a kirjalikus avalduses (tõlge tlk 13), et A S vanemad A ja O S ei ole osalenud ega taha osaleda poja kasvatamisel. Ajal mil pärast vanemate lahutust A elas koos emaga kaebas laps, et tal on seal väga halb ja et teda pekstakse. Pärast seda palus A S O, et laps elaks tema juures ja käiks Narvas koolis. Olga ei olnud vastu. Lapse isal tekkisid sel ajal suhted teise naisterahvaga, sündis teine laps. Mingit vastutust poja A eest ta ei tundnud ja ei tunne senini. J S leiab, et A ja O S ei mõtle poja tulevikule. Neil on ükskõik, mis hariduse saab laps ja kuidas ta tulevikus suhtub oma vanematesse. Narva Pähklimäe Gümnaasiumi pedagoogilise arvamuse (tlk 30) kohaselt pedagoogiline kollektiiv on arvamusel, et vanaema ja vanaisa teevad kõik selleks, et poiss areneks mitmekülgselt, oleks edukas õppimises ja spordis ning hoiaks tervist. 16.11.2006.a ütles Aleksandr kooli õppealajuhataja ja sotsiaaltöötaja juuresolekul, et tal on vanaema ja vanaisaga hea, et ta tahab jääda nende juurde elama. Oma ema nägi poiss viimati septembri alguses. TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Kohus loobub A S ärakuulamisest, sest tema ärakuulamine ei ole vajalik asjaolude selgitamiseks ja lapse soovid, suhted ning tahe on välja selgitatud talle kohtu poolt määratud esindaja kaudu ning kohus on saanud seda avalduse läbivaatamisel arvestada. Lapse esindaja on A S isiklikult vanaema kodus kohtunud ja esitanud kohtule kirjaliku arvamuse. Vandeadvokaadi sõnul kõik jutud selle kohta kellega A tahab elada, traumeerivad teda. Ta soovib elada vanaema ja vanaisa juures. Kohus leiab, et lapse järjekordne ärakuulamine kohtu poolt ei ole põhjendatud lapse huvidest lähtudes ja võib mõjuda lapse psüühikale traumeerivalt. 5 Arvestades eeltoodut kohus rahuldab avalduse O S ja A S vanema õiguste äravõtmiseks, leides, et vanema õiguste äravõtmine O S ja A S nende poja A S suhtes on põhjendatud. Vanemad ei täida ilma mõjuvate põhjusteta vanema kohustusi oma lapse suhtes ja vanema õiguste äravõtmine on lapse huvides, kuna see võimaldab vältida lapse psüühika traumeerimist. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda ning riigi õigusabi tasu jätta riigi kanda. Advokaadile tasu määramise lahendab kohus eraldi määrusega. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 6