2-08-21541/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtuotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-21541 Tsiviilasi T T hagi M T vastu sünniaktis isa kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T T xxx Kostja M T xxx Kirjalik menetlus Asja lahendamise viis RESOLUTSIOON Hagi rahuldada.
2. Tunnistada xxx sündinud G T, isikukood xxx, sünniaktis nr 82, mis on koostatud xxx Sillamäe Linnavalitsuses, isa M T (isikukood xxx) kohta tehtud kanne ebaõigeks.
3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused 29.05.2008 esitas T T kohtule hagi M T vastu lapse sünniaktis isa kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt xxx sündis hagejal poeg G, mille kohta oli 04.09.2007.a koostatud sünniakt nr
4. Lapse sünniakti ja sünnitustunnistusse kanti lapse isana M T, kes de jure oli sellel ajal hageja abikaasa. Tegelikult kostja ei ole lapse bioloogiline isa. Lapse sündimise ajal kestis hageja ja kostja vahel abielulahutuse protsess (tsiviilasi nr 2-06-13767), mis oli algatatud juunikuus 2006.a, st juha enne lapse võimalikku eostamise aega. Tulenevalt asjaolust, et lapse sündis enne abielu lahutamist kostjaga, märgiti lapse sünniakti ja sünnitunnistusele isana PKS § 39 lg 1 alusel kostja. Faktiliselt hageja ja kostja abielulised suhted on lõppenud alates 2005 aasta juunikuust ning 22.08.2007.a sündinud G T ei eosta kostjalt. Soovides, et tegelikule isale ja lapsele oleksid tagatud seaduses sätestatud vanemate ja laste vastastikud õigused ja kohustused, mis tulenevad lapse põlvnemisest, hageja palus kostjal tulle perekonnaseisuametisse ja esitada vastava avalduse, kuid kostja kategooriliselt keeldus vastates, et need on ainult hageja probleemid ning ta ei taha neid lahendada. Hageja pöördus ka Ida-Virumaa Perekonnaseisuameti ja Sillamäe Linnavalitsuse poole, kuid mõlema asutuse töötajad keeldusid abi osutamast, viidates sellele, et see nende pädevusse ei kuulu. Perekonnaseaduse (PKS) § 44 lg 1 alusel palub hageja tunnistada xxx sünnitunnistuses nr CL xxx ja sünniaktis nr 82 lapse isa kanne ebaõigeks. Kostja vastus 05.06.2008.a kirjalikus vastuses hagiavaldusele võttis kostja hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega, kuivõrd kostja tunnistas haginõuet kohtule esitatud avalduses. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on hagi aluseks olevad asjaolud täielikult õigeks võtnud ja puudub põhjus jätta kostja õigeksvõttu arvestamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. PKS §-de 44 lg 1 järgi võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Hagi õigeksvõtuga tunnistas kostja et ta ei ole lapse G bioloogiline isa. Kohus leiab, et on tuvastatud, et M T ei ole lapse G T isa, järelikult on lapse sünniaktis isa kohta tehtud kanne ebaõige ning hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik