Obsah (4)

§ 76§ 113§ 162§ 119

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-15427 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2008, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Iko Nõmm Tsiviilasi

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil vastavalt lepingus sätestatule. Pooltel puudub vaidlus selles, et 18.07.2006 A. L poolt Nordon Õunapuule tasutud 230 000 krooni on tasutud käesoleva lepingu täitmiseks. Vastavalt lepingu p-le 2.8 kustutatakse ostja võlakohustuse tasumisel saadud rahalistest vahenditest ostja võlgnevus järgmises järjekorras: viivis, trahvid ja põhivõlgnevus. 11. Vastavalt

§ 113

lg-le 1 ja pooltevahelise lepingu p-le 2.5 on kostja kohustatud tasuma tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest viivise 0,2%. Viivis seisuga 18.07.2006 moodustas 69 731,15 krooni. Seega jäi A.L poolt ülekantud summast põhivõlgnevuse tasumiseks 132 668,85 krooni. Viivise arvestust kostja ei vaidlustanud. Lepingu täitmise ja viivise tasumise nõude esitamine on tõendatud hageja 11.04.2003 kirjaga kostjale, mille kättesaamine kostja poolt on tõendatud allkirjaga kirjal. Samuti on hageja saatnud kostjale tähitud kirju, mis on tagastatud hoiutähtaja möödumisel. 12. Vastavalt

§-le 158 ja sõlmitud pooltevahelise lepingu p-le 2.6 on hagejal õigus nõuda lepingus märgitud võlakohustuse mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel kostjalt leppetrahvi 10% ostuhinnast, s.o 23 000 krooni. Vastavalt lepingu p-le 8.5 kohustus kostja tasuma leppetrahvi 2% tagatava nõude väärtusest, s.o 4 600 krooni.

1. Kohus leiab, et on tõendatud, et kostja rikkus pooltevahelisest lepingust tulenevaid kohustusi alljärgnevalt. Vastavalt lepingu p-le 8.3 oli kostja kohustatud taotlema kirjalikku nõusolekut tehingute tegemiseks korteriomandiga, mis toob kaasa kolmandate isikute õigusi sellele, sh üürilepingu sõlmimiseks. Tõendatud on, et kostja üüris korteri 02.01.2002 kuni septembrini 2004 välja hageja kirjaliku nõusolekuta, millega rikkus lepingut. Lepingu p 8.3 kohaselt kohustus kostja informeerima hagejat korteriomandi eelseisvast müügitehingust kümme tööpäeva enne planeeritavat tehingut. Korteriomandi ostu-müügileping on sõlmitud 4 14.07.
2. Kohus leiab, et kostja vastuväited hagile, mille kohaselt on ta hagejat nõuetekohaselt informeerinud, on paljasõnalised ja tõendamata.
3. Lepingu p 8.4 kohaselt oli kostja kohustatud 10 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest kindlustama lepingu objektiks oleva vara ja seda kogu lepingu kehtivuse aja jooksul. Kostja kindlustas 20.02.2002 ühe korteriomanditest ja alates 20.02.2005 katkestas ta kindlustuslepingu. Korteriomandid olid kindlustamata, millega on rikutud lepingut.
4. Vastavalt lepingu p-le 8.2 oli kostja kohustatud informeerima hagejat oma maksejõuetusest. Hageja leiab, et kostja oli maksejõuetu ja seetõttu ei täitnud ta oma lepingulisi kohustusi. Kohus leidis, et makseraskuste olemasolu ei tähenda maksejõuetust. Nimetatud hageja väide ei leidnud tõendamist. Kuna kostja ei ole oma lepingulisi maksekohustusi pikaaegselt täitnud ja teatanud täitmatajätmise põhjustest, vaid esitanud erinevaid põhjendusi, on hageja leppetrahvinõue 27 600 krooni põhjendatud, seaduslik ja tõendamist leidnud.
5. Põhivõlgnevuselt 73 475,02 krooni moodustab viivis seisuga 10.01.2007 kokku 23 953,60 krooni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist täies ulatuses kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja palub viivist ja leppetrahvi vähendada.

§ 113

lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud isiku nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Sama paragrahvi lõike 3 alusel ei või leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool nõuda leppetrahvi vähendamist pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud. 17. Leppetrahvi alandamine on kohtu diskretsiooniotsustus, mis tehakse võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Leppetrahvi nõude suurust tuleb võrrelda kahju suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Kohus arvestab viivise ja leppetrahvi vähendamise kaalumisel, et kostja on tasunud lepingus ettenähtud müügihinna täies ulatuses, asjaolu, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud temale lepingu täitmisega viivitamisega tekkinud kahjusid ja nende suurust, millest lähtuvalt saaks kohus hinnata hagejale tekkinud kahju suurust ja viivise ning leppetrahvi proportsionaalset suhet sellesse. Kohus arvestab ka

§ 162

lg-s 3 sätestatuga ja pooltevahelise lepingu p-ga 2.8 ning leiab, et mõistlik on kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 73 475,02 krooni ja leppetrahv summas 10 000 krooni ning viivis 0,2 % päevas vastavalt lepingule kuni kohustuse kohase täitmiseni.

1. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kostjale täitemenetlusega tekitatud kahju olemus ja suurus ei ole tõendatud. Kohus leiab, et hageja avaldus täitemenetluse algatamiseks oli põhjendatud, kuivõrd kostja oma lepingulist maksekohustust täitnud ei olnud ja nõue oli muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Kostja on esitanud hagi tagamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude, kuid TsMS § 391 lg 1 alusel ei ole antud väidetav kahju muutunud sissenõutavaks. TsMS § 391 lg 1 kohaselt peab hagi taganud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Jõustunud kohtulahendit asjas tehtud ei ole. Üürilepingu sõlmimiseks nõusoleku andmisest keeldumisega tekkinud kahju nõue tuleb jätta rahuldamata, sest kostja ei tõendanud, et ta oleks hageja poole pöördunud kirjaliku nõusoleku saamiseks üürilepingu sõlmimiseks temale kuuluva korteriomandi osas. Seega ei ole hageja keeldumine nõusoleku andmisest tõendatud. Tõendamist leidis, et kostja sõlmis hageja poole nõusoleku saamiseks pöördumata pooltevahelise lepingu tagatiseks oleva korteriomandi kasutamiseks üürilepingu perioodil 02.01.2002 kuni septembrini
3. Kohus leiab, et katuseremondi eest tasutud 16 750 krooni tagastamise nõue on põhjendamata ja tõendamata. Tõendatud on, et elamu katus vahetati vastavalt korteriomanike kokkuleppele nii rahalises suuruses kui mahus. Esitatud on tõendina kostja allkiri kuni 42 000 krooni 5 tasumise kohta. Asjaolu, et kostja ja A. L vahel oleks laenuleping sõlmitud 12 000 krooni kohta, mille alusel tasus viimane kostja eest ja et kostja oleks laenulepingust tuleneva väidetava võlgnevuse A. Lle tasunud, tõendamist ei leidnud. A. Ll kui asja kaasomanikul oli iseseisev kohustus asja säilimise tagamiseks kulutusi teha. Katuse seisundi hindamise akt, selle vahetuse hinnakalkulatsioon ja selle eest tasumise kohta esitatud dokumentaalsed tõendid on esitatud ja nimetatutega on tõendatud antud tööde tegemine. Ka kostja ei vaidlusta, et katus on vahetatud. Tõendamist ei leidnud, et ehitati välja katusekorrus ja tõsteti katuse kaldenurka, mille tõttu oleks hageja kostja arvel alusetult rikastunud. Asjaolu, et katus vahetamist vajas, kinnitab ka kostja ise ja asja kaasomanikuna on tal kohustus kaasomandis oleva asja säilimise tagamiseks tehtavaid kulutusi kanda. Kostja on nõustunud tasuma üksnes katusepleki vahetuse eest, mis moodustaks arvestades kostja poolt tegelikult tasutud 21 500 krooni ja kostja vastuhaginõuet 16 750 krooni üksnes 4750 krooni. Kohus leiab, et vaid antud summas kulutuste kandmine seoses katusevahetusega on ebaproportsionaalne võrreldes kostja kaasomandi osa suurusega. Kuna katusevahetuseks kulutatud summad on mõistlikud, tõendatud ning hageja ei ole kostja arvel alusetult rikastunud, tuleb kostja nõue jätta rahuldamata.
4. Kostja esitas vastuhagis ka nõude valduse osalise mitteõigeaegse üleandmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus leidis, et ostu-müügilepingu III osa p 3.2.1 kohaselt kinnitas ostja Juhan Raudsepp, et ostab vara seisundis, mis temale oli teada lepingu sõlmimisel ning selle valdus on temale üle antud juba enne lepingu sõlmimist. Hageja seletuse kohaselt kasutas kostja juba enne lepingu sõlmimist lepingu objektiks olevaid korteriomandeid üürnikuna. Asjaolu, et R.Š kasutas väidetavalt ilma kostja nõusolekuta osaliselt temale kuuluvat keldrinurka ja et selleks oli kokkulepe hagejaga, tõendamist ei leidnud. Kostja nõue tuleb jätta rahuldamata.
5. Hageja taotleb kostjalt kohtukulude väljamõistmist. Hageja tasus riigilõivu 10 750 krooni ja kandis teisi menetluskulusid 1351 krooni. Hageja on tasunud õigusabi eest 32 700 krooni. Kostjalt tuleb TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel välja mõista hageja kantud põhjendatud ja vajalikud kohtukulud riigilõivu ja asja läbivaatamiskuludena 12 101 krooni ning õigusabikuluna 5% hagi rahuldatud osast, s.o 4 173,75 krooni. Hageja apellatsioonkaebuse põhjendused
6. Hageja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada osaliselt viivise väljamõistmise ja õigusabikulude osas ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja viivis seisuga 02.02.2007 27 083,90 krooni ja edasi 0,2% päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni ja õigusabikulud 16 527,95 krooni.
7. Otsusest ei nähtu, miks kohus jättis viivise ajavahemikul 19.07.2006 kuni 02.02.2007 27 083,90 krooni välja mõistmata, kuigi otsuse motiveerivas osas leidis kohus nõude olevat põhjendatud. Samuti on ebaõige kohtuotsus õigusabikulude väljamõistmise osas, sest kohus ei arvestanud, et hageja loobus osaliselt hagist, kuna kostja tasus kohtumenetluse ajal 230 000 krooni. TsMS § 62 lg 2 kohaselt tuleb kohtukulud välja mõista ka siis, kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõudmised osaliselt täitnud. Kuigi kostja tasus 18.07.2006 osa nõutud summast, tuleb õigusabikulude väljamõistmisel arvestada kogu summat ja lisaks väljamõistetud summale ka viivist. Seega moodustab hagi rahuldatud osa kokku 330 558,92 krooni ja õigusabikulud sellelt 16 527,95 krooni. Kostja apellatsioonkaebuse põhjendused
8. Kostja palub kohtuotsuse tühistada kohtukulude ja põhivõla osas osaliselt, mis ületab 45 875,02 krooni ja teha selles osas uue otsuse. Kohus on rikkunud õigusnormi ja ei ole hinnanud kõiki tõendeid õigesti või on jätnud tõendid hindamata. Kohus mõistis kostjalt 6 välja 83 475,02 krooni, millele vastav riigilõiv oleks 4500 krooni, mitte 10 750 krooni.
9. Leppetrahvi arvutuses on viga 17 600 krooni ja õige summa oleks 55 875,02, millele vastav riigilõiv oleks 3250 krooni. Siis oleks ka õigusabi 5% 2793,75 krooni, mitte 4 173,75 krooni. Seega oleksid kohtukulud 6043,75 krooni, mitte 14 923,75 krooni, nagu kohus otsuses ekslikult märkis. Valesti on välja mõistetud menetluskuludena täitur Urmas Tärno arve 767 krooni, kuna Nordon Õunapuu nõuded täituri suhtes jäid rahuldamata ja kostja oli seal protsessis kolmandaks isikuks. Ebaõige on leppetrahvi arvestus. Hageja nõudis leppetrahvi 27 600 krooni ja kohus otsustas alandada seda 10 000 kroonini, s.t kohus vähendas leppetrahvi 17 600 krooni võrra. Kohus oleks pidanud hageja poolt nõutud põhivõlast 73 475,02 krooni maha arvama summa, mille võrra leppetrahv vähenes (73 475,03217 600=55 875,02 krooni), sest hageja oli leppetrahvi 27 600 krooni sisse arvestanud kostja poolt vabatahtlikult tasutud 230 000 krooni suurusesse summasse. Vastavalt lepingu p-le 2.8 kustutatakse võlgnevus järjekorras viivis, trahv ja kolmandana põhivõlg. Viivis moodustas seisuga 18.07.2006 69 731,15 krooni. Seega jäi A. L poolt ülekantud summast põhivõlgnevuse tasumiseks 132 668,85 krooni. Tehes arvutuse 230 000-69 731,15 (hageja poolt nõutud viivis), on tulemus 160 268,85 krooni. Kuna hageja arvutab, et põhivõlgnevuse tasumiseks jäi peale viivise mahaarvamist 132 668,85 krooni, siis on hageja tasutud summast arvutanud maha viivise 27 600 krooni. Kohtuotsuse järgi tuleks kostjal tasuda leppetrahvi kokku 37 600 krooni, mis on 10 000 krooni võrra rohkem hageja nõudest. Kostja arvutuse kohaselt peaks põhivõlg olema 45 875,02 krooni, mitte 73 475,02 krooni.
10. Kohus on jätnud selgitamata, kas hageja käitumine on olnud hea- või pahauskne ja kas ta on vastuvõtuviivituses

§ 119tähenduses.

Kostja on tahtnud hagejale 16.01.2005 kogu võlga tasuda ja ta pole saanud seda teha hagejast tulenevatel asjaoludel. Kohus märkis otsuses, et hageja esitas viivisenõude 11.04.2003, kuid tegelikult esitati nõue kohtule 04.04.

1. 11.04.2003 kirjas ei olnud konkreetset viivisearvestust. Hageja on korduvalt lasknud kinnistusraamatusse kanda käsutamise keelumärkeid ja kohtuliku hüpoteegi, keeldunud koostööst ning kasvatanud viivisenõuet. Kuna kohus ei selgitanud, kas hageja oli vastuvõtuviivituses, ei saanud ta lahendada küsimust, kas viivisenõue on põhjendatud.
2. Kohus jättis hindamata tõendid selle kohta, et hageja ehitas ilma ehitusloata katusekorteri ja leidis ebaõigesti, et kaasomanikud peavad finantseerima ebaseaduslikku ehitust. Kohus jättis rahuldamata kostja hagi üürilepingu sõlmimiseks nõusoleku andmisest keeldumisega tekkinud kahju hüvitamiseks tõendamatuse tõttu. Kohus jättis seejuures hindamata hageja 11.07.2002 vastuse, kus ta kinnitab keeldumist. Kohus leidis, et lepingu p 8.3 kohaselt oli kostja kohustatud taotlema hagejalt kirjalikku nõusolekut tehingute tegemiseks, s.h üürilepingu sõlmimiseks ja selle sätte eesmärgiks oli tagada asja säilitamine. Tegelikult üüris kostja korteri välja 02.01.2002 kuni septembrini 2004 hageja kirjaliku nõusolekuta. Samal ajal aga korteri väärtus suurenes, mis tähendab, et kohtu väide ei olnud õige. Vastused apellatsioonkaebustele
3. Pooled vastaspoole kaebusi ei tunnista. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
4. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt hagi rahuldavas osas tühistada. Vastuhagi rahuldamata jätmise osas on kohtuotsus põhjendatud ja seaduslik ning kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Mõlemad apellatsioonkaebused tuleb osaliselt rahuldada tõendite ebaõige hindamise tõttu ja otsus TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus.
5. Esmalt käsitleb ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väiteid seoses hagi osalise rahuldamisega. Kostja väidetega saab osaliselt nõustuda. Vaidlust ei ole selles, et 18.07.2006 tasus A. L Nordon Õunapuule 230 000 krooni 28.12.2001 sõlmitud lepingu täitmiseks. 7 Vastavalt lepingu p-le 2.8 kustutatakse ostja võlakohustuse kustutamisel saadud rahalistest vahenditest võlgnevus järgmises järjekorras: esimesena viivis, teisena lepingu alusel tasumisele kuuluvad trahvid ning kolmandana põhivõlgnevus. Viivis seisuga 18.07.2006 moodustas 69 731,15 krooni. Arvestades tasutud summast maha viivise 69 731,15 krooni jäi põhivõlgnevuse tasumiseks 160 268,85 (230 000-69 731,15) krooni. Kuna hageja arvutas ja maakohus nõustus, et pärast viivise arvutamist jäi põhivõlgnevuse tasumiseks 132 668,85 krooni, on kostja apellatsioonkaebuses õigesti leidnud, et hageja on tasutud summast maha arvutanud tema poolt nõutud leppetrahvi 27 600 krooni, mistõttu on ebaõige maakohtu poolt veelkord leppetrahvi 10 000 krooni väljamõistmine. Kostja on apellatsioonkaebuses õigesti märkinud, et otsusest tulenevalt tuleks kostjal tasuda leppetrahvi 37 600 (27 600 + 10 000) krooni. Ringkonnakohus leiab, et põhivõlgnevuse tasumiseks jäi kostjal pärast 230 000 krooni tasumist ja viivise mahaarvestamist 160 268,85 krooni, millest nähtuvalt on hageja leppetrahvi 27 600 krooni ise maha arvanud ja leidnud, et põhivõla tasumiseks jäi 132 668,85 krooni. Maakohus omakorda vähendas otsuses hageja nõutud leppetrahvi 17 600 krooni võrra, milline summa tuleb põhivõlast 73 475,02 krooni maha arvata. Kostjaga tuleb nõustuda ja väljamõistmisele kuulub 45 875,02 krooni. Leppetrahvi nõude on hageja lugenud menetluse kestel tasutuks. Ringkonnakohus ei pea õigeks hageja seisukohta, et tasudes menetluse kestel 230 000 krooni selgitusega „laenulepingu lõpetamiseks J.Raudsepa eest“, kaotas kostja õiguse

§ 162lg 3 kohaselt nõuda leppetrahvi vähendamist põhinõude arvel.

Kostja ei ole kohtumenetluse käigus tunnistanud hageja leppetrahvi nõuet ja on avaldanud, et kui kohus otsustab leppetrahvi välja mõista, palub ta seda vähendada. Kostja poolt menetluse kestel 230 000 krooni tasumine ei ole käsitletav leppetrahvi ja viivise tunnistamisena. Kostja on vastuses õigesti märkinud, et vastaspoole käsitlusega nõustumise korral ei oleks kostjal olnud võimalik hagejale mingeid summasid tasuda, kuna kostja ei olnud nõus leppetrahvi- ja viivisenõudega, sest vastaspool loeb tasutud summad koheselt vabatahtlikult tasutud leppetrahvi ja viivise katteks.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väidetega, mis käsitlevad vastuhagi rahuldamata jätmise ebaõigsust. Ringkonnakohus ei korda vastuhagi rahuldamata jätmisel TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebuse väited hageja vastuvõtuviivituses olemise ja pahauskse käitumise kohta ei ole kooskõlas tõenditega ega asja materjaliga ja on ebaõiged. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, mille kohaselt esitas hageja lepingu täitmise ja viivise nõude 11.04.
2. Kostja väited ei anna alust maakohtust erinevate järelduste tegemiseks ja hageja ei olnud vastuvõtuviivituses kostja poolt väidetud põhjustel. Kuna kostjal oli lepingust tulenev võlg hageja ees, ei ole alust pidada hageja käitumist võlgnevuse nõudmisel kostja suhtes pahauskseks. Maakohus ei ole otsuses teinud järeldusi, mis annaksid alust väita, et hageja viivisenõue ei ole põhjendatud. Asjas puudub vaidlus selles, et majal katus vahetati ja seega oli kaasomanikel tekkinud kohustus finantseerida ühe kaasomaniku poolt tehtud ehitustöid. Kohus on tõendeid hinnates õigesti tuvastanud, et kostja väited katusekorruse väljaehitamise kohta ei ole kooskõlas tõenditega. Põhjendatud ei ole kostja väited, et ta pidi finantseerima ehitust, milleks puudus ehitusluba.
3. Maakohus jättis rahuldamata kostja nõude kahju hüvitamiseks 40 000 krooni väljamõistmiseks ja põhjendas oma seisukohta sellega, et kostja ei tõendanud, et ta oleks hageja poole pöördunud kirjaliku nõusoleku saamiseks üürilepingu sõlmimiseks temale kuuluva korteriomandi osas. Kostja on väitnud apellatsioonkaebuses, et hageja on keeldunud 11.07.2002 kostjale nõusoleku andmisest üürilepingu sõlmimiseks, mistõttu kohtu põhjendus ei ole õige. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega. Vastavalt lepingu p-le 8.3 oli kostja kohustatud taotlema kirjalikku nõusolekut tehingute tegemiseks korteriomandiga, mis toob kaasa kolmandate isikute õigusi sellele, sh üürilepingu sõlmimiseks. Kuna kostja üüris korteri 02.01.2002 välja, ei ole arvestatav 11.07.2002 keeldumine üürilepingu sõlmimisest. 8 See ei asenda enne lepingu sõlmimist vajalikku nõusolekut. Et kohus sidus üürilepingu sõlmimiseks nõusoleku saamise vajaduse vara säilimisega, on õige ja kaebuse väide, mille kohaselt korteri väärtus on tõusnud, ei ole asjakohane.
4. Pooled paluvad kohtuotsuse tühistada osaliselt viivise väljamõistmise osas. Õige on hageja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on kohus otsuses leidnud, et viivise nõue on põhjendatud, kuid jätnud otsuse resolutsioonis viivise ajavahemikul 19.07.2006 kuni 02.02.2007 välja mõistmata. Kostja vastuväiteid viivisenõudele on ringkonnakohus käsitlenud otsuse p-s
5. Kostja eest tasus 18.07.2006 A. L 230 000 krooni ja käesoleva kohtuotsuse p-s 30 käsitletu kohaselt jäi kostja võlgnevuseks hageja ees 45 875,02 krooni. Vastavalt sõlmitud lepingu p-le 2.5 on hagejal õigus nõuda viivist tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seega on hagejal õigus saada kostjalt viivist alates 19.07.2006 tasumata summalt 0,2% päevas kuni 02.02.2007 (k.a) 199 päeva eest 18 258,25 krooni ja sealt edasi kuni võlgnevuse tasumiseni 0,2% päevas tasumata summalt.
6. Pooled on vaidlustanud kohtuotsuse menetluskulude väljamõistmise osas ja kohtuotsus tuleb väljamõistetud riigilõivu ja õigusabikulude osas tühistada ja teha uus otsus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (s.t enne 01.01.2006 kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
7. Maakohus mõistis kostjalt välja kohtukulud 16 274,75 (10 750 krooni riigilõivu + 1351 krooni menetluskulusid+4 173,75 krooni õigusabikulusid) krooni. Väljamõistetud riigilõivu 10 750 krooni osas on kohtuotsus õige, sest vastavalt TsMS § 62 lg 2 mõistab kohus kogu nõudelt tasutud riigilõivu kostjalt välja ka juhul, kui hageja osa nõudest menetluse kestel vabatahtlikult rahuldab. Käesoleval juhul on kostja 18.07.2006 tasunud 230 000 krooni, mida kohus arvestab rahulise nõude rahuldamisel, kuid hageja poolt tasutud riigilõivu tasumisest see kostjat ei vabasta. Selles osas on kohtuotsus õige. Õige on kostja apellatsioonkaebuse väide, et temalt on ebaõigesti välja mõistetud täituri poolt 06.02.2004 esitatud arve nr 13 alusel 767 krooni. Nordon Õunapuu nõuded täituri suhtes jäid rahuldamata ja selles menetluses ei olnud pooleks kostja Juhan Raudsepp ja seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulud 584 krooni (seda summat on kostja kaebuse p-s 1.1 tunnistanud). Õigusabikulusid palus hageja välja mõista 32 700 krooni, kuid selles osas on kohus seotud TsMS § 60 lg-s 1 ja § 61 lg 1 p-s 1 sätestatud 5% määraga hagi rahuldatud osast. Hageja seisukoht on ekslik, et hagi rahuldatud osa hulka õigusabikulude arvutamisel arvestatakse ka kostja poolt menetluse kestel tasutud summa. Seadusest nii ei tulene. Hagihind on 64 133,27 (45 875,02 + 18 258,25) krooni, mille pärast kuuluvad väljamõistmisele õigusabikulud 3206,66 krooni. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale kohtukulud 14 540,66 (10 750 krooni riigilõivu + 584 krooni menetluskulu + 3206,66 krooni õigusabikulusid) krooni. Vastuhagi rahuldamata jätmisel jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda.
8. Apellatsioonkaebuste osalisel rahuldamisel jätab ringkonnakohus poolte kulud nende endi kanda, tulenevalt TsMS § 60 lg -test 1 ja
9. U.Loonurm I.Nõmm A.Tänav 9