← Eesti

2-04-929/16

Obsah (6)§ 376§ 651§ 657§ 654§ 329§ 652

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-929 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Ene Randmäe ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mä

§ 376

lg 1 kohaselt hagejale kuulub valiku õigus esitada kas vastav hagi muutmise avaldus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. Käesoleval juhul otsustas hageja esitada avalduse hagi muutmiseks enne kohtuvaidlust. Seega esitas hageja oma avalduse hagi muutmiseks tähtaegselt ning kohus oleks pidanud selle vastu võtma. 16. Vastavalt

§ 376

lg-le 2 võib ringkonnakohus, lähtudes menetlusökonoomika printsiibist, anda oma nõusoleku hageja 05.10.2007 avalduse hagi täpsustamiseks vastu võtmiseks apellatsioonimenetluses ning avaldada arvamust kohtuotsuses kõnealusele avaldusele. Sellise nõusoleku andmine oleks seaduslik ja põhjendatud, kuna esimese astme kohtus esitas hageja kõnealuse avalduse nõuetekohaselt ja tähtaegselt.

  1. Hageja arvab, et poolte vahel sõlmiti veoleping. Poolte vahel olid pikaajalised suhted, mille käigus osutas kostja hagejale veoteenuseid. Seda kinnitab hagiavalduse juurde lisatud kostja kinnitus, et kõik veod toimuvad kindlal marsruudil ning AS Saku AB on märgitud alltöövõtjaks, mitte aga vedajaks. Samuti on vedajaks märgitud kostja hagi täpsustamise avaldusele lisatud CMR-saatelehel nr 4040409, mille alusel veeti vaidlusalust kaupa (lahter nr 16). Hageja jaoks ei oma tähtsust, et kosta tellis veo AS-ilt Saku AB. Kuidas organiseeris kostja veo teostamist, on tema äritegevuse korraldus.
  2. Kohus leidis õigesti, et kostja rikkus lepingut. Seega tuleb kostjalt välja mõista kogu varaline kahju, mida kandis hageja seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Puudub alus kostja vastutuse piirmäära kohaldamiseks, kuna kostja lepingu rikkumise tõttu on tekkinud olukord, kus hagejal tekkis varaline kahju. Kauba kadumisest tekkis hagejale reaalne otsene kahju, sh kadunud kauba maksumus, hageja lähetuskulud, hageja õigusabikulud, tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol seoses sellega, et hageja ei suutnud tähtaegselt täita omapoolseid kohustusi kolmanda isiku ees.
  3. Vastavalt 26.06.2003 arvele nr 03/142 oli kogu kauba väärtuseks 1 547 551, 09 krooni. 07.08.2003 leidis Läti uurimisorgan osa kaupu ja andis 28.10.2003 hagejale üle. 31.10.2003 toimetati leitud kaubad Tallinnasse CMR-saatelehe nr 059122 alusel ning antud veo puhul oli kaupu kaalu järgi vähem, kui hageja poolt kostjalt tellitud veo puhul (CMR-saateleht nr 4040409). Kostja tunnistas hagejal varalise kahju tekkimist, tasudes hagejale osaliselt varalist kahju 80 001, 95 krooni. Samuti tunnistas kostja hagejal varalise kahju tekkimist, esitades 03.03.3004 vastava kirja, millega tunnistas, et hageja sai kaupu koguseliselt vähem, kui pidi saama. Kokku sai hageja kaupu 189 127, 48 krooni väärtuses vähem.
  4. Õigusabi kulu 49 067, 50 krooni on põhjendatud. Hageja esindajad pidid tellima juriidilised teenused, et vormistada Läti Vabariigis kõik kõnealuste kaupade saamisega seotud formaalsused (avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks, hageja huvide esindamine Läti Vabariigi uurimisorganite ees, vajalike dokumentide koostamine leitud kaupade saamiseks jms), mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma õigusabi osutavate isikute poole. Vastustaja seisukoht
  5. Kostja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht 22.

§ 651

lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus ei tuvastanud õigusnormi rikkumist või arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite ebaõiget hindamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

§ 654

lg 6 alusel nõustub kolleegium esimese astme kohtu põhjendustega ja ei korda neid. 23. Alusetu on apellandi viide menetlusnormi rikkumisele maakohtu poolt seoses sellega, et kohus jättis hagejalt hagi täpsustuse vastu võtmata. Apellant viitab

§ 376lg-le 1, mille kohaselt on hagejal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus 3

(4)menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet. Tagastatud avalduse näol ei olnud tegemist sellise avaldusega. Ka hageja ise käsitles oma avaldust vaid hagi täpsustusena ja ei ole välja toonud, milles seisnes hagi aluse või eseme muutmine. Hageja soovib jätkuvalt kahju hüvitamist ning ka nõude aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud. Sisuliselt soovis hageja esitada põhiistungil uusi väiteid ja põhjendusi ning lisada ka uusi tõendeid.

§ 329

lg 1 kohaselt võib pärast eelmenetluse lõppemist esitada uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Taotlust uute väidete ja tõendite esitamiseks ei ole ei ole hageja kohtule esitanud ega näidanud mõjuvat põhjust, miks neid ei esitatud tähtaegselt. 24.

§ 652

lg 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtu tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. TsM§ § 652 lg 2 kohaselt ei võta ringkonnakohus aluseks asjaolu ega tõendit, mis esimese astme kohtus esitati, kuid mis on jäetud esimese astme kohtu menetluses õiguspäraselt arvestamata.

  1. Kohus kohaldas õigesti kauba kaotsimineku või kahjustumise eest hüvitise nõudele piiratud vastutust vastavalt VÕS §-le
  2. Seejuures pole oluline, kas kostja näol oli tegu vedaja või ekspedeerijaga, sest VÕS § 795 kohaldub mõlemil juhul.
  3. Põhjendatud on kohtu järeldus, et hageja õigusabikulu kahju kindlakstegemise kuluna ei ole tõendatud. Hageja on esitanud kohtule ajavahemikul jaanuar 2003 kuni juuni.2004 asutuse juriidilise teenindamise eest regulaarselt esitatud arveid, mida ei ole kuidagi võimalik seostada konkreetse kadunud kauba tagasisaamiseks tehtud kulutusega.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, s.h kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellandi apellatsioonimenetluse kulu välja mõista vastustajalt. Apellant taotleb õigusabikulu 7080 krooni väljamõistmist. Kolleegium leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga ning taotlus tuleb rahuldada. E. Randmäe G. Kivinurm T. Kollom 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.