lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt perekonnaseaduse (
) § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.
lg 4 kohaselt loetakse selle seaduse tähenduses lapseks alaealist isikut.
lg 1 kohaselt elatise
§-s 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel. See tähendab, et hagi elatise välja mõistmiseks võib kohtule esitada täisealine isik ise, kui ta tingituna töövõimetusest on abi vajav. Kui täisealine isik on piiratud teovõimega esitab isiku nimel hagi elatise välja mõistmiseks täisealise isiku eestkostja. Vanem võib lapse ülalpidamiseks elatist nõuda üksnes lapse täisealiseks saamiseni. Seega ei ole hageja õigustatud isik täisealise lapse ülapidamiseks elatise hagi esitama. Hagiavalduses märgib hageja, et täisealine isik ei õpi, on psüühiliselt haige ning 80 % ulatuses töövõimetu. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks määratud oma täisealise tütre eestkostjaks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 372 lg 2 p 2, § 661 keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast. Helgi Vinni Kohtunik: 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.