) § 67 p 1, mille järgi kinnipeetav peab täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamisega kuueks nädalalaks. Käskkirjas leiti, et
lg 1 kohaselt võib Vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja või muude õigusaktide süülise nõuete rikkumise eest vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks ning kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks. Märgiti, et distsiplinaarkaristuse määramisel arvestatakse distsipliinirikkumise raskust ja laadi, kinni peetava isiku varasemat distsiplinaarkorras karistatust, samuti isiku suhtumist rikkumisse, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Antud juhul kvalifitseeris vangla direktor toimepandud distsipliinirikkumise raskeks ning arvestas vastutust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ning raskendava asjaoluna kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Kaebuse järgi oli ekstsess spetsialistõe poolt provotseeritud ning vangla meditsiiniline personal on varemgi toime pannud raskeid rikkumisi. Ise on avaldaja kriitilises seisus haige, kes vastavat arstiabi ei saa. Kohtuistungil selgitas avaldaja täiendavalt, et ravimite hilinemisega andmisest tingitud mõttevahetuse käigus ta tõepoolest rääkis ebaviisakalt meditsiinitöötajaga, kelle kohta oli eelnevalt vangla tervishoiusüsteem juhile kaebuse esitanud, korraks kõrgendatud toonil, kuid J. J´i seletus ebatsensuursete väljendite kasutamise kohta kaebaja poolt on vale. Kogu süüdistus põhinebki tegelikult ainult spetsialistõe tunnistusel, kelle sõnu, kuna ta eeskirjadevastaselt avas kambriluugi üksinda, ei saa keegi kinnitada. Kaebaja vabandas spetsialistõe ees kuid midagi üles ei tunnistanud. Ka määratud karistus, arvestades avaldaja haigust ja vajadust hankida lisatoiduaineid (mahla sealhulgas) oli ülemääraselt karm. Mõned tema poolt kõrgendatud toonil lausutud sõnad ei ohustanud kuidagi vangla julgeolekut. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks. Vastavalt
lg 1 on distsipliinirikkumine Vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib vahistatule distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamist kuni kaheks kuuks ja kartserisse paigutamist kuni 30 ööpäevaks.
lg 1 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele
sätteid.
lg 1 kohaselt viib läbi ning selgitab välja distsiplinaarmenetluse asjaolud vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 informeeritakse kinnipeetavat distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Lõike 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse, millele kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Vastavalt lõikele 4 määrab distsiplinaarkaristuse vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Lõike 5 kohaselt lisatakse materjalid määratud distsiplinaarkaristuse kohta kinnipeetava isiklikku toimikusse. Lähtudes justiitsministri 30.11.2000 määrusest nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” (VSkE) § 1 lg 2 ning § 97 lg 1 kohaselt koostatakse distsiplinaarmenetluse protokoll, kui kinnipeetavat süüdistatakse distsipliinirikkumises. Sama paragrahvi lg 2 sätestab protokolli kantavad andmed, sh peab protokollis sisalduma viide kinnipeetavalt võetud seletusele, distsipliinirikkumise aeg ja koht, distsipliinirikkumise kirjeldus ja viide 2 õigusakti sättele, mida on rikutud, ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta, viide tunnistajatelt võetud seletustele. VSkE § 98 kohaselt lisatakse protokollile tunnistajate seletused, distsipliinirikkumise avastanud ametniku ettekanne, kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta, õiend kinnipeetava kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta ja õiend kartserisse paigutamise kohta. Konkreetses kaasuses V. K 25.11.2007 kell 9.00 ei soovinud ise vastu võtta ravimeid, mida jagas spetsialistõde J. J, käskides rohtude järgi minna teisel kinnipeetaval. Kui spetsialistõde keeldus ravimite järgi saadetud teisele isikule neid väljastamast hakkas V. K kasutama ebatsensuurseid venekeelseid väljendeid, jätkates nende tarvitamist ka pärast ravimite isiklikult kättesaamist. Seega on vale kaebuses toodud väide, et antud situatsioon oli spetsialistõe poolt provotseeritud. Oma 13.12.2007 seletuskirjas vahistatu V. K tunnistab, et 25.11.2007 rääkis ta spetsialistõega ebaviisakalt ning on kirjalikult vabandanud oma käitumise eest.
p 1 alusel kohustub kinnipeetav julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametniku seaduslikele korraldustele ning vangla Kodukorra p 13.6 kohaselt teenistujatega või teiste isikutega suheldes peab kinni peetav järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kohtumisel teenistujatega ning vangla külastavate ametiisikuga peab kinnipeetav tervitama neid püsti seistes. Vestlustes ja pöördumistes ei tohi kasutada ebatsensuurseid sõnu ega kahemõttelisi ning inimväärikust riivavaid väljendeid. Distsiplinaarmenetluse protokollist, mis on koostatud vangistusosakonna inspektorkontaktisiku V. S`i poolt, nähtub distsipliinrikkumise aeg ja koht, distsipliinrikkumise kirjeldus ja viide õigusakti sättele, mida on rikutud ning ettepanek distliplinaarkaristuse kohta. Karistuse ettepanekuna on toodud vahistatule isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kaheks kuuks. Seega Tallinna Vangla direktori 19.12.2007 vaidlustatud käskkirja on teinud pädev isik temale antud kaalutlusõiguse piires. Otsus on kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ning selle tegemisel ei ole esinenud olulisi menetlus- ja vormivigu. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane. Kohtuistungil seletas vastustaja esindaja, et teoks, mille eest kaebaja karistati, oli ebaviisaks suhtlemine spetsialistõega mida kinnitavad nii vanglateenistuja ettekanne kui kaebaja enda seletus. Oma käitumisega näitas V. K üles negatiivset suhtumist kinnipidamiskoha korda ja režiimi ohustades nii vangla julgeolekut ning see on oma olemuselt raske rikkumine. Samas ei rakendatud kinni peetava suhtes kõige raskemat sanktsiooni kuigi tal oli kaks kehtivat distsiplinaarkaristust (viimasena lisatoitlustamise keelamine üheks kuuks) millega seadus kohustas uue karistuse määramisel arvestama. Kui V. K vajaks tervislikel põhjustel eritoitlustamist määraks selle talle arst. 3 Kohtu seisukoht Vaidlustatud Tallinna Vangla direktori käskkirjaga karistati vahistatut V. Ki selle eest, et tema 25.11.2007 kell 09.00 pani vangla II eelvangistusosakonna kambris nr 330 toime rikkumise, mis seisnes selles, et hommikuse rohtude jagamise ajal suhtles spetsialistõe J. Jga ebaviisakalt. Iseenesest V. K nimetatud teo toimepanemist ei eita. Oma 13.12.2007.a. seletuskirjas ta tunnistab, et rääkis spetsialistõega jämedalt, mainib, et palus temalt kirjalikult vabandust ja palub end mitte karistada (tl 28). Ebatsensuursete venekeelsete väljendite kasutamist kaebaja poolt kinnitab spetsialistõe ettekanne nr 2663 (tl 26). Alles kohtule adresseeritud kaebuses on V. K, olnut veel küll salgamata, hakanud süüd pehmendavaid asjaolusid esile tuues väitma, et konflikt oli spetsialistõe poolt provotseeritud ja ta ise on kriitilises seisundis haige, kes vastavat arstiabi vangla meditsiinipersonalilt ei saa. Kohtuistungil eemaldus V. K esmasest seletusest veelgi kinnitades, et kasutas kõneluses spetsialistõega üksnes kõrgendatud tooni. Kohtu arvates on kaebaja seletuste sujuv teisenemine seletatav olukorraga, kus avaldaja lootis süü ülestunnistusega karistust vältida (tl 41) kuid visiooni mittetäitumisel muutis taktikat, asudes lõpuks ebatsensuurse väljendi kasutamist üldse eitama. Seega on vangla distsipliini eiramine V. Ki poolt tõendamist leidnud ning see on õigesti kvalifitseeritud Kodukorra p 13.6 rikkumisena, mille kohaselt teenistujatega või teiste isikutega suhtlemisel peab kinni peetav isik järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid ja pöördumistes ei tohi kasutada ebatsensuurseid sõnu ega kahemõttelisi ning inimväärikust riivavaid väljendeid. Ka
p 1 sätestab kinnipeetava kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele. V. Ki kinnitused spetsialistõe enda õigusvastasest käitumisest nii konflikti ajal kui sellele eelnevalt ei ole erapooletute kolmandate isikute ütlusega tõendatud. V. K on sellise väite esitanud alles siis kui vangla administratsioon, hoolimata tema kirjalikust vabandamisest kannatanu ees otsustas teda ikkagi karistada. Tuleb märkida, et iseenesest ei välistaks isegi kaebaja provotseerimine spetsialistõe poolt toime pandud teo, mis vastab distsiplinaarõiguserikkumise koosseisule, õigusvastasust ja süülisust. Küll võiks sel olla teatud mõju määratud karistuse rangusele. Vaidlustatud käskkirja näol on tegemist vangla direktori poolt diskretsiooniõiguse alusel tehtud otsusega, kus direktoril oli vastavalt
lõikele 1 võimalus valida kolme karistusliigi – noomituse, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamise kuni kaheks kuuks ja kartserisse paigutamise kuni 30 päevaks, vahel. Otsusest nähtub, et direktor on kaebaja vabandamist kannatanu ees arvesse võtnud ning pole rakendanud oluliselt raskemat karistust kui kahte kehtivat distsiplinaarkaristus omavale V. Kile viimati määrati. Seetõttu on otsus on proportsionaalne ja õiguspärane ja seda isegi juhul, kui lugeda, et süüdlase käitumist spetsialistõega tekkinud konfliktis võis mõjutada vanglateenistuja ebatäpsus ravimite kellaajalisel väljastamisel. Arvestades, et kinni peetav on täielikul riiklikul ülalpidamisel ja vajadusel tagatakse talle arsti ettekirjutusele dieettoitlustamine (
lg 3) ei saa pidada põhjendatuiks 4 kaebaja väiteid valitud karistusliigi erilisest karmusest tulenevalt tema haigusest tingitud vajadusest lisatoitlustamisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 kohus o t s u s t a s: 1. Jätta V. K`i kaebus rahuldamata. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Aivar Koppel, halduskohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.