3-08-25/6

3-08-25 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2008 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-25 Haldusasi A. O kaebus, milles kaebaja taotleb: - tuvastada kaebaja tööstaaźi hulka sunniviisiliselt töötatud aeg alates kaebaja õigusvastasest arreteerimisest aprillis 1943 kuni mai 1945 (kaks aastat ja kaks kuud). Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuni 2008 Menetlusosalised Kaebaja A. O, Kolmas isik Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata A. O kaebus haldusasjas nr 3-08-
3. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. juunil
5. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval. ASJAOLUD 07.01.2008 esitas A. O halduskohtule kaebuse eesmärgiga arvestada tema poolt töötatud aeg ajavahemikus
6. aprillist 1943 kuni 01.juunini 1945 pensioniõigusliku staaźi hulka (tl 6). 15.01.2008 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 14-15). 01.02.2008 täpsustas kaebaja esitatud kaebust (tl 18). 25.02.2008 esitas Tallinna Pensioniamet vastuväited kaebusele (tl 23-24). 1 3-08-25 12.03.2008 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 33-34). 19.03.2008 täpsustas kaebaja kaebust (tl 39). 01.04.2008 esitas Tallinna Pensionamet vastuse täpsustuse osas (tl 43-44). 11.04.2008 täpsustas kaebaja kaebuse asjaolusid (tl 48). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja A. O on seisukohal, et kaebuses märgitud ajavahemikus töötatud aeg tuleb arvata tema pensioniõigusliku staaźi hulka. Kaebaja selgituste kohaselt elas ta aprillis 1943 Novgorodi oblastis Homi rajoonis Gruhovka külas, kui relvastatud saksa sõdurid ta kogu perega kaasa viisid. Neid sunniti tööle Pihkva oblastis põllumajanduses ja alates detsembrist 1943 viidi kaebaja Lätti Guldiga rajooni Alsunga valda, kus talvel töötas metsatöödel ning suvel põllumajandustöödel riiklikus majandis ja Läti talus „Putkules“. Kaebaja poolt esitatud täpsustuse kohaselt soovib ta kaebuses märgitud ajavahemikul töötamist arvata pensioniõigusliku staaźi hulka. Kuna Läti oli endine NSVL territorium tuleb töötatud aega arvata pensioniõigusliku staaźi hulka. Kaebaja selgituste kohaselt elab ta Eestis alates 01.09.
7. Lätis töötamise ajal oli kaebaja 10-12 aastane, kuid kaebaja hinnangul tuleb arvestada seda, et töö oli sunniviisiline. Metsatöödel tehtud toodang läks Saksa armeele ja Läti elanikele. Tallinna Pensioniamet esitatud kaebust ei tunnista. Esitatud materjalide kohaselt arreteerisid sakslased kaebaja koos perekonnaga ning nad saadeti laagrisse, kus elasid vangistuses ja viidi sundkorras tööle. Pensionameti hinnangule ei saa töötamist riiklikus metsamajandis lugeda töötamiseks RPKS mõttes, mis käsitleb töötamist sotsiaalmaksuga maksustatud tulu saamiseks. RPKS § 28 lg 1 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaźi hulka töötamise aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Kaebaja puhul oli tegemist Saksa sõjaväe poolt vallutatud territooriumil sõjaväelaste poolt arreteeritud ja laagris kinnipeetud isikuga. Tegemist oli repressiooniga, mille eest kogutud materjalide kohaselt on Saksamaa maksnud hüvitist. Talus töötamise ajal oli kaebaja 10-
8. aasta vanune, seega noorem seaduses sätestatud vanuse kriteeriumist. Alates 01.01.2004 toimub repressioonide aja pensipniõigusliku staaźi hulka arvamine okupatsioonireźiimide poolt represseeritu isiku seaduse alusel. Viidatud seaduses on sätestatud represseeritud isiku mõiste. Repressiooni toimumise ajal elas kaebaja Novgorodi oblastis. Kaebajale on antud Eesti kodakondsus 23.03.
9. Seetõttu ei saa kaebuses märgitud ajavahemikku arvata pensioniõigusliku staaźi hulka ReprS alusel. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada vanaduspensionile õigust andva staaźi hulka tema töötamine kaebuses märgitud töödel ja ajavahemikul. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. Lähtudes HKMS § 6 lg 3 p 3 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Tallinna Pensioniamet on algselt asjas kaasatud vastustajana (tl 20). Tallinna Pensioniameti taotluse kohaselt ei saa neid asjas kaasata vastustajana, kuna kaebuses ei ole vaidlustatud ühtegi Tallinna Pensioniameti toimingut ega haldusakti. 2 3-08-25 Pensioniameti arvamuse kohaselt tuleb neid kaasata HKMS § 14 lg 3 p 3 alusel arvamuse andmiseks. HKMS § 14 lg 2 p 2 on vastustajaks haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. Kuna asjas kogutud tõendite alusel ei ole vaidlustatud Tallinna Pensioniameti haldusakti ega toimingut, nõustub kohus pensioniameti väitega selle kohta, et puudub alus tema kaasamiseks vastustajana. Samas leiab kohus, et antud asja arutamisel võidakse otsustada pensioniametile seadusega pandud õiguste üle, sest asja lahendamisel antakse õiguslik hinnang pensioniõigusliku staaži arvestamisele. Oluline on ka asjaolu, et lähtudes HKMS § 31 lg 1 ei ole arvamuse andjal õigust halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, see õigus on poolel ja kolmandal isikul. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda Tallinna Pensioniamet asjas menetlusosaliseks kolmanda isikuna HKMS § 14 lg 3 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt ei soovi kaebaja arvata pensioniõigusliku staaži hulka kaebuses märgitud ajavahemiku kui õigusvastaselt represseerituna töötamise aega, vaid kaebuse eesmärgiks on arvestada kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka kaebuses märgitud ajavahemikul töötamine metsatöödel ja põllumajandustöödel Pihkva oblastis Porhovo rajoonis ning Lätis Guldiga rajoonis Alsuga vallas Putkules talus (tl 6, 39). Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 28 lg 4 alusel arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka käesolevas paragrahvis sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni
10. aasta
11. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebajal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Seega tuleb kaebuse lahendamisel hinnata, kas kaebuses märgitud ajavahemikku saab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvata pensioniõigusliku staaži hulka. Riikliku pensionikindlustuse seadus § 27 lg 1 kohaselt on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega. Isiku tegevuse aega, mis arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka on sätestatud riikliku pensionikindlustuse seadus §
12. Viidatud paragrahvi lg 1 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Asjas esitatud väidete ja kogutud tõendite kohaselt ei tasutud kaebaja töötamisel kaebuses märgitud ajavahemikul sotsiaalmaksu. Seega ei saa kaebuses märgitud ajavahemikku arvata pensioniõigusliku staaži hulka lähtudes riikliku pensionikindlustuse seaduse § 28 lg
13. Lisaks arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka käsitletud paragrahvi lg 2 toodud loetelus märgitud tegevus. Käsitletud lõikes toodud loetelus puuduvad sätted metsatööde kohta. Viidatud loetuelu p 10 kohaselt arvestatakse pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aeg talus enne talu likvideerimist, kolhoosi, sovhoosi või mujale tööle asumist, kui isik oli vähemalt 14 aastat vana. Kaebaja on sündinud 05.04.1933 ning oli töötamise ajal talus noorem kui
14. aastane. Seadusest ei tulene nõudeid arvestada lisaks sätestatud vanuse piirangule talus töötamisel muid asjaolusid ning seetõttu ei ole õiguslikku alust hinnata pensionõigusliku staaźi arvestamisel kaebaja väiteid töö sunniviisilise iseloomu kohta. Seega puudub õiguslik alus arvestada kaebaja töötamine talus pensioniõigusliku staaži hulka lähtudes riikliku pensionikindlustuse seadus § 28 lg 1 p
15. Kaebaja väidetel viidi ta Saksa sõdurite poolt koos perega oma elukohast nende tahte vastaselt sunniviisiliselt tööle teise paikkonda. Kuigi kaebaja ei soovi kaebuses märgitud ajavahemikku arvata pensioniõigusliku staaži hulka kui õigusvastaselt represseerituna töötamise aega, annab kohus tulenevalt kaebuses 3 3-08-25 kirjeldatud asjaoludest, hinnangu ka vaidlusalusel ajavahemikul töötatud aja osas lähtudes okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadusest (jõustumiskuupäev 01.01.2004). Käsitletud seaduse § 2 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt represseeritud isik käesoleva seaduse mõistes isik, kes repressiooni ajal oli Eesti Vabariigi kodanik või
16. aasta
17. juuni seisuga Eestis õiguspäraselt asunud mittekodanikust alaline elanik. Kaebaja on sündinud Venemaal ning kaebaja väidete ja asjas esitatud tõendite kohaselt viidi kaebaja aprillis
18. aastal koos perega Saksa okupatsiooni ajal oma elukohast Novgorodi oblastist Lätti ning allutati sunniviisilisele tööle. Kohtule esitatud materjalide kohaselt anti kaebajale Eesti kodakondsus 23.03.1993 (tl 26). Seega ei laiene kaebajale okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduses õigusvastaselt represseeritud isikutele sätestatud soodustused ja toetused ning pensioniõigused. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Menetlusosalised taotlusi kohtukulude hüvitamiseks esitanud ei ole. Annika Vendik Kohtunik 4