§-le 403. Selle seisukoha esitamine tõendab, et mõlemad menetlusosalised on kohtukutse kätte saanud, kuid kohtu määratud eelistungile ei ilmunud, mitteilmumist ei põhistanud, istungi edasilükkamist ei taotlenud, asja läbivaatamist istungil ilma nende kohalolekuta ei taotlenud. Kohale ilmunud kostja esindaja tegi taotluse jätta hagi läbi vaatamata ja selgitas ühtlasi, et laen, mille katteks oli pandileping sõlmitud, on tasutud, pandileping ise on aga algusest peale tühine. Kohus leidis, et menetluse viisi muutmine lähtuvalt
§-st 403 ei ole põhjendatud ja asi tuleb jätta läbi vaatamata järgmistel asjaoludel. Hageja viidatud
1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Seega on asja kirjaliku menetluse määramine kohtu õigus, mitte kohustus.
kohaselt eelmenetluses kohus selgitab välja eelkõige hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes. Sama paragrahvi lg. 3 ja 4 kohaselt eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja küsitleda pooli. Kohus on pooltele andnud piisavalt aega kohtule teatada oma seisukoht asja menetlemise suhtes, esitada oma väited ja vastuväited, kuid ei hageja ega kostja J.N ole seda õigeaegselt teinud.
järgi kohus võib määrata eelmenetluses eelistungina korraldava kohtuistungi, kui kohtu arvates saab nii paremini ette valmistada asja arutamist põhiistungil. Sama paragrahvi lg. 2 järgi kohus peab asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendab asja sisuliselt, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asjas tähtsust omavad asjaolud ei ole 2 piisavalt välja selgitatud. Kuna hageja kohtu kohustust ei täitnud ja hageja seisukoht ei ole selge, siis kohus määras eelistungi toimumise aja ja ühtlasi hoiatas hagejat, et kui ta kohtusse ei ilmu, jätab kohus asja läbi vaatamata või lahendab asja sisuliselt. Seega, kui kohtuistung on määratud, siis tuleb kohtu sellekohast määrust ka täita.
Kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida. Kohtuistungi päeva eelõhtul saadetud taotlus menetluse vormi muutmiseks on ilmselgelt tehtud menetluse venitamiseks ja selline teguviis on seega menetlusosalise õiguste kuritarvitamine.
3 kohaselt uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus tuleb esitada selliselt, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne asja arutamist kohtuistungil. Kuigi
2 kohaselt pooled võivad lõikes 1 nimetatud nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel, siis pole välistatud taotleda järjekordselt menetluse viisi muutmist, et asja menetlemist venitada. Kuna isikul on õigus osaleda oma tsiviilasja läbivaatamisel kohtus, siis on hageja otsustada, kas ta seda soovib või mitte.
3 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Vastavalt
1 p. 1, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Hagejat on vastavalt
§-le 409 hoiatatud, et kui hageja ei ilmu eelistungile, jätab kohus hagi läbi vaatamata või lahendab asja sisuliselt. Viidatud asjaoludest lähtuvalt ei ole põhjendatud kohaldada
1 p. 1 sätteid.
3 kohaselt juhul, kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbi vaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada.
1 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse.
661 lg. 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg hagi läbi vaatamata jätmise määruse puhul 30 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohus juhindus
§-de 200, 403, 409 lg. 1 p. 1, 412 lg. 3, 423 lg. 3, 426, 427, §-de 464-465, 661 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus 31. juulil 2008.a Nooremreferent I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.