← Eesti

2-08-19385/5

Obsah (6)§ 76§ 100§ 108§ 113§ 142§ 145

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2008. a. Rakvere kohtumaja, Võidu 2 Rakvere Tsiviilasja number 2-08-1

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 142

kohaselt kohustub käendaja vastutama kolmanda isiku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Vaatamata meeldetuletustele ja lubadustele kostja OÜ Detailpuit võlga tasunud ei ole. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 150 644.30 krooni, viivis 29 883.10 krooni ning alates 14.05.2008.a. viivis 0,03% päevas põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Hageja avaldab, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad üürileping, käendusleping, arved, viivise arvestus, meeldetuletus. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. 2 Kohus saatis 23.05.2008.a. kostjatele allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt esitatud aadressidele ning kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagiavalduse kättetoimetamisest alates. Ühtlasi kohus selgitas kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjaid nende tagajärgede eest. Kostjatele saadetud materjalid on T S `i elukaaslase poolt edasiandmiseks vastu võetud 26.05.2008.a., mille kohta on ta andnud allkirja. Seega kostjatel vastuste andmise viimaseks tähtajaks oli 09.06.2008.a. Kostjad kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise takistustest. Esitatud hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 145

kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt kuulub hageja kasuks solidaarselt välja mõistmisele põhivõlg 150 644 krooni ja 30 senti ning viivis 29 883 krooni ja 10 senti ning alates 14.05.2008.a. viivis 0,03% päevas põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele solidaarselt kostjate poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 01. augustil 2008.a Nooremreferent M.Roots I.Golubev I.Golubev 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.