) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale tagastamata krediidisumma 74 893.34 krooni, viivis 6 051.85 kooni, intress 8 476.64 krooni, leppetrahv 14 978.67 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud summas 900 krooni ja kahjuhüvitis summas 36 699.50 krooni. Vastavalt
lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagimaterjalid on kostjale 26.03.2008 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 313 lg 1 kohaselt isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 25.04.2008. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping, mille alusel jäi kostja kasutusse krediiti 18 000 krooni. Kostja kohustus laenu tagastama intressimääraga 43.70 % aastas ning kogu lepingu perioodi eest 7 132.98 krooni.
Kostja enda kohustusi ei täitnud ja tal tekkis võlgnevus hageja ees.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Hagi esitamise seisuga oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 74 893.34 krooni. Vastavalt
lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 2 2-07-46221
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist vastavalt panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Hageja poolt kehtestatud hinnakirja alusel kehtib krediidilepingute puhul viivisemäär tagastamata krediidisummalt 24.94 % aastas. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 142 000 krooni, sellest rahaline põhikohustus on 74 893.34 krooni, viivis 6 051.85 kooni, intress 8 476.64 krooni, leppetrahv 14 978.67 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud summas 900 krooni ja kahjuhüvitis summas 36 699.50 krooni.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Võlgnevuse tekkimise aluseks oleva lepingu kohaselt tuleb krediidilepingu ülesütlemisel krediidisaajal tasuda krediidiandjale leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Merike Varusk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.