Obsah (7)

§ 101§ 116§ 135§ 189§ 665§ 647§ 114

2-06-33528 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 27. mai 2008 kell 15:00, Tallinn, Tartu mnt kohtuma

) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja enda kohustusi ei täitnud ja tal tekkis võlgnevus hageja ees.

§ 101

lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud lepingust taganeda või leping ülese öelda.

§ 116

lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

§ 135

lg 1 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist.

§ 189

lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 229 lg 1 sätestab, et tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad 3 2-06-33528 kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

1. Kohus, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
2. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel on 07.06.2006 sõlmitud töövõtuleping nr B25501, mille kohaselt kohustus kostja teostama lepinguga kindlaksmääratud ehitustööd aadressil Pärnu mnt 102 Tallinnas, mis seisnes objektil vana katuse eemaldamises ning uue paigaldamises. Hageja sõlmis lepingu tuginedes kostja pakkumisele, mille oluliseks osaks oli kostja kohustus tööde teostamiseks ajavahemikus 07.06.2006 – 01.08.
3. Juulis 2006.a hakkasid tööde teostamises ilmnema seisakud, mil kostja päevade kaupa objektil midagi ei teinud. Peale lepingu lõppemise tähtaja möödumist 01.08.2006 viitas hageja korduvalt kostja poolsele rikkumisele ning nõudis kohest tööde jätkamist ning lõpuleviimist. Kostja tööd ei jätkanud. Olukorra lahendamiseks ei saavutatud ka kokkulepet lepingu lõpetamiseks. 31.08.2006 teatega ütles hageja lepingu ülese tuginedes kostja korduvale ja olulisele lepingurikkumisele ja esitas oma rahalised nõuded kostjale. Hageja on kostjale lepingust tulenevalt tasunud kahel korral 108 227.51 krooni, kokku 216 555.02 krooni, hageja ja ehitusjärelevalve poolt teostatud kontrolli käigus on tuvastatud, et tellija poolt tasutud summast on objektil tegelikult kasutatud materjale ja teostatud töid 114 908.40 krooni ulatuses. Hageja, et kostja peab hagejale tagastama 101 646.62 krooni.
4. Hageja on palunud hagi rahuldada tulenevalt asjaolust, et hageja on poolte vahel sõlmitud lepingu ülese ütelnud (tl 32-35). Hageja on seisukohal, et kostja poolt lepingu rikkumine võimaldas hagejal lepingu üles öelda. Hageja on üleseütlemise avalduses märkinud, et kostja käitumises esinevad olulised lepingurikkumised, samas on hageja lepingu üleseütlemisel tuginenud

§ 665

.

§ 665lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.

§ 665

lg 2 sätestab, et

§ 665

lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Kohus leiab, et kuna hageja on lepingu ülesütlemisel tuginenud asjaolule, et kostja lepingut rikkus, siis puudus tal alus poolte vahel sõlmitud lepingu ülesütlemiseks. 8. Võlaõigusseadus reguleerib kahte võimalikku lepingu ühepoolset lõpetamise viisi – taganemist ja ülesütlemist. Neid eristab see, kas koos lepingu lõpetamisega kaasneb lepingu tagasitäitmise kohustus või mitte. Kestvuslepingut saab reeglina vaid ülese öelda, muudest lepingutest aga taganeda. Eeltoodust tulenevalt ning tuginedes

§ 665

lg 2 leiab kohus, et kuigi hageja on lepingu ühepoolselt lõpetanud lepingu üleseütlemise teel, tuleb hageja avaldust töövõtulepingu ühepoolseks lõpetamiseks käsitleda lepingust taganemise avaldusena. Asjaolu, et hageja on käsitlenud lepingu lõpetamist lepingust taganemisena näitab ka hageja tahe lepingu tagasitäitmiseks. 9. Üldjuhul on lepingust taganemise puhul oluline, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud oleks taganemise formaalseid nõudeid, sest vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud tagajärge.

647 lg 1 sätestab, et 4 2-06-33528 töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et

647 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks

§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus olid pooled kokku leppinud, et töövõtja kohustub töö teostama ajavahemikul 07.06.2006 – 01.08.

1. Vastavalt töömaakoosoleku protokollile nr 03 ei ole objektil töid teostatud ajavahemikul 07.-
2. juulil ja 17.-
3. juulil, samuti ei ole töid teostatud perioodil 21.-
4. juuli. Nimetatud koosolekul osales ka kostja esindaja (tl 24-26). Asjaolu, et kostja ei olnud tähtaegselt lepingust tulenevaid kohustusi täitnud tõendab ka poolte vaheline elektrooniline kirjavahetus (tl 27-31), milles kostja esindaja tunnistab oma viivitust ja taotleb tähtaja pikendamist. Ka 05.03.2008 toimunud kohtuistungil on kostja seaduslik esindaja omaks võtnud lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise. Ka asjaolu, et hageja lepingu 01.09.2006 ülese ütles, näitab, et kostja ei ole lepingus kokku lepitud tähtaegadest kinni pidanud ega kokkulepitud töid teostanud. Järelikult on hageja tõendanud ja kostja omaks võtnud kostja poolse lepinguliste kohustuste rikkumise, samuti asjaolu, et kostjat on korduvalt teavitatud lepinguliste kohustuste rikkumisest, millele vaatamata kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud. Kuna kostja ei ole mõistliku aja jooksul peale talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist oma kohustusi täitnud, siis tulenevalt

§ 647

lg 3 ei olnud hagejal vaja tellijale

§ 114nimetatud täiendavat tähtaega anda ja seetõttu kohus seda asjaolu ei analüüsi.

10. Tulenevalt

§ 189lg 1 võib kumbki pool lepingust taganemisel nõuda üleantu tagastamist.

Hageja on palunud tagastada tema poolt enammakstud summa 101 646.62 krooni. Kostja on vastu vaielnud hageja poolt tagastamisele kuuluva summa suurusele, kuid ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid (tl 16-17), millest nähtub kostja poolt teostatud tööde maht. Enammakstud raha tagasinõudmisel lähtub hageja kostja poolt esitatud pakkumisest (tl 7), millelt nähtud tööde maht ja selle hind. Tulenevalt nimetatust on hageja arvestanud tehtud tööde maksumuse (tl 36) kokku 114 908.40 krooni. Kohus leiab, et kuna hageja on tõendanud kostja poolt tehtud tööde maksumuse ning hageja on ettemaksuna tasunud 216 555.02 krooni, siis tuleb kostjal tagastada hagejale 101 646.62 krooni.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis summas 81 208.20 krooni. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punktis 7.
2. on pooled kokku leppinud, et kui kostja ei täida ettenähtud ajagraafikut ning ei pea kinni tööde teostamise lõppkuupäevast, tasub kostja hagejale viivist 0,5 % lepingu käibemaksuga kogusummalt iga viivitatud päeva eest. Lepingu kohaselt oli tööde lõpetamise tähtajaks 01.08.
3. kostja nimetatud tähtajast kinni ei pidanud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis lepingu ülesütlemise päeva seisuga, s.o ajavahemiku 01.08.2006 – 31.08.2006 eest. Vastavalt lepingu p 6.
4. on lepingu hinnaks 541 387.54 krooni, millest 0,5 % on ~ 2 706.94 krooni. Ajavahemikul 01.08.2006 – 31.08.2006 on kostja viivituses olnud 30 päeva, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis (30 x 2 706.94) 81 208.20 krooni.
5. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu ülesütlemisest ning asjaolust, et kostja rikkus oluliselt lepingut ega teostanud kokkulepitud töid, oli kostja sunnitud tellima katusepaigaldusega seonduvad tööd teiselt ehitusettevõtjalt. 11.09.2006 sõlmis hageja töövõtulepingu OÜ-ga xxx, mille kohaselt OÜ xxx kohustus lõpule viima pooleliolevad tööd xxx objektil vana katuse eemaldamisel ja uue katuse paigaldamisel. Tööde maksumuseks 5 2-06-33528 kujunes 431 377 krooni. Kostjaga sõlmitud töövõtulepingu kohaselt oli tööde maksumuseks kokku lepitud 541 387.54 krooni. Hageja on tasunud kostjale 216 555.02 krooni, kuid nõuab 101 646.64 krooni tagastamist. Hageja palub hüvitada kahju uue töövõtja poolt tööde kallinemise võrra summas 4 897.86 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Hageja on 11.09.2006 sõlminud lepingu OÜ-ga xxx (tl 40-41), mille kohaselt OÜ xxx kohustus lõpetama poolelijäänud tööd xxx objektil vana katuse eemaldamisel ja uue katuse paigaldamisel. Vastavalt lepingu p 4.1 oli kokkulepitud hinnaks 431 377 krooni. Kuna hageja oli kostjale tasunud teostatud tööde eest 114 908.40 krooni, millele lisandub OÜ-ga xxx kokkulepitud lepingu hind 431 377 krooni, siis kujuneb tööde lõplikuks maksumuseks 546 245.40 krooni, mis on (546 245.40 – 541 387.54) 4 897.86 krooni kallimaks kostjaga kokkulepitud hinnast. Kohus leiab, et kuna hageja on mõistliku aja jooksul pärast kostjaga sõlmitud lepingust taganemist sõlminud asenduslepingu OÜ-ga Olly, mille maksumus kujunes 4 897.86 krooni kallimaks kui lepingus, millest taganeti, siis tuleb tulenevalt

§ 135lg 1 kostjalt hinnavahe 4 897.86 krooni välja mõista. 13. Tulenevalt Ts

MS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus on hagi rahuldanud ja hageja on palunud menetluskulud jätta kostja kanda, siis tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

1. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
2. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Merike Varusk Kohtunik 6