Obsah (4)

§ 101§ 367§ 142§ 145

2-06-23483 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merike Varusk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 06. mail 2008 kell 15:00, Tallinn Tsiviilasj

) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja enda kohustusi ei täitnud ja tal tekkis võlgnevus hageja ees.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud taganeda lepingust või öelda leping üles.

§ 367

lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

§ 142

lg 1 alusel kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 145lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 229 lg 1 sätestab, et tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad 3 2-06-23483 kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

1. Kohus, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
2. Hagiavalduse kohaselt on AS xxx ja OÜ xxxvahel 27.01.2003 sõlmitud liisinguleping nr 0051963L, mille esemeks oli sõiduauto Subaru Impreza WRX 2,0 tehasetähis JF1GC8LJ3WG070142, registreerimismärk 780APC, ehitusaasta
3. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma sõiduauto lepingu perioodiks OÜ xxx valdusesse ja kasutusse. OÜ xxx kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. OÜ xxx rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ja jättis süstemaatiliselt tasumata lepingu alusel kuuluvaid makseid. Hageja ütles 01.06.2004 lepingu üles ja andis võlgnevuse likvideerimiseks ning sõiduauto valduse üleandmiseks tähtaja. Kostja võlgnevust ei likvideerinud ja vara üle ei andnud. Peale valduse taastamist asus hageja kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 7.4 sõiduautot võõrandama. Kõnealune sõiduauto võõrandati 13.10.2004 hinnaga 80 508.48 krooni (käibemaksuta), käibemaksuga 95 000 krooni. OÜ xxx on 05.01.2006 kustutatud registrist. Hageja hinnangul on kostja lepingust tulenev kohustus järgmine: sõiduauto tagastamise ja realiseerimisega seotud otsesed kulutused kokku summas 16 793.27 krooni, tähtajaks tasumata rendimaksed summas 6 622.23 krooni ja vara jääkmaksumus summas 106 777.26 krooni, kokku 130 192.76 krooni. Hageja leiab, et kuna sõiduauto võõrandamine ei katnud võõrandamisest saadud rahasumma OÜ xxx poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, siis on OÜxxx kohustatud lepingust tulenevalt hüvitamata hagejale 49 684.29 krooni. Hageja ja OÜ xxx vahel oli sõlmitud ka liisingleping nr 0042532L, mille objektiks oleva vara realiseerimisest sai hageja müügikasumit 12 844.43 krooni. Seega lõplikuks nõudeks OÜ xxx vastu lepingu alusel on 36 839.86 krooni. 12.02.2003 sõlmiti hageja ja xxx vahel käendusleping nr 0051963L, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga xxx sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine.
4. Kostja on oma kirjalikus vastuses ja 19.12.2007 toimunud kohtuistungil vaielnud hagile vastu osaliselt. Kostja on 19.12.2007 toimunud kohtuistungil tunnistanud, et ülejäänuga on ta hagiga nõus, välja arvatud hindamisaktiga. Järelikult puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja ja OÜ xxx vahel oli sõlmitud liisingleping, mille esemeks oli Subaru Imbreza, registrimärgiga 780 APC. Samuti selles, et OÜ xxx lepingut tulenevaid kohustusi ei täitnud ning hageja oli sunnitud ise sõiduki valduse taastama. Ka puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käendusleping, mille alusel kostja võttis endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga Moresta sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täitmine.
5. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud hindamisaktil olev hind ja tehnilised andmed ei vasta tõele. Kostja väitis 19.12.2007 toimunud kohtuistungil, et temale öeldi äriühingust Marine Auto, et vaidlusalune sõiduk müüdi poolteist kuud hiljem 155 000 krooni eest. Kohus leiab, et kostja nimetatud väide on paljasõnaline ja tõendamata, sest juhul, kui kostjale öeldi äriühingust Marine Auto, et vaidlusalune sõiduk müüdi poolteist kuud hiljem tunduvalt kallimalt, ei olnud kostjal mingeid takistusi koguda tõendeid nimetatu tõendamiseks. Kostja on 15.11.2006 kirjalikus vastuses esitanud vastuväited hagile ja avaldanud soovi esitada kohtule oma vastuväiteid kinnitavad tõendid hiljemalt 08.12.
6. Kostja on 19.12.2007 4 2-06-23483 toimunud kohtuistungil selgitanud, et temal takistas tõendeid kogumast asjaolu, et hageja ei olnud esitanud sõiduki tehnilist passi ja seetõttu ei olnud kostjale teada sõiduki VIN-kood (tehasetähis). Kohus leiab, et nimetatud väide ei ole samuti põhjendatud. Kohus leiab, et kuna kostja oli teadlik hageja poolt tema vastu esitatud nõudest juba 14.07.2006 (tl 13), siis oli tal piisavalt aega ja võimalusi tõendite kogumiseks. Kostja väide selle kohta, et tal ei olnud võimalik tõendeid koguda, kuna ta ei teadnud sõiduki VIN-koodi (tehasetähist), on põhjendamata, kuna hageja poolt esitatud hagiavaldusel ja tõenditel – hagiavaldus (tl 77), liisingleping (tl 33), liisinglepingu lisa (tl 38), teatis (tl 47), vara üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 43), sõiduki hindamisakt (tl 59), tellimus-leping (tl 60), vara müügiakt (tl 64) – on märgitu sõiduki VIN-kood JF1GC8LJ3WG
7. Seega leiab kohus, et kostja ei ole soovinud koguda kohtu poolt antud tähtajaks tõendeid. Kohus on kostjale selgitanud kohustust oma vastuväidete tõendamiseks ja määranud mitmel korral tähtaja tõendite esitamiseks (tl 81, 95, 101). Kostja nimetatud tähtaegadest kinni pidanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud veenvaid põhjendusi selle kohta, miks ta tähtaegselt ei saanud esitada tõendeid oma vastuväidete kinnitamiseks.
8. Kostja on esitanud kohtule Subaru Impreza GT, võimsusega 155 kw, mootori töömaht 2,0, väljalaskeaasta 1998 turuväärtus 2004.a III kvartali keskmine on 125 900 ja hind sisaldab käibemaksu (tl 89). Hageja on kohtu nõudel selgitanud (tl 117-118), et hageja on oma nõude arvutamisel lähtunud vara jääkmaksumusest ilma käibemaksuta ja on hinnanaud vara jääkmaksumuseks 106 775 krooni. Tulenevalt käibemaksuseaduse § 15 on käibemaksumäär 18 % maksustatavast väärtusest. Järelikult oleks hageja poolt võõrandatud sõiduki väärtuseks koos käibemaksuga ~ 125 995 krooni. Järelikult on sõiduk võõrandatud selle aja keskmise turuhinnaga.
9. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja seisukoht kostja vastuväidete osas selle kohta, et kuigi Eesti Konjunktuuriinstituut AS annab sõiduki keskmise turuväärtuse, tuleb konkreetse sõiduki väärtust hinnata eraldi, sõiduki väärtus oleneb konkreetse sõiduki tehnilisest seisukorrast, läbisõidust ja muudest andmetest. Kohus leiab, et puudub alust kahelda BRC Autokeskusse poolt määratud sõiduki maksumuses, samuti ei ole kostja vastupidist tõendanud. Kohus leiab, et hageja poolt oli edasise kahju (intress) ärahoidmiseks põhjendatud sõiduki realiseerimine BRC Autokeskuse poolt määratud hinnast madalama hinnaga. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista 36 839.86 krooni.
10. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus on hagi rahuldanud ja hageja on palunud menetluskulud jätta kostja kanda, siis tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
11. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
12. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. 5 2-06-23483 Merike Varusk Kohtunik 6