1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus muuhulgas ema nõudel.
2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Asjaolude tõendamiseks on lisatud lapse sünnitunnistus xxxx, kostja vastus muus tsiviilasjas. Asja kohtulik menetlus ja maakohtu otsuse otsuse põhjendused. Kohus leidis, et hagi on lubatud.
1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eeskosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Nõude on esitanud alaealise lapse ema. Kohus saatis hagiavalduse kostjale teadmiseks ja kostja on selle oma ema kaudu kätte saanud. Kostja kohtule ei ole vastanud, kordagi kohtusse ei ilmunud. Kuna hagiavaldusele on lisatud vastus, mis sisaldab kostja selgituse asjaolude kohta, määras kohus asjas molekulaargeneetilise ekspertiisi. Kostja oma lubadustest hoolimata ekspertiisiasutusse ei ilmunud, küll aga põhjustas sellega hagejale koos väikese lapsega korduvalt tarbetud bussisõidud Rakverest Tallinna. 03.07.2007.a. kohtuistungil palub hageja esindaja hagi rahuldada, sest kostja pole oma vastuväiteid hagile esitanud ega ole korduvalt ka ekspertiisi läbiviimisele ilmunud. Sellise käitumisega on kostja hagi omaks võtnud ja hagi tuleb rahuldada. Elatise nõudes esitatud hagile on kostja vastanud ja isaduse vaidlustanud. Kohtuistungil jääb hageja oma seletuse juurde, mille ta andis eelistungil ja mille kohaselt tutvusid pooled Viljandis ajal, mil kostja elas Viljandis õe juures ja hageja elas Märjamaal. Hageja hakkas käima K juures külas ja 2004.a. augustis hakati koos elama kostja õe juures Viljandis, hiljem üüriti korter. Viljandis elati kaks kuud. Kostjal oli probleeme töökohaga ning õige pea tekkis üürivõlgnevus. Hakati laenu võtma ja hakkasid tekkima tülid. Kuna hagejal oli juba üks laps olemas ja ta hakkas kostjalt last ootama, siis selline olukord polnud talutav ja hageja läks tagasi Märjamaale. Kuna kostja läks talle sinna järele, siis kolisid nad koos Väike-Maarjasse K isa juurde elama. Elatud sai lasterahadest, sest kogu kooselu aja ei suutnud K töökohti pidada. Hageja pangakaart oli kostja käes, et saaks raha võtta ja süüa osta, aga kostja kulutas raha ka enda tarbeks. Väike-Maarjast koliti elama Sõmerule K mingi sõbra juurde, kus sai üürida toa. Elu jätkus nii, et kui kostja saigi haltuurast raha, ostis ta mingit tehnikat ja käis pandimajade vahet. Sellisele elule hageja vastu ei pidanud ning läks tagasi Märjamaale oma õe juurde. K käis veel ka sinna ja helistas, kuid kostjaga kohtus hageja viimati siis, kui laps oli kahekuune. Laps sündis xxxx.a. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada.
2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.
MS § 230 kohaselt kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja pole tõendanud, et ta pole lapse bioloogiline isa. Hageja raseduse aeg langeb kooselu aega. Hageja seletus on usutav ega vaja täiendavate tõendite nõutamist, sest kostja pole oma vastuväiteid esitanud, ei ole soovinud kasutada võimalust teha ekspertiisi, et veenduda selles, kas ta on lapse bioloogiline isa või mitte. Sellest kohus järeldab, et kostja teab, et ta on lapse bioloogiline isa. Kohtu arvates varasemalt esitatud elatisenõudes saadetud vastuses esitatud vastuväited on kostja poolt otsitud ja oletuslikku laadi ega ole arvestatavad vastuväidetena põlvnemise tuvastamise nõudele. K.P ’i sünniaktis kanne isa kohta puudub. Avalduse sünniakti koostamiseks on esitanud lapse ema ja tulenevalt
§-st 2 43 lg. 2 võidi ema nõudel sünniakti kanda isa perekonnanimena ema perekonnanimi, isa eesnimena aga nimi ema ütluste kohaselt. Seega ei saa üksi sellest, sünniaktil olevast isa eesnimest, teha järeldust, et lapse sünniaktile kantud mehe nimi ongi lapse bioloogilise isa nimi. Kuna TsMS § 164 lg. 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, siis jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 632 kohaselt apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
lg 3 kohaselt saadab kohus põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul kohtuostuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt. Kohus kohaldas
MS §-de 164 lg. 1, 230, 441-442, 632 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent S. Tooming L. Herne Viru Ringkonnakohus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.