2 sätestatud alusel põlvnemise tuvastamise ning kohtukulude jaotuse osas, ilmunud ei ole. Kostja on kohtule kirjalikult teatanud, et soovib 164 lg. 1 kohaldamist kohtukulude osas. Hageja esindaja palub jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda (t.l. 89-90). Kohtukulu tõendamiseks on hageja esitanud riigilõivu tasumise maksekorralduse (1000 krooni). Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
kohaselt võib kohus poolte nõusolekul asja sisuliselt lahendada, kui pooled on avaldanud, et nad on nõus kirjaliku menetlusega. Asjas on võimalik teha sisuline otsus kirjalikus menetluses ja seda ilma kostjat kohtus isiklikult ära kuulamata. Kostja on tsiviilasja menetluse käigus hagi õigeks võtnud. Kohtuväliselt on teostatud molekulaargeneetilise uuring (Akti nr. 070162). Aktis antud arvamuse kohaselt on tõenäosus, mille kohaselt saab kostja J R olla K -C P bioloogiline isa 99,999997 %. Eeltoodust tulenevalt tuleb tuvastada, et K -C P põlvneb kostjast.
lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Perekonnaseaduse (PkS) § 38 lg 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. PkS § 42 lg. 1 kohaselt võib kohus lapse ema nõudel tuvastada tema põlvnemise isast, kes ei ole lapse emaga abielus. PkS § 42 lg. 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PkS § 42 lg. 3 kohaselt saadetakse jõustunud kohtuotsus 10 päeva jooksul perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Tulenevalt
lg 2 võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. 3 Hageja põhjendused menetluskulude kogu ulatuses kostja kanda jätmiseks (tl. 96-97) ei ole põhjendatud ja tõendatud ning ei anna alust kõrvale kalduda seaduses kehtestatud erisättest. Pooled soostusid vabatahtlikult kohtuvälise ekspertiisi tegemisega põlvnemise tuvastamiseks. Seega oli pooltel võimalik lahendada vaidlus kohtuväliselt peale põlvnemise tuvastamist, esitades selleks perekonnaseisuasutusele ühine kirjalik avaldus, et hageja kantaks isana lapse sünniakti. Pooled seda teinud ei ole. Hageja esindaja väite kohaselt ei ole õnnestunud vaidlust lahendada kompromissiga (t.l. 52). Kostja esindaja vastuse kohaselt keeldub hageja tulemast Perekonnaseisuametisse lapse sünnidokumentide vormistamiseks (tl. 84). Kohus möönab, et hageja oli sunnitud hagi esitama kohtusse, kuivõrd kostja ei olnud kindel oma isaduses, kuid peale põlvnemise tuvastamist, viimasel enam vastuväiteid ei olnud ning asja oleks saanud lahendada kohtuväliselt. Samuti on kostja oma esindaja väitel tasunud ekspertiisi eest. Neid asjaolusid arvestades on põhjendatud menetluskulude jätmine poolte endi kanda. Maakohus lähtus eeltoodust ja juhindus
Kohtunik /allkiri/ M.Roots Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 12. mail 2008.a Nooremreferent I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.