KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ivo Pilving, Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 01.07.2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-626 Haldus
§ 19
lg 8 koha-selt saab kaebuse esitaja kaebuses esitatud taotlust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus. Riigikohtu otsuses nr 3-3-16-05 (p 20) on rõhutatud, et tagaselja, kohtuotsuse tegemise käigus ei tohi kohus üle minna tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele. Sama seisukoht on kohaldatav ka kohustamiskaebuselt ülemineku suhtes. Seega on kohus kohtuotsuses ebaõigesti leidnud, nagu oleks kaebuse esitajad „käesoleva menetluse käigus läinud üle kohustamiskaebuselt tuvastamiskaebusele“. 13. Kuigi kohus on kaebuse esitajate taotlust Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks X tn 9 maa ostueesõigusega erastamise peatamiseks ebaõigesti käsitlenud tuvastamiskaebusena selle maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetluse peatamata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemiseks, ei mõjuta see menetlusviga asja lahendamist, sest kaebuse esitajate taotlus maa X tn 6
(9)3-06-626 9 maa ostueesõigusega erastamise toimingute peatamiseks tuleb samuti jätta rahuldamata. Taotluse rahuldamiseks puudub alus, sest X tn 9 maa ostueesõigusega erastamise toimingud olid juba esimese astme kohtu menetluse jooksul 22.09.2006 lõpule viidud, seega ei ole nende peatamine, olgu siis kriminaalmenetluse ajaks kriminaalasjas nr 05230101668 (mis on samuti lõppenud) või muu sündmuseni, võimalik.
- Kohustamisnõue on põhjendamatu ka seepärast, et linnavalitsuse poolt X tn 9 maa ostueesõigusega erastamise menetluse - Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korralduse nr 189-k täitmise - peatamata jätmine oli õiguspärane.
- Korralduse nr 189-k täitmise peatamine oli HMS § 64 lg 1 ja lg 2 kohaselt kaalutlusotsus. Asja materjalidest ei nähtu, nagu oleks linnavalitsus menetluse peatamata jätmise otsustamisel teinud kaalutlusvigu. Menetluse peatamata jätmisel on põhjendatult tuginetud sellele, et jõustunud kohtuotsusega on kaebuse esitajate taotlus korralduse nr 189-k tühistamise nõudes jäetud rahuldamata põhjusel, et kohtu hinnangul oli korraldus õiguspärane. Selles kohtumenetluses hinnati ka kaebuse esitajate väiteid selle kohta, nagu oleks korralduse nr 189-k andmisel tuginetud võltsitud dokumentidele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2005 otsus (p 14), toimik nr 2-3/252/05 lk 99-102). Sellises olukorras ei olnud linnavalitsusel põhjust eeldada, et kriminaalmenetluse käigus võiks selguda, et korraldus nr 189-k tugines ebaõigetele andmetele. Pealegi oli linnavalitsusel teada, et Põhja Ringkonnaprokuratuur oli kaebuse esitajate kuriteoteatele X tn 9 maa ostueesõigusega erastamise aluseks olnud dokumentide võltsituse kohta vastanud 29.07.2005 kirjaga kriminaalmenetluse alustamisest keeldumisega. Ringkonnakohus märgib, et Põhja Politseiprefektuuri 19.04.2006 määrusest (I kd tl 108-110) nähtuvalt lõpetati kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 05230101668 selle tõttu, et dokumentide (Tallinna Linna Mererajooni TSN TK kommunaalosakonna 22.08.1955 otsus X tn 5d (praegune X tn 9) taguse reservmaa kasutusse andmiseks ning reservmaa skitsi) võltsimise kahtlus, mida kaebuse esitajad avaldasid, ei leidnud kriminaalasjas läbi viidud ekspertiisi käigus tõendamist. Riigiprokuratuuri 24.05.2006 määruses (I kd tl 208-210), millega lahendati K. Kaldvee ja Ü. Kaldvee kaebust Põhja Politseiprefektuuri 19.04.2006 määruse peale, märgitakse, et eksperdiarvamuse alusel pole võimalik välistada, et skitsi korrigeerimine selle andmete kustutamise või radeerimise teel, mis eksperdiarvamuses kajastus, võis aset leida juba skitsi koostamise käigus.
- Linnavalitsus pidi arvestama ka korralduse nr 198-k adressaadi huve. Korralduse andmisest oli selle täitmise menetluse peatamise otsustamise ajaks möödunud juba üle kahe aasta, sealjuures oli erastamismenetlus juba peatatud kohtumenetluse ajaks, milles lahendati Ü. Kaldvee ja K. Kaldvee kaebusi korralduse nr 189-k tühistamiseks. II
- Kaebajad on vaidlustanud ka korralduse nr 1827-k väidetega, et korraldusega on rikutud maakorraldusnõudeid piiride määratlemisel ning tagastatud maa kaebajate vastuseisule vaatamata osade kaupa. Kaebuse esitajad selgitavad, et lisaks korralduses viidatud 252 m2 maale on neil MRS § 14 lg 3 alusel õigus nõuda oma osast suurema osa tagastamist, sest ülejäänud endise kinnistu nr xxxx maa tagastamise õigustatud subjektid on taotlenud maa kompenseerimist ning neile on Tallinna Linnavalitsuse 14.12.2005 korraldusega nr 2392-k määratud kompensatsioon. Kaebuse esitajate arvestuse kohaselt on endisest kinnistu nr xxxx maast reformimata 302 m2 7
(9)3-06-626 maad, mille arvelt nad sooviksid tagastada täiendavalt ca 150 m2 maad juurdepääsuteed X tn 15, 17 ja 17a kinnistutele, milleks nad on esitanud taotluse Tallinna Maa-ametile 20.07.
- Nagu ringkonnakohus on juba 28.12.2006 määruses nr 3-06-2279 öelnud, ei saa kaebuse esitajad X tn 17A ja X tn 9 vahelist piiri vaidlustada ilma X tn 9 krundi moodustamise aluseks oleva Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korralduse nr 189-k vaidlustamiseta. Nende kaebus viimatinimetatud korralduse tühistamise nõudes on jõustunud kohtuotsusega jäetud rahuldamata. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebuse esitajate väited selle kohta, et X tn 17A ja X tn 9 vaheline piir on määratud maakorraldusnõudeid rikkudes.
- Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse § 14 lg 7 kohaselt võib endise kinnistu maad õigustatud subjekti nõusolekul tagastada osadena erinevatel aegadel, kui vaidlusküsimuste lahendamise, kokkulepete sõlmimise, planeeringute, maakorralduse või mõõdistamiste tõttu pole võimalik osade üheaegne tagastamine. Kaebuse esitajad väidavad, et nad ei ole andnud Tallinna Linnavalitsusele nõusolekut korralduse nr 1827-k andmise ajaks reformimata kinnistu nr xxxx maa osade kaupa tagastamiseks.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole korralduse nr 1827-k andmisel viidatud sätet rikutud. Viidatud sättest ei tulene nõuet, et maa osalise tagastamise korral tuleb maa tagastamine ja maa tagastamata jätmine otsustada samaaegselt. Kaebuse esitajad on jätnud tähelepanuta, et linnavalitsusel ei ole kavas nendele korralduses nr 1827-k viidatud 252 m2 maad või kinnistu nr xxxx ülejäänud reformimata maad tagastada. Kaebuse esitajate 02.06.2008 esitatud täiendavate selgituste lisaks olevalt X tn 17a ja X tn 17 maa tagastamise skeemilt nähtub, et korralduses nr 1827k viidatud 252 m2 maast on 246 m2 maad 04.02.2004 korraldusega nr 189-k ostueesõigu-sega erastatud X tn 9 kinnistu koosseisus, seega ei saa see maa juba tulenevalt korraldusest nr 189-k kuuluda tagastamisele. Tallinna Linnavalitsuse vastuses kaebusele (I kd tl 161-164) mär-gitakse, et endisel kinnistul nr xxxx asuvat juurdepääsuriba ei ole võimalik eraldi üksusena tagastada. Tallinna Linnavalitsuse 28.05.2008 korralduse nr 928-k p-st 1.2 nähtub, et X tn 13, 15, 17a, 17 ja 19 ning Kuristiku tn 8 maaüksustega piirnev reformimata endise kinnistu nr xxxx maa, mis hõlmab kaebuse esitajate viidatud 150 m2 suuruse maa-ala, on kavas Tallinna linna omandis olevate tänavarajatiste paigaldamiseks ja teehoiu korraldamiseks vajaliku maana taotle-da Tallinna linna munitsipaalomandusse. III
- Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus Kaarel Kaldvee ja Ülle Kaldvee apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
- Kolmas isik Tiit Kallaste esitas taotluse apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajatelt summas 10 000 krooni koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekirja järgi on selle eest osutatud õigusteenuse maht 3 tundi 52 minutit. Kulude kandmise tõendamiseks on esitatud advokadibüroo Lextal 12.06.2008 arve nr 2008/06/008 summas 10 000 krooni ning pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on T. Kallaste tasunud 12.06.2008 5 000 krooni.
§ 92
lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
§ 92
lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Eeltoodud sätetest tulenevalt on kolmandal isikul käesoleval juhul õigus taotleda enda menetluskulude väljamõistmist kaebuse esitajatelt. Ringkonnakohtu arvates on menetluskulude suurus
§ 93lg 5 mõttes põhjendatud. 8
(9)3-06-626 Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et halduskohtumenetluses on teise poole kasuks võimalik välja mõista üksnes need kulud, mille eest isik on juba tasunud (vt viimati Riigikohtu lahend nr 3-3-1-5-08 p 18. Esitatud kuludokumentide alusel on tõendatud menetluskulude tasumine summas 5 000 krooni. Ka kolmanda isiku esindaja kinnitas kohtuistungil, et kohtuistungi ajaks on tasutud 5 000 krooni. Seega on võimalik menetluskulu väljamõistmise taotlus rahuldada osaliselt, summas 5 000 krooni. TSMS § 165 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetluskulud kaebuse esitajatelt välja võrdsetes osades. Lauri Madise Ivo Pilving Lilianne Aasma 9
(9)