) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.
sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui
§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt
§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt
§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise.
180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. OÜ xxx esitas Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama seisukohta jagab võlgnikuga ka ajutine pankrotihaldur. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – võlgniku seletus maksejõuetuse kohta; ajutise pankrotihalduri aruanne; võlgniku kassaraamatu väljavõte; likvideerimisaruanne; registriväljavõtted; krediidiasutuste vastused järelepärimistele; maksehäirete registri raport; 2005.a majandusaasta aruanne; kinnistu müügileping ja asjaõigusleping; võlgniku pangakonto väljavõte – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2006.a. Võlgnikul vara puudub, kohustusi on võlgnikul kokku 1 357 650.10 krooni. Võlgniku ettevõtte tervendamiseks ei esine võimalusi, kuna võlgnik on maksejõuetu ja tal puudub vara majandustegevuse jätkamiseks. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, võlgniku majandustegevus on lõppenud, ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku seletuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kasvav konkurents ehitusturul, sellest tulenevalt vähese teenuse osutamise võimalus ning juhtimisvead. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku põhjendustega maksejõuetuse tekkimise kohta. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks rasked juhtimisvead ega kuriteo tunnustega tegu. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse väljakujunemisele aitas kaasa teenuste pakkumise võimaluste vähenemine ehitusturul. Samas tuleb arvestada asjaolu, et kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud pärast võlgnikule kuulunud kinnistu nimetusega Hendriku võõrandamist, mis ajutise pankrotihalduri hinnangul ja kinnisvaraportaali City24.ee hinnangul (II kd, tl 87) on müüdud turuhinnast tunduvalt madalama hinnaga ning võõrandatud võlgniku lähikondsele, siis on võlgniku juhatuse liige 4 2-07-60038 kinnistu võõrandamisel toime pannud raske juhtimisvea, muutes võlgniku püsivalt maksejõuetuks võlgnikule kuulunud vara võõrandamise teel. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik 14.12.2006 sõlminud Hendriku kinnistu müügija asjaõiguslepingu hinnaga 240 000 krooni, mis ei vasta turuväärtusele. Seetõttu võib tegemist olla pankrotivarasse tagasivõidetava tehinguga. Äriseadustiku (edaspidi
) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse.
sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui
§s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise.
Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt tekkis maksejõuetus 14.12.2006 kinnistu võõrandamisega. Vastavalt võlgniku majandusaasta aruandele ei vastanud võlgniku omakapital seisuga 31.03.2007 (I kd, tl 36)
ÜS) § 36 ja
Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud. Pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 31.12.2007. Kohus ja ajutine pankrotihaldur on teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankrotimenetlusest ja selgitanud, et neil on võimalus maksta raha kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja xxx on 23.04.2008 toimunud kohtuistungil avaldanud, et soovib tasuda võlgniku pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks vajaliku summa, kuid kohtu deposiitarvele vajalikke rahalisi vahendeid laekunud ei ole. Samuti ei ole summat maksnud teised võlausaldajad, võlgnik ega kolmandad isikud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb OÜ xxx (likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. Merike Varusk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.