Obsah (7)

§ 447§ 448§ 436§ 163§ 442§ 434§ 435

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-34442 Tsi

47. peatüki, eelkõige § 434 ja 435 sätetega, mis näevad ette asjas ainult ühe kohtuotsuse tegemist. Kui kohus tegi otsuses mingi ilmselge vea või jättis midagi märkimata, oleks kohus pidanud tegema

§ 447

kohaselt vigade paranduse kohtuotsuses või

§ 448kohaselt täiendava otsuse.

Kohus seda ei teinud.

§ 447

lg 1 kohaselt ei või kohus pärast otsuse avalikult teatavakstegemist seda tühistada ega muuta. Posti teel saadetud kohtuotsuse resolutsiooni sõnastuse kohaselt on kostjalt muuhulgas välja mõistetud igakuuliselt 6284 krooni tervisekahju lisakulutusi. Nimetatud lisakulutused peaks kuuluma hüvitamisele ühekordselt. Kuna tsiviilasjas on tehtud kaks erinevat otsust, siis on kohus rikkunud sellega menetlusnorme ning kohtuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud (

§ 436). 18.

Kohus rahuldas hageja nõuded ligi kaks korda väiksemas ulatuses kui hageja hagiavalduses märkis. Samuti loobus hageja viiviseintresside väljamõistmisest. Kohus jättis kõik 7 menetluskulud vääralt kostja kanda, rikkudes sellega

§ 163lg 1 sätteid.

19. Kohus jättis mitmed asjaolud ja tõendid tähelepanuta, millega rikkus

§ 442lg 8 sätteid.

Samuti on kohus tuvastanud ebaõigesti mitmed faktilised asjaolud ega teinud neist õigeid järeldusi. Üllatav oli kohtu seisukoht tõendi võltsituse kohta. 20. Kostja leiab, et juhendamiste läbiviimine oli tõendatud. Hageja väited juhendamiste korraldamiste ja juhendite tutvustamise või selle tegemata jätmise kohta on olnud menetluse käigus vastuolulised. Vaatamata eeltoodule asus kohus väärale seisukohale, et hagejat 1997.a ei juhendatud. Kohus rikkus sellega

§ 436lg-d 1 ja 2 ning § 232 lg-t 1.

Selle temaatikaga seoses on kohus jätnud täielikult arvestamata ja hindamata tunnistaja Ü. L ütlused. Kohus leidis, et hageja, kes on otseselt huvitatud sellest, et tema hagi rahuldatakse, paljasõnalised väited on usaldusväärsemad kui mitmed kirjalikud tõendid, sh tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttes fikseeritu ning tunnistajate E. P ja Ü. L ütlused. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõte on kõige tähtsam dokument, mis tõendab seda, et kostja ei ole rikkunud õigusaktide sätteid hageja töö korraldamisel.

1. Kohus ei ole objektiivselt hinnanud tõendeid tervisekontrollide kohta ja on jätnud osa tõendeid hindamata. Asjaolu, et hageja läbis 1997.a tervisekontrolli, on tõendatud tervisekontrolli kohta esitatud nelja dokumendi ning tunnistajate Ü. L ja E. P ütlustega. Kohus on jätnud osa eelnimetatud tõenditest hindamata, sh täielikult tunnistaja E. P ütlused. Kohus võrdles 11.04.1997 tervisekontrolli nimekirja sobimatu dokumendiga, kuna hageja poolt esitatud väljavõttel haigekaardist oli dr K. T initsiaalid, kuid tervisekontrolli nimekirjal oli tema allkiri. Kuna hageja esitas väljavõtte haigekaardist alles viimasel kohtuistungil, ei olnud kostjal võimalik hageja sellekohaseid väärväiteid ümber lükata. Kostjale oli üllatuslik, et kohus arvestas hageja väitega ega võimaldanud kostjal selle ümberlükkamiseks tõendeid esitada. Oluline on ka asjaolu, et hageja väitel ilmnesid tema probleemid küünarnukiga ootamatult alles 2003.a augustis. Enne seda ei olnud ta kostjale ega arstidele oma terviseprobleemidest teada andnud. Seega ei saa olla olulise tähendusega 1997.a tervisekontrolli läbimine või mitteläbimine. 1997.a alustas hageja tööd, mis väidetavalt põhjustas töövõime kaotuse. Seega mingeid tervisehäireid, mida arstid oleks saanud avastada, hagejal sel ajal ei olnud. Ja tervisekontroll ei oleks saanud midagi avastada.
2. Kohus ei ole märkinud, millise õigusakti kohaselt saab klienditeenindajate tööd lugeda raskeks või pingeliseks. Kohus asus töökeskkonnanõukogu 18.09.1997 seisukohast erinevale arvamusele, jättes märkimata, millisele õigusaktile toetudes ta sellise järelduse tegi või milliste klassifikatsioonis toodud aluste (näitajate) järgi on kohus arvanud hageja kui klienditeenindaja töö pingeliseks või raskeks. Kostja leiab, et klassifikatsioonis vastavad alused puuduvad. Kohtu seisukoht on arusaamatu, ebaõige ja õiguslikult põhjendamata.
3. Kostja süü osas on kohus tõendeid vääralt hinnanud. Hageja väitel oli töö talle väga raske ja põhjustas terviseprobleeme. Töö tegemise ajal ta sellest tööandjale ei teatanud. Kuna hageja seda ei teinud, on ta ise oma tervisele kahju tekitanud. Tegemist on hageja raske ettevaatamatusega ja kostjal väljamõistetavat võimalikku hüvitist tuleb TsK § 462 lg 1 kohaselt hageja enda süü võrra vähendada. Lisaks sellele on oluline asjaolu, et hageja töötas ajal, kui tal oli kindlaks tehtud töövõimetus, tööl, mis oli arstide otsuse kohaselt talle keelatud. Arstide keelde eirates käitus hageja raskelt ettevaatamatult, põhjustades oma tervise halvenemise ja haiguse süvenemise. Kohus on hageja töötamise Ühistus Pars jätnud hindamata.
4. Kohus on eksinud ka riskianalüüsi hindamisel. Kuigi kohus leidis, et riskianalüüs ei täitnud oma eesmärki, ei ole otsuses märgitud, mis osas oli kostja tegevus nimetatud osas vastuolus õigusaktidega või mida oleks kostja pidanud tegema teisiti. Seadus ei näinud ette töökeskkonna riskianalüüside korraldamist iga töötaja kohta eraldi. Samuti ei arvestanud kohus, et riskianalüüside läbiviimise kohustus tekkis alates 26.07.199, kui jõustus TTOS. 1996.a sellist kohustust ei eksisteerinud. Puhkepauside kindlakstegemisel on kohus jätnud 8 tähelepanuta ja hindamata kostja esitatud dokumendid ja tunnistaja Ü. L ütlused. Kostja poolt oli töötajatele tagatud puhkepauside kasutamise võimalus. Kui hageja seda võimalust ei kasutanud, siis on ta ise raske ettevaatamatuse tõttu oma tervist kahjustanud (TsK § 462). Samuti on kohus vääralt tuvastanud printerist paberi rebimise kestuse, so nagu võtaks see aega ühe minuti. Kõik tunnistajad, kes olid seda tööd teinud või seda jälginud, arvasid teisiti (J. Z, E. P, Ü. L). Ka on kohus vääralt leidnud, et kostja ei ole tõendanud, millal töötas hageja telefonikõnede vastuvõtmise letis. Need asjaolud on tõendatud tunnistaja Ü. L ütlustega ja fikseeritud kostja 13.01.2005 kirjas Kutsehaiguste ja Töötervishoiu keskusele ja sellele lisatud seletuses.
5. Kohus eksis Vabariigi Valitsuse 10.06.1992 määruse nr 172 rakendamisel. Kohus jättis tähelepanuta, et kuna tegemist ei olnud enne 1999.a määratud hüvitisega, siis ei olnud antud juhul rakendatavad määruse p 1 lg-d 1 ja 3, mis reguleerivad palga korrutamist kasvuindeksitega kuni 31.12.1999 määratud hüvitise puhul. Antud juhul sellega tegemist ei ole. Kohaldatav on ainult p 1 lg 4, mis näeb ette hüvitise indekseerimise tarbijahinnaindeksiga. Määruse p 1 lg 1 kohane nn kasvuindeks oli rakendatav kuni 01.01.
6. Kohus on keskmise palga arvestamiseks kasutanud vääralt kasvuindekseid. Ka ei ole kohus järginud Korra p 11, mis sätestab, et hüvitis arvestatakse haiguse põhjustanud töö lõppemisele eelnenud 12 kalendrikuu sissetuleku alusel. 2110 septembrikuu, mil tööleping lõpetati, oleks tulnud jätta arvestusest välja. Kohus ei järginud Korra p 14 sätteid, sest töötasud, mis on aluseks võetud keskmise töötasu arvestamisel, sisaldavad puhkuse kompensatsiooni, mida ei saa keskmise töötasu arvestamisel aluseks võtta. Samuti tuleks hageja saadud töötuskindlustusehüvitise summad hüvitisest analoogselt töövõimetuspensioni summadega maha arvestada, sest neid maksti hagejale kadunud sissetulekute kompenseerimiseks. Töötuskindlustusehüvitise summasid tuleb käsitleda toetusena TsK § 464 lg 1 mõttes.
7. Kohus leidis, et kostja rikkus 1997.a seoses juhendamistega õigusnorme ja on viidanud muuhulgas töökoodeksi § 153 lg-le
8. Kostja leiab, et viide nimetatud sättele ei ole kohane, kuna sel ajal reguleeris juhendamist töökaitseseadus. Töökaitseseaduse vastavatele sätetele kohus ei viidanud. Juhendamiste registreerimine või mitteregistreerimine vastavuses Vabariigi Valitsuse 20.10.1993 määruse nr 324 p-ga 31 iseenesest kahju ei tekita. Kahju tekkimine on võimalik tulenevalt mittejuhendamisest. Seega puudub põhjuslik seos hagejal tekkinud võimaliku kahju ja kohtu poolt viidatud õigusnormi (Määrus nr 324 p 31) väidetava rikkumise vahel.
9. Kohtu viited 14.12.2000 määrusele nr 80, mis jõustus 01.03.2001, on mitteasjakohased ja väärad. Viidatud määruse sätted reguleerivad sissejuhatavat ja esmast juhendamist, mis viiakse läbi tööle asumisel ning ei olnud vaidlusaluse ajaperioodi, so 1997 – 2001 kohta kohaldatavad. Seega ei saanud kostja eelnimetatud määruse sätteid rikkuda.
10. Kohus eksis õigusaktide kohaldamisel ka seoses tervisekontrollidega. Kohtu viidatud NSVL Tervishoiuministeeriumi 29.09.1989 käskkiri nr 555 ei ole kohaldatav. Kostja on tervisekontrolli läbi viinud kooskõlas vastaval perioodil kehtinud õigusaktide sätetega. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
11. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu
12. aprilli 2008 otsused tsiviilasjas nr 2-06-34442 tuleb tühistada ja asi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 646 ja § 656 lg 1 p 5 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus otsustas asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna leidis, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuste tühistamise apellatsioonimenetluses. 30.

§ 434

järgi on kohtuotsus kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud 9 kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt ja § 435 lg 2 kohaselt kohtuotsusega lõpeb menetlus selles kohtuastmes.

§ 435

lg 2 järgi on kohtuotsuse kuupäev selle avalikult teatavakstegemise päev.

436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kuigi maakohtu toimikus on ainult üks kohtuotsus, nähtub apellatsioonkaebusele lisatud materjalist, võrrelduna tsiviilasja toimiku materjaliga, et käesolevas asjas on maakohus teinud tsiviilasjas nr 2-06-34442

1. aprilli 2008 kuupäevaga kaks erinevat kohtuotsust. Neist esimene on elektrooniliselt kätte toimetatud 18.04.2008, teine on postitatud 25.04.
2. Erinevad on nii kohtuotsuste resolutsioonid kui ka osaliselt kirjeldav osa. Mõlemad kohtuotsused on kohtuniku poolt allkirjastatud ja nende õigsus on kinnitatud kohtu pitseriga. Seadus ei sätesta võimalust, et ühes ja samas tsiviilasjas saaks kohus teha kaks erinevat kohtuotsust. Vastupidi,

§ 447

lg 1 sätestab, et pärast otsuse avalikult teatavakstegemist ei saa otsuse teinud kohus seda tühistada ega muuta. Kui maakohus leidis pärast esimese kohtuotsuse kättetoimetamist, et ta jättis hageja õigust tunnustades märkimata väljamõistetud rahasumma suuruse, oleks kohus võinud

§ 448

lg 1 p 2 alusel menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse lg-s 2 sätestatud tähtaega järgides ja lg-s 4 sätestatud korras, so pidades kohtuistungi. Otsuse kirjeldava osa ebatäpsusi, mis ei mõjuta otsuse sisu, oleks kohus saanud parandada

§ 447lg-s 2 sätestatud korras, so kohtumäärusega.

Kuna käesolevas asjas on tehtud ebaseaduslikult kaks erinevat kohtuotsust, tuleb mõlemad täielikult tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt menetlusökonoomika põhimõttest ei anna ringkonnakohus hinnangut apellatsioonkaebuse väidetele vaidluse sisu, so asjaolude tuvastamise, tõendite hindamise ja materiaalõiguse kohaldamise kohta. 31. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav