3-08-377/20

3-08-377 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2008, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 3-08-377 Kohtuasi S.A kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 22.01.2008.a korralduse nr 66 ja Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursikomisjoni 15.02.2008.a protokollilise otsuse nr 2 tühistamiseks Kohtuistungi toimumise aeg
2. mai 2008 Kohtuistungil osalenud isikud Kaebuse esitaja S.A Vastustaja Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja Allan Valk Kolmanda isiku V.L esindaja Marko Tiirik Resolutsioon Tühistada Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursikomisjoni 15.02.2008.a protokolliline otsus nr 2 S.A`t puudutavas osas. Muus osas jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulu jätta menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. 1 3-08-377 ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED Jaanuaris 2008 kuulutas Kohtla-Järve Linnavalitsus välja konkursi Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks. Kaebaja osales nimetatud konkursil, kuid ei osutunud valituks. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 22.01.2008.a korraldusega nr 66 kinnitati Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi komisjoni koosseis. "Linna koolide direktorite ametikohtade täitmiseks korraldatava avaliku konkursi läbiviimise korras" (edaspidi Valimise kord) §-s 10 loetletakse üles konkursikomisjoni koosseisu 5 liiget, kelle hulgas on kaks linnavalitsuse esindajat, kaks kooli esindajat ja üks maavalitsuse esindaja. Ülalnimetatud korraldusega on konkursikomisjoni koosseisus viis linnavalitsuse esindajat, üks linnavolikogu esindaja, kaks kooli esindajat ja üks maavalitsuse esindaja. Kuna komisjoni koosseisus on kokku üheksa liiget, sealhulgas viis linnavalitsuse esindajat, siis teostab linnavalitsus sisuliselt oma esindajate häälteenamusega direktori ametisse määramise, mitte valimise, mille käigus erinevate osapoolte huvid oleks esindatud. Eelpooltoodud koosseisus konkursikomisjoni puhul on oluliselt takistatud otsuse tegemine kaalutlusõigusest lähtudes. Kooli, maavalitsuse ja linnavolikogu esindajate arvamus ei saa mingil määral mõjutada komisjoni otsust. Sellega on loodud võimalus, kus linnapeale ametisse kinnitamiseks esitatakse kooli, maavalitsuse ja linnavolikogu esindajatele vastuvõetamatu ja sobimatu kandidaat. Konkursikomisjoni esimees Niina Aleksejeva saatis 18.02.2008.a kaebajale teate konkursikomisjoni otsuse kohta, mille kohaselt ei osutunud kaebaja direktori ametikohale valituks. Kaebuse esitaja palub 22.02.2008.a halduskohtule esitatud kaebuses Kohtla-Järve Linnavalitsuse 22.01.2008.a korralduse nr 66 ” Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi komisjoni koosseisu kinnitamine” ja 22.01.2008 protokollilise otsuse nr 2 tühistamist (t lk 2 jj). 07.04.2008.a täiendas S.A kaebust, paludes Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks välja kuulutatud konkursi komisjoni otsuse tühistamist selle motiveerimatuse tõttu vastavalt HMS § 56 lg 1 ja lg
3. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 51 lg 1 on vaidlustatud linnavalitsuse korralduse näol tegemist haldusaktiga. HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Valimise korras §-s 10 loetletakse viis komisjoniliiget, kes jagunevad neljaks huvigrupiks. Neist kaks esindavad linnavalitsuse huve, ülejäänud on igaüks oma huvidega. Seega on linnavalitsust esindaval huvigrupil 2/5 osakaal, kõigil teistel 1/5 ehk kokku 3/
4. Sellega jääb Valimise korra järgi linnavalitsuse osakaal komisjoni koosseisus väiksemaks kui kõikide teiste huvigruppide oma kokku. Seega on võimalik sellise direktori valimine, kes ei leia linnavalitsuse toetust, kuid keda toetavad teised huvigrupid. Vaidlustatud korraldusega on linnavalitsus ühele huvigrupile, so §-s 10 lg 1 ja 2 toodud linnavalitsuse esindajale lisanud veel 3 linnavalitsuse esindajat. Kõikide linnavalitsuse esindajate näol on tegemist linnavalitsusega lepingulistes või teenistuslikes suhetes olevate isikutega, keda linnavalitsus saab kohustada või mõjutada hääletama linnavalitsusele sobiliku kandidaadi poolt. Info nende lepinguliste ja teenistuslike suhete kohta on kättesaadav Kohtla-Järve Linnavalitsuse avalikul veebilehel www.kjlv.ee. Samuti on lisatud iseseisva huvigrupina linnavolikogu esindaja. Seega on linnavalitsust esindaval huvigrupil 5/9 häälte osakaal, kõigil ülejäänutel 1/9 ehk kokku 4/
5. Sellega ületab linnavalitsuse esindajate osakaal kõigi teiste huvigruppide osa. Kuna linnavalitsus osales komisjoni töös häälteenamusega 5/9 ning vastavalt Valimise korrale kuulutab konkursi välja ja kinnitab konkursi otsusega valitud kandidaadi, siis osutub teiste huvigruppide arvamus, huvid ja põhjendatud seisukohad konkursi tulemusi mitte mõjutavaks. Sellega kaotab direktori valimiste korraldamine oma mõtte. Sisuliselt 2 3-08-377 muudetakse antud korraldusega direktori valimine avalikul konkursil lähtuvalt kaalutlusõigusest direktori ametisse määramiseks linnavalitsuse poolt. Korraldus on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõtetega. Kaebaja huve kahjustab ülaltoodud korraldus alljärgnevalt: kaebaja on 2006/2007 õppeaastal koolis õppiva lapse vanemana esitanud kaebuse Haridus- ja Teadusministeeriumile Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis toimunud oluliste seaduserikkumiste kohta, mille alusel teostas Haridus- ja Teadusministeerium erakorralise riikliku järelevalve. Järelevalve tulemusena koostati ettekirjutus kooli direktorile ja kooli pidavale Kohtla-Järve Linnavalitsusele, kus kohustati kooli ja linnavalitsust likvideerima ettekirjutuses väljatoodud puudused ning viima oma tegevus kooskõlla põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega ning muude õigusaktidega. Järelevalve tulemusena avalikkusele teada saanud asjaolude tõttu on käesolevaks ajaks oma ametikohalt lahkunud tolleaegne Järve Gümnaasiumi direktor I.T. Käesoleval hetkel töötab I.T Kohtla-Järve Linnavalitsuse hariduse peaspetsialistina. Pärast riikliku järelevalve ettekirjutuse saamist asus linnavalitsus taga kiusama ja represseerima kaebuse esitanud kaebajat S.A`t. Eeltoodust tulenevalt eeldab kaebaja, et linnavalitsus kasutab kõiki meetmeid, et kaebaja ei saaks direktori ametikohale valituks ning kaebajal puudub vaatamata oma kvalifikatsiooni vastavusele konkursitingimusele vähimgi võimalus saada korraldusega kinnitatud komisjoni poolt valituks. Tulenevalt EV põhiseaduse §-st 29 on igal Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala ja elukutset. Vaidlustatud korraldusega on oluliselt rikutud kaebaja õigust osutuda valituks direktori ametikohale ka juhul, kui tema kandidatuuri poolt hääletaksid kõik teised komisjoni koosseisu kuuluvate huvigruppide esindajad. Sisuliselt on kaebaja jaoks muutunud mõttetuks linna kooli direktori ametikoha täitmiseks korraldataval konkursil osalemine. Veel väitis kaebaja, et konkursi komisjonis toimus vestlus vene, mitte eesti keeles ning rikuti Valimiste korra § 22, kuna kutse reedel toimuvale konkursile saadeti esmaspäeval. Seega rikuti tähtaega, kuna kutse kättesaamise ja konkursi toimumise vahele pidi jääma 7 päeva. Kaebaja ei saanud end ette valmistada. Kohtuistungil jäi S.A kirjalikult esitatu juurde. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja Allan Valk pidas kirjalikus seletuses kaebust põhjendamatuks, palus see rahuldamata jätta ning märkis, et konkursi võitja V.L valiti hääletustulemuste põhjal. Võitja sai maksimumhääled ning kaebaja poleks valituks osutunud (t lk 40 jj). Kolmanda isikuna kaasatud V.L esindaja Marko Tiirik ei tunnistanud oma kirjalikes vastuväidetes samuti kaebust ja palus kaebust mitte rahuldada (t lk 52 jj). Kolmas isik toetab Kohtla-Järve Linnavalitsuse vastuses toodud seisukohti ja leiab, et kaebuse täienduse punktides 2.1.-2.
6. esitatud seisukohad ei anna alust konkursikomisjoni otsuse tühistamiseks. Kolmas isik nõustub kaebuse täienduste väitega, et konkursikomisjoni otsust saab vaidlustada ainult protseduurireeglite rikkumise tõttu. Sama tuleneb ka Valimiste korra §-st
7. Kaebuse täiendustest ei nähtu, missuguseid protseduurireegleid konkursikomisjon rikkus. Kaebuse täienduse p 3.1.-3.
8. ei ole asjassepuutuvad konkursikomisjoni otsuse tühistamiseks, kuna kõik nimetatud toimingud on toimunud peale konkursikomisjoni otsuse vastuvõtmist. Kaebuse täienduse p 3.
9. ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja lubati vestlusvooru. Linavalitsuse 15.01.2007.a määrusega nr 6 kinnitatud Valimiste kord ei näe ette konkursil osalejate võimalust tutvuda konkursile esitatud dokumentidega. Vastavalt Valimiste korra §-le 29 valib konkursikomisjon vastava kandidaadi hääletuse teel. Seega vastab konkursikomisjoni vaidlustatud otsus eelpoolnimetatud sättele. Korrast ei tulene kaebuse täienduse p 3.
10. väide, et komisjon peab esitama oma kaalutlused, millest lähtuvalt on osutunud valituks just see kandidaat. Täienduse p 3.
11. väide selle kohta, et põhiosa vestlusvoorust toimus vene keeles, ei ole tõendatud. Protokollist see asjaolu ei nähtu. 3 3-08-377 Väide, et kaebaja vastused ei ole kajastatud õigesti, on samuti tõendamata. Seega on kolmandal isikul võimatu anda sellele väitele ka põhjendatud vastuseid. Lisaks on kolmas isik ka seisukohal, et kaebuse täiendustest ei nähtu, kuidas vene keelse vestlusvooru läbiviimine ja vastuste väidetavalt mitte õige kajastamine annaks aluse konkursikomisjoni otsuse tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebus on lubatud, kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatud avaliku konkursi konkursikomisjoni 15.02.2008.a protokolliline otsus nr 2 tuleb tühistada S.A`t puudutavas osas. Muus osas jääb kaebus rahuldamata. Kohus tugineb toimiku 3-08-377 materjalidele ja kohtuistungite protokollidele. Kaebuse esitaja S.A on halduskohtule esitanud tühistamiskaebuse. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 39 lg 4 sätestab, et munitsipaalkooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Tegemist on avaliku õiguse normiga, millega pannakse kohalikule omavalitsusele kohustus leida munitsipaalkoolile sobiv direktor. PGS § 39 lg 4 kohaselt konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse valla- või linnavalitsus ning PGS § 39 lg 7 alusel munitsipaalkooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik. Seadusandja on seega sätestanud kaheetapilise menetluse, mille puhul eristatakse konkursi läbiviimist koos selle tulemusena parima kandidaadi väljaselgitamisega ning välja valitud kandidaadiga töölepingu sõlmimist. HKMS §-ist 3 lg 1 p 1 ja lg 2 tulenevalt kuuluvad avalik-õiguslikud vaidlused halduskohtu pädevusse, välja arvatud juhtudel, kui seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Seadusandja pole eraldi sätestanud, millises menetluskorras tuleb läbi vaadata munitsipaalkooli direktori ametikoha täitmiseks konkursi läbiviimisest ja selle võitja väljaselgitamisest tulenevaid vaidlusi, mistõttu kuuluvad need avalik-õiguslikud vaidlused läbivaatamisele halduskohtus. Seega tuleb Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 39 lg 3 ja 4 kohaselt valla- või linnavalitsusel kuulutada munitsipaalgümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks välja avalik konkurss ning selle läbiviimise korra kehtestamine on samuti tema pädevuses. Kohtla-Järve Linnavalitsus on vastava korra kehtestanud oma 15.01.2007.a määrusega nr 6 (t lk 9 jj). Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse valla- või linnavalitsus. Seega taolise korra väljatöötamine ning kehtestamine kuulub Kohtla-Järve Linnavalitsuse ainupädevusse. Asja materjalidest nähtuvalt kuulutati Narva Linnavalitsuse poolt välja konkurss Kohtla–Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks ning kinnitati konkursikomisjon (t lk 8 jj). Kaebuse esitaja on soovinud vaidlustada haldusorgani korraldust, millega kinnitati Kohtla–Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi komisjoni koosseis ning ka konkursikomisjoni otsustust, mille tulemusena tunnistati vestlusvoorus edukaks V.L kandidatuur ja otsustati ta esitada Kohtla- Järve Linnavalitsusele kinnitamiseks Kohtla–Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori ametikohale (t lk 8 ja 31 jj). Halduskohus leiab, et kohtus vaidlustatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 22.01.2008.a korraldusega nr 66 kinnitatud Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi komisjoni koosseis. "Linna koolide direktorite ametikohtade täitmiseks 4 3-08-377 korraldatava avaliku konkursi läbiviimise korras" ei otsustatud kaebuse esitaja S.A`t otseselt puudutavaid küsimusi. Seadus ei anna isikule õigust vaidlustada haldustoimingut või -akti, mis ei riku tema õigusi. Halduskohus leiab ka, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse 22.01.2008.a korraldusega nr 66 kinnitatud Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi komisjoni koosseis "Linna koolide direktorite ametikohtade täitmiseks korraldatava avaliku konkursi läbiviimise korras" ei saa rikkuda S.A õigusi ning taotlus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 22.01.2008.a korralduse nr 66 tühistamiseks ei kuulu seepärast rahuldamisele. Küll aga puudutas komisjoni protokolliline otsus S.A potentsiaalset võimalust saada nimetatud soovitud ametikohale, s.o töökoha valiku vabadust. Isikul on aga subjektiivne õigus sellele, et läbiviidav konkurss ja valik kandidaatide vahel toimuks õiguspäraselt ning kandidaatidele oleks tagatud võrdsed võimalused ja ühetaoline kohtlemine. Sellest tulenevalt peab tal olema selle õiguse riivamise korral võimalus kohtulikuks kaitseks. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, et vaidlusaluse konkursi läbiviimisel on rikutud avaliku konkursi läbiviimise korra § 22, mille kohaselt saadab komisjoni sekretär vestlusvooru lubatud kandidaatidele välja kirjaliku teate, milles märgitakse vestlusele kutsumise täpne aeg ja koht arvestusega, et kandidaadid saaksid teate kätte vähemalt üks nädal enne komisjoni koosolekut. Kaebajale saatis komisjoni sekretär 11.02.2008.a teate välja tulla vestlusvooru 15.02.2008.a. Seega saadeti teatis välja 4 päeva enne vestlusvooru, millega rikuti protseduurireegleid, mis on reguleeritud 15.01.2007.a määrusega nr 6, kus nähakse teatamiseks ette üks nädal ehk seitse päeva (t lk 9 jj). Kaebaja sõnul viidi vestlusvoor läbi vene keeles ning ei olnud teavitatud tõlgi vajadusest vestlusvoorus. Protokollist on näha, et protokollija I.P pidi ise tõlkima küsimused eesti keelde ja seetõttu ei vasta need kirjanormidele (t lk 98). Komisjoni 15.02.2008.a istungil tegi komisjon hääletamise teel valiku S.A ja V.L suhtes ning otsustas mõlemad pärast vestlusvooru tulemust tunnistada kandidaadi ametikohale vastavaks. Vastavaks tunnistatud kandidaatide hulgast valis komisjon V.L, kelle otsustas esitada ametisse kinnitamiseks Linnavalitsusele. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on komisjoni istungi protokollis kajastatud istungist osavõtjad, hääletamistulemused mõlema isiku suhtes ning komisjoni otsus ametisse nimetamiseks esitamiseks. 15.02.2008.a protokollilisest otsusest ei selgu, millele tugines komisjon valiku tegemisel ning ühe kandidaadi osas linnavalitsusele ametisse nimetamise ettepaneku tegemisel. Riigikohtu halduskolleegium on oma määrustes haldusasjades nr 3-3-1-14-97 ja 3-3-1-30-97 asunud seisukohale, et haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama EV põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Seega tagab haldusakti motiveerimine selle kontrollitavuse. Motiveerimata haldusakt on õigusevastane juba seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Nagu iga haldusotsustus, nii tuleb ka vaidlusalune linna koolide direktori ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursikomisjoni otsus teha seaduse alusel ja täitmiseks ning see peab 5 3-08-377 olema kontrollitav. Komisjoni tegevus on siis õiguspärane, kui see toimub seaduse mõtte ja eesmärgi kohaselt, mis peab väljenduma ka haldusakti või toimingu põhjendustes. Käesolevas haldusasjas ei ole komisjoni 15.02.2008.a otsus kontrollitav, kuna sellest ei tulene, miks eelistati üht isikut teisele ning tehti ettepanek ametisse nimetamiseks just tema suhtes. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.juuni 2002 lahendis nr 3-3-1-30-02 märgiti, et kollegiaalorgani haldusotsustus on halduskohtus vaidlustatav üldalustel, mistõttu see peab olema ka motiveeritud. Halduskolleegium on seisukohal, et pole mingeid põhimõttelisi takistusi põhjalikumalt motiveerida kollegiaalse haldusorgani poolt hääletamise teel vastu võetavat otsustust kollegiaalorgani otsuses eneses. Piisab, kui panna hääletamisele otsuse projekti motiivid. Küll aga tõdeb kolleegium, et kollegiaalorgani otsustuse motiveerimise protsess on oluliselt keerukam kui ainuisikulise organi otsustuse motiveerimine. Kollegiaalorganite otsuste motiveerimise vajalikkust on märgitud ka halduskolleegiumi varasemates lahendites, näiteks 10.novembri 1995.a määruses haldusasjas nr 3/1-35/95 (RT III 1995, 18, 230), 31.mai 1996.a määruses haldusasjas nr 3-3-1-18-96 (RT III 1996, 22, 298) ja 20.veebruari 1998.a määruses haldusasjas nr 3-3-1-4-98 (RT III 1998, 8, 90). Põhjenduste puudumise tõttu pole kohtu poolt kontrollitav komisjoni otsustuse õiguspärasus ja isikul puudub võimalus oma õiguste võimaliku rikkumise korral kasutada EV põhiseaduses sätestatud õigust pöörduda kohtusse. Komisjon on 15.02.2008.a istungil Kohtla–Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori ametisse nimetamiseks ettepaneku tegemise otsustanud viisil, mis ei tulene põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ja eiranud Valimiste korra § 15 (komisjoni koosolekut pole protokollinud komisjoni sekretär), § 22 (kutse ei ole saadetud arvestusega, et kandidaadid saaksid teate kätte vähemalt üks nädal enne komisjoni koosolekut). Kaevatud haldusakt on motiveerimata. Ülalnimetatud põhjustel on seadusevastane komisjoni nimetatud otsus S.A`t puudutavas osas. Halduskohus leiab, et komisjoni 15.02.2008.a protokolliline otsus nr 2 on S.A`t puudutavas osas ebaseaduslik ning kuulub tühistamisele. Muus osas jääb kaebus rahuldamata. Menetluskulu jätta menetlusosaliste enda kanda. Kohus kohaldas HKMS § 25, § 26 lg 1 p 1 ja p 6, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, 92-93 Ülle Polluks Kohtunik 6