Kostja tunnistab, et peale elatise hagi esitamist ei ole ta lapsele raha maksnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tutvunud kõigi toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielust sündis xxx.a tütar J H, kes elab koos hagejaga ja on hageja ülalpidamisel. Perekonnaseaduse (
) § 50 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning tulenevalt
on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.
61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt
lg 4 ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuna Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 2008.aastal on 4 350 krooni, ei või väljamõistetav elatis lapse kohta 2008.a olla väiksem kui 2 175 krooni. Poolte vahel on vaidlus elatise suuruse üle. Hageja palub välja mõista elatise igakuise elatusrahana 2 175 krooni. Kostja on nõus maksma elatist alla seadusega kehtestatud miinimummäära, so. igakuise elatusrahana 1500 krooni. Hageja kirjalikke tõendeid oma sissetulekute kohta esitanud ei ole. Hageja seletuste kohaselt ta ei tööta ning ainsaks sissetulekuks on sotsiaaltoetus 900 krooni. 2
lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hagist vabanemiseks peab kostja tõendama, et esineb mõni
lg 6 p-des 1-3 nimetatud erandlik asjalolu elatise vähendamiseks alla minimaalmäära.
lg 2 mõttest tuleneb, et kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjuseks võib olla asjaolu, et elatise välja mõistmisel perekonnaseaduses sätestatud minimaalmääras osutuks kostjale endale jääv sissetulek väiksemaks, kui ülalpeetavatele makstav elatisraha. Kohus ei ole tuvastanud, et käesolevas asjas esineksid
lg 6 sätestatud alused, mis annavad kostjale aluse maksta elatist alla seadusega sätestatud määra. Kostja on töövõimeline ja töötab, lapsel ei ole sissetulekut. Lähtuvalt kostja ülalpidamisvõimest ei ole põhjendatud ka kostja väide, et tema varaline seis ei võimalda maksta elatist rohkem kui 1500 krooni.
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et elatise väljamõistmise tagajärjel satuks kostja teine laps võrreldes poolte ühise lapsega halvemasse materiaalsesse olukorda (
Kostja poolt esitatud tõendid laenulepingu olemaolu kohta (tl 38-44) jätab kohus tähelepanuta, kuna lepingus võetud kohustustega on kostja saanud ka hüvesid, mida käesoleval hetkel saab kasutada. Samuti lasuvad 23.03.2007.a AS-ga Hansapank sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused lisaks kostjale ka hagejal, kui teisel laenusaajal.
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05). Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kostja väitel on ta last alates 12.01. 2007.a igakuiselt toetanud. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte (tl 28 – 34) kohaselt on kostja tasunud hagejale 12.01.2007 - 900 krooni, 12.02.2007 3
Menetluskulud Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Helgi Vinni Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.