KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Jüri Paap ja Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 25.06.2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-

§-s 118 sätestatud tähtajal esitada notarile pärandist loobumise avaldus, selle mitteesitamisel loetakse ta pärandi vastuvõtnuks. Vaidlust ei ole, et hagejad elasid pärandajate surma ajal nendega koos x alevikus x vallas Harju Maakonnas. Hagejate vande all antud ütlustega on tõendatud, et nende valduses olid ja nad kasutasid vanematest, sh emast jäänud pärandiesemeid pärast surma katkematult edasi, nagu nad tegid seda vanemate eluajal. Seega nad teostasid pärandvara esemete suhtes oma võimu pärandi vastuvõtuks määratud tähtaja jooksul ja tulenevalt

§ 117lg-st 3 loetakse nad pärandi vastuvõtnuks.

Kuigi tunnistajate E. T ja O.U ütlustega on tõendatud, et hagejad said kätte notari teatised pärimisõiguse vormistamisele ilmumiseks, ei kaotanud hagejad kui pärandvara valdamise ja kasutamisega pärima õigustatud isikud vaikimisi õigust pärandvarale, kui jätsid notari antud tähtaja jooksul avalduse pärandi vastuvõtmise kohta tegemata. Hagejatel oleks

§ 118

ettenähtud tähtaja jooksul avaldus pärandist loobumise kohta.

S § 121 lg 2 kohaselt, kui pärija on pärandi vastuvõtmiseks asunud valdama, kasutama või käsutama kasvõi osa pärandvarast, loetakse, et ta on kogu pärandi vastu võtnud. Seega hagejad, vallates ja kasutades pärandajatele kuulunud koduse majapidamise ja isiklikke esemeid, võtsid vastu kogu pärandi, mh vaidlusaluse korteriomandi. Asjaolu, et poolte vahel oli korteri kasutamiseks sõlmitud üürileping või millised pärandvara esemed ja mil viisil hagejad pärast korterist väljakolimist kaasa võtsid, ei oma asja lahendamisel

§ 117ja 118 alusel tähtsust.

8. Vaidlust ei ole, et pärandajal oli 4 last, hagejad ja kostja, järelikult kuulub igale lapsele

§ 13lg-te 1 ja 5 kohaselt ¼ osa pärandvarast.

9.

§ 141

kohaselt, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), on pärandvara nende kaasomandis.

§ 144

lg 3 ja 4 sätestavad, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Kohus jagas korteriomandi asukohaga x alevikus x vallas Harju Maakonnas selliselt, et jättis korteriomandist R. K ¼ mõttelist osa, T.K ¼ mõttelist osa ja K. K ¼ mõttelist osa. Apellatsioonkaebuse põhjendused 10. M.K-O palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. 11.

§ 4

kohaselt tuleb pärimiseks pärijal pärand vastu võtta, s.t pärimine eeldab pärija soovi ja tahet pärida. Maakohus luges tõendatuks asjaolud, mis üheselt tõendavad, et hagejad ei soovinud pärida. Ainuüksi korteris elamise fakt ei too kaasa automaatselt pärimist, kui hagejatel puudus soov pärida. Tunnistajate H.T ja O. U ütlustega on tõendatud, et hagejad avaldasid koheselt pärast M.K surma, et ainsaks pärijaks on kostja ja nad ei soovi ise pärida. Hagejad ei ilmunud notari antud tähtaja jooksul pärimisõiguse vormistamiseks notari juurde, kuna nad ei soovinud pärida.

1. Maakohtu seisukoht, et kui hagejad ei soovinud pärida, pidid nad esitama notarile avalduse pärandist loobumise kohta, on ebaõige. Pärimisseadus ei kohusta pärima isikut, kellel puudub selleks tahe. Kui hagejad pidasid ennast pärijateks, ei oleks nad olnud nõus olema teise samaväärse pärija üürnikuks või jätma teisele kaasomanikule oma osa pärandist. Hagejad soovivad kostja arvelt alusetult rikastuda. Kostja on korteri renoveerinud ning selle väärtus on kordi tõusnud. Vastus apellatsioonkaebusele
2. K.K, R.K ja T.K ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessinormide olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
4. Maakohus on vaidluse lahendamisel keskendunud xx.xx.xxxx surnud poolte ema M. K pärandvara võimalikule jagunemisele, kuid jätnud kolleegiumi arvates ekslikult välja selgitamata pärimise käigu xx.xx.xxxx surnud poolte isa V-R.K järel. Nimetatud asjaolu tuvastamata jätmise tõttu ei ole kolleegiumil võimalik võtta seisukohta maakohtu otsuse lõppjärelduse paikapidavuse osas ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5. Vaidlust ei ole selle üle, et pooled on xx.xx.xxxx surnud V-R. K ja xx.xx.xxxx surnud M.K lapsed. Pärandajate viimaseks elukohaks oli Harjumaa x vald x alevik x. 3

§ 16

lg 1 p 1 kohaselt pärib üleelanud abikaasa seadusjärgse pärijana koos pärandaja sugulastega seaduse järgi esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja laste osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Vastavalt

§ 130

lg-le 1 läheb pärand vastuvõtmisega pärijatele üle tervikuna ning kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), on pärandvara vastavalt

§-le 141 nende kaasomandis. Maakohtu otsusest ei selgu, kas hagejad võtsid ühes emaga isa pärandi vastu või mitte. Maakohus on küll leidnud, et hagejate valduses oli ja nad kasutasid vanematest jäänud vara edasi nii nagu nende eluajal, kuid omandisuhted vaidlusaluse korteriomandi osas isa surma järel on jäänud kohtu poolt tuvastamata. Korteri omanikeringist enne M. K surma sõltub tema järelt pärimise võimalik omandiõiguslik tulemus. Erineval ajal avanenud pärandite kuuluvuse osas tuleb langetada eraldi otsustus, kuna ajaliselt hilisemal pärimisel sõltub nii pärandvara koosseis kui pärijate ring sellest, kes ajaliselt eelnenud pärimisel osalesid.

1. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud eelmenetluse ülesandeid, mille kohaselt peab kohus selgitama välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Maakohtul tuleb tuvastada omandisuhted korteriomandi osas enne M.K surma ning alles seejärel on võimalik teha otsustus korteriomandi võimaliku kuuluvuse suhtes pärast M.K surma. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu poolt menetlusnormide rikkumisest tingitud puudust kõrvaldada ning asuda vaidluse asjaolusid välja selgitama ja neile esimesena õiguslikku hinnangut anda. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja õigusliku põhjendamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
2. Menetluskulud kuuluvad jaotamisele vastavalt tsiviilasja uue läbivaatamise tulemusele. Iko Nõmm Jüri Paap Malle Seppik 4