) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Poolte seletustest tuleneb, et kostja ei ole alates 2008.a. veebruarikuust lapse ülalpidamisest osa võtnud.
2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit,
4 kohaselt ei tohi väljamõistetav elatis olla madalam, kui pool kehtivast töötasu alammäärast. Alates 01.jaanuarist 2008..a. on elatise alammäär seega 2175.- krooni.
6 p. 1 kohaselt võib kohus elatiste määrata aga alammäärast madalamana, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu.. Antud juhul tuleb kostja töövõimetust arvestada. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 47 lg. 3 kohaselt võib täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel riiklikust pensionist kinni pidada kuni 50 protsenti, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. Alates 01.aprillist 2008.a on rahvapensioni määr 1913 krooni ja 14 senti. Neil põhjustel ei ole võimalik kostjalt kuus 2150 krooni välja mõista. Kuna kostja on tunnistanud, et ta suudaks maksta elatist nõutavast pooles ulatuses, siis peab kohus otstarbekaks sellest elatise suuruse määramisel ka lähtuda.
Seepärast tuleb elatis välja mõista alates 23.maist 2008.a. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjus otsus tehakse. TsMS § 468 lg. 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse omal algatusel hagejale hädavajalikus osas viivitamatult täidetavaks. Kuna kostja ei ole lapse ülalpidamisest osa võtnud, siis tuleb otsus viivitamatult täidetavaks tunnistada täies ulatuses. Indrek Saar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.