KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 26.06.2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-626 Haldusasi K. K. ja Ü. K. kaeb

§ 14

lg 7, Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ punktid 561, 57, Tallinna Linnavalitsuse 19.09.1997 määrusega nr 65 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kord Tallinnas“ punkt 34, Tallinna Linnavalitsuse 16.10.2002 korraldus nr 2512-k ja 14.

1. 2005 korraldus nr 2392-k. Vastustaja selgitab, et Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni (ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni) 09.05.1994 otsusega 4 nr 2760 ja ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 27.04.1998 otsusega nr 9957 on Tallinnas, X tn x, endisel kinnistul nr 3581 asunud hoonete ja krundi suurusega 5880 m2 suhtes tunnistatud õigustatud subjektideks B. L. 1/4 mõttelises osas, J. L. 1/4 mõttelises osas, L. L. 1/4 mõttelises osas ning E. H. 1/4 mõttelises osa. Vastustaja selgitab, et Viljandi notar Vivian Agu poolt 24.03.1998 tõendatud seadusjärgsest pärimisõiguse tunnistusest notariaalregistri nr 578 pärisid E. H.’i nõudeõiguse K. S. ja R. H. võrdsetes mõttelistes osades ning R. H.’i nõudeõiguse pärisid I. H. ja T. H. võrdsetes mõttelistes osades. Vastustaja selgitab, et Viljandi notar Virgi Ojap’i asendaja Kersti Kulla poolt 27.
2. 2000 tõendatud seadusjärgsest pärimisõiguse tunnistusest notariaalregistri nr 6444 kohaselt pärisid J. L.’i nõudeõiguse R. R. ja M. R. võrdsetes mõttelistes osades. Vastustaja selgitab, et Tallinna notar Sirje Orman’i asendaja Kiile Piibur’i poolt 28.03.2002 tõestatud nõudeõiguse loovutamise lepingust (notari ametitoimingute raamatu registri number 3323) tulenevalt loovutasid L. L., K. S., T. H., I. H., B. L., M. R. ja R. R. 2072/5880 suuruse mõttelise osa nõudeõigusest K. K.le ja Ü. K.le. Vastustaja selgitab, et endisest kinnistust nr 3581 on tagastatud krunt aadressiga X tn x suurusega 1024 m2 ja kompenseeritud maa-ala suurusega 3808 m
3. Vastustaja selgituste kohaselt tagastati vaidlustatud korraldusega nr 1827-k (X tn x) krunt suurusega 796 m2 sihtotstarbeta maana, mille sihtotstarve määratakse detailplaneeringuga. (X tn x krundil ehitised puuduvad). Vastustaja selgitab, et endise kinnistu nr 3581 maa tagastamise taotlus ülejäänud maaala, suurusega 252 m2, osas lahendatakse järgnevates Tallinna Linnavalitsuse korraldustes, kuna nimetatud maa-ala on ostueesõigusega erastatud Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korralduse nr 189-k alusel kolmandale isikule. Vastustaja on seisukohal, et endisel kinnistul nr 3581 asuvat juurdepääsu riba ei ole võimalik tagastada eraldi üksusena, kuna nimetatud maa-ala on juurdepääsuks X tn x, X tn x ja X tn x maaüksustele. Vastustaja leiab, et lähtuvalt asjaõiguse printsiibist peab igale kinnisasjale olema juurdepääs avalikult kasutavalt teelt. MKS § 5 lõike 2 kohaselt lähtutakse maakorralduse läbiviimisel eelkõige omaniku taotlusest kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks, loodusvarade säästlikust kasutamisest, terve elukeskkonna tagamisest ja maastiku omapära hoidmisest, kinnisasja sobivusest ettenähtud sihtotstarbeks, kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamisest, kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamisest, lihtsate ja selgete piiride loomisest ning looduslike piiride arvestamisest, kinnisasja kaldumise ja ribasuse vältimisest, teede, liinide, muude ehitiste ja maaparandussüsteemide otstarbekast rajamisest ja kasutamisest. Vastustaja selgitab, et X tn x maaüksuse piiride määramisel on eelkõige lähtutud senisest maakasutusest ning samas on viidud kokku naabermaaüksuste piirid, sh X tn x, mis on katastrisse kantud. Vastustaja on seisukohal, et juhul kui piiride määramisel on jäänud puu piirile ei ole siiski tegemist maakorraldusnõuete ega muude seadusest tulenevate nõuete rikkumisega ning see ei ole takistuseks maa tagastamisel ega ka katastrisse kandmisel. Lähtudes eeltoodust leiab vastustaja, et üksnes asjaolu, et piir läbib puud, ei ole aluseks uuele piiride ettepanekule. Samas juhime kohtu tähelepanu asjaolule, et millele kaebaja viitab on samaks piiriks ka X tn x maaüksusele. X tn x maa suuruse ja piiride kulgemise vaidlus on aga läbinud kohtuliku kontrolli ning kehtiva kohtuotsuse kohaselt on X tn x maaüksus moodustatud kooskõlas seaduste ning muude kehtivate õigusaktidega. Kuivõrd ei ole mõistlik, ega ka maakorraldusnõuetega kooskõlas, et X ta x ja X tn x vahele jääks ribasus, on piiriettepaneku koostamisel arvestatud eelkõige just selle nõudega. Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on kooskõlas seaduste ja teiste õigusaktidega, olemasolevate Tallinna Linnavalitsusele esitatud andmetega ning sellest tulenevalt õiguspärane ja Tallinna Linnavalitsuse toiming korralduse nr 189-k täitmise peatamata jätmises oli õiguspärane, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata täies ulatuses. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT Kolmas isik on seisukohal, et dokumentide võltsituse teema on ainetu, sest Tallinna Linnavalitsus määras X tn x ja X tn x maa ostueesõigusega erastamisel maa suuruse senise maakasutuse järgi. Kolmas isik on seisukohal, et maakasutus on X tn x puhul tõendatud arvukate dokumentide abil. Kolmanda isiku selgituste kohaselt on lisaks 2004.a halduskohtu istungile esitatud ka fotod koos kirjeldustega senist maakasutust tõendavate piiripunktide kohta (vt Tallinna Halduskohtu haldusasja 5 nr 3-1003/2004, kus on esitatud 11 fotot koos selgitustega senise maakasutuse piiride ja piiripunktide kohta koos maaplaaniga). Kolmas isik leiab, et probleem pole mitte numbrite võrdlemises 1950-ndate ja 1960-ndate aastate reservmaa kasutamist kinnitavatel dokumentidel, mis on nendele kantud mitte mõõdistamise tulemusena, sest reservmaade mõõdistamist 1950-ndatel ei teostatud, vaid tegeliku maakasutuse tuvastamises. Kolmas isik leiab, et ei kõnealusel maa piire kujutaval skitsil ega ka majavalduse hoonete pindade ja mahtude 1965.a arvutamise lehel, kus on märge reservmaa suuruse kohta, ei põhine sinna kantud arvud mõõdistamise tulemustel. Esimene mõõdistamine viidi läbi alles
4. Kolmas isik on seisukohal, et kaebajate süüdistused halduskohtu suunas selles osas, et kohus ei uurinud X tn x maa kasutust tõendavaid dokumente on sügavalt väär ja kohut eksitav. Kolmanda isiku selgituste kohaselt 2004.a kevadel toimunud halduskohtu istungil haldusasjas nr 3-1093/2004 palus kohtunik Roby Koik kolmandal isikul esitada kõik kõnealused originaaldokumendid ja uuris neid põhjalikult koos kaebajate esindaja vandeadvokaat hr Mikk Lõhmusega. Kolmas isik selgitab, et vandeadvokaat ei teinud kohtule ühtegi märkust dokumentide võltsituse-kahtluse tõstatamiseks. Kolmas isik rõhutab, et kohus ei pidanud dokumente võltsituiks ega avaldanud soovi neid edasi ekspertiisi suunata. Kolmas isik selgitab, et K.’del oli võimalus halduskohtu istungil, samuti ka juba varasematel aastatel Tallinna Maa-ametis tutvuda 1950-ndate aastate dokumentide originaalidega. Kolmas isik leiab, et kaebajate korduv väide nende mitmetes kaebustes, et nad ei ole saanud originaalidega tutvuda, jääb nende südametunnistuse peale. Kolmas isik on seisukohal, et antud kaebuse kontekstis tuleb seda aga vaadelda kohtule väärinformatsiooni esitamisena. Kolmas isik palub jätta K. K. ja Ü. K. kaebus Tallinna Linnavalitsuse toimingu X tn x maa ostueesõigusega erastamise toimingute peatamata jätmises kuni kriminaalasja lahendamiseni ja Tallinna Linnavalitsuse 13.09.2006 korralduse nr 1827-k tühistamiseks rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebustega, vastustajate kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, uurinud ja hinnanud käesolevas haldusasjas olevaid tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, lisaks käinud ka paikvaatlusel, leiab, et kaebused on põhjendamatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Käesoleva haldusasja raames vaidlustavad kaebajad Tallinna Linnavalitsuse 13.09.2006 korraldust nr 1827-k, millega tagastati õigusvastaselt võõrandatud maa Kesklinna linnaosas (X tn x, 796 m2, sihtotstarbeta maa) Ü. K.’le 1/2 ja K. K.’le ½ mõttelises osas. Kaebajad on vaidlustanud ka Tallinna Linnavalitsuse toimingu, mis seisnes X tn x maa ostueesõigusega erastamise toimingute peatamata jätmises kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni dokumentide võltsimiskahtluses X tn x ostueesõigusega erastatava maa toimiku materjalides, taotledes nimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Tallinna Linnavalitsuse 13.09.2006 korralduse nr 1827-k tühistamisnõude raames on vaidlusaluseks küsimuseks, kas kaevatud korraldusega on rikutud kaebajate subjektiivseid õigusi, mis on tühistamiskaebuse esitamise eelduseks tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-ist 7 lg
5. Ü. ja K. K. selgituste kohaselt asub vaidlusaluse korraldusega määratud tagastatav maa endisel kinnistul nr 3581, mille suhtes on kaebajad tunnistatud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjektideks Maareformiseaduse (MaarS) §5 lg 1 p 4 tähenduses. Kaebajad on seisukohal, et nimetatud haldusakt rikub nende õigusi saada maad tagasi üheaegselt. Kaebajad leiavad, et üheaegselt tagastamise kohustus tuleb Eesti Vabariigi Maareformi seaduse ja maarereformiga seonduvate õigusaktide

§-ist 14 lg 7, mille kohaselt võib endise kinnistu maad õigustatud subjekti nõusolekul tagastada osadena erinevatel aegadel, kui vaidlusküsimuste lahendamise, kokkulepete sõlmimise, planeeringute, maakorralduse 6 või mõõdistamiste tõttu pole võimalik osade üheaegne tagastamine. Kaebajad on seisukohal, et vaidlustatud korraldus rikub nende õigusi MaarS §14 lg 3 alusel, kuna korralduses on märgitud tagastamist taotletava ülejäänud maa-ala suuruseks 252 m2 . Kaebajate selgituste kohaselt on nad taotlenud endise kinnistu nr 3581 maa tagastamist nõudeõigusest suuremas ulatuses, st lisaks osa juurdepääsuteest suurusega ligikaudu 150 m2. Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et endisel kinnistul nr 3581 asuvat juurdepääsu riba ei ole võimalik tagastada eraldi üksusena, kuna nimetatud maa-ala on juurdepääsuks X tn x, X tn x ja X tn x maaüksustele. Vastustaja leiab, et lähtuvalt asjaõiguse printsiibist peab igale kinnisasjale olema juurdepääs avalikult kasutavalt teelt. Kohus leiab, et vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 13.09.2006 korralduse nr 1827-k näol on tegemist kaebajatele soodsa osahaldusaktiga Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 1 alusel, millega Ü. ja K. K.’le tagastati õigusvastaselt võõrandatud maa X tn x pindalaga 796 m2 (sihtotstarbeta maa). Kaebajad leiavad, et nimetatud korralduses sisalduv märge kaebajate poolt taotletud ülejäänud maa suuruse kohta rikub nende subjektiivseid õigusi. Kaebajad on seisukohal, et vaidlustatud korralduses oleks pidanud märkima, et kaebajad on taotlenud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist mitte 252 m2, vaid 252 m2 + 150 m2 (osa juurdepääsuteest) ulatuses. Kohus leiab, et õigusvastaselt võõrandatud maa osas, mille tagastamist kaebajad on lisaks 796 ruutmeetrile taotlenud (252 m2 + 150 m2), võtab Tallinna Linnavalitsus vastu vastavasisulise(d) korralduse(d) täiendavalt, millega mittenõustumisel on kaebajatel võimalik neid seaduses ettenähtud korras vaidlustada. Kaebuste materjalidest nähtuvalt esitasid Ü. a K. K. 20.07.2006 Tallinna Maa-ametile taotluse õigusvastaselt võõrandatud maa pindalaga 150 m2 tagastamiseks, mille osas ei ole vastustaja oma seisukohta veel avaldanud, kuid mida ta on kohustatud tegema mõistliku aja vältel. Kohus on seisukohal, et antud asjaolu iseenesest ei tingi vaidlusaluse korralduse nr 1827-k õigusvastaseks tunnistamise. Vastustaja võtab seisukoha kõnealuse maatüki suurusega 150 m2 tagastamise osas täiendavalt teise maatüki suurusega 252 m2 tagastamise otsustamise käigus. Eesti Vabariigi Maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide

§ 14

lg 7 sätestab, et endise kinnistu maad võib õigustatud subjekti nõusolekul tagastada osadena erinevatel aegadel, kui vaidlusküsimuste lahendamise, kokkulepete sõlmimise, planeeringute, maakorralduse või mõõdistamiste tõttu pole võimalik osade üheaegne tagastamine. Ü. a K. K. leiavad, et Tallinna Linnavalitsuse 13.09.2006 korraldus nr 1827-k rikub nende subjektiivseid õigusi ja vabadusi, kuna nemad ei ole andnud vastavasisulist nõusolekut õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks osadena erinevatel aegadel, mis on eeltingimuseks osadena tagastamisele tulenevalt Eesti Vabariigi Maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide

§-st 14 lg 7. Eesti Vabariigi Omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 65 sätestab, et tagastatud maa kantakse kinnistusraamatusse valla- või linnavalitsuse esitatud kinnistamisavalduse alusel. Avaldusele lisatakse valla- või linnavalitsuse korraldus maa tagastamise kohta, riikliku maakatastri pidaja õiend katastriüksuse registreerimise kohta maakatastris koos maakatastri pidaja poolt kinnitatud katastriüksuse plaani koopiaga ning olenevalt asjaoludest ka hüpoteegi seadmise leping, mis sisaldab asjaõiguslepingu sätted. Käesoleva haldusasja materjalist ei nähtu asjaolu, et kaebajad oleksid esitanud Tallinna Linnavalitsusele taotluse selle kohta, et linnavalitsus ei esitaks vastavasisulist avaldust Tallinna Linnavalitsuse 13.09.2006 korralduse nr 1827-k alusel tagastatud maa (X tn x, 796 m2) kinnistusraamatusse kandmiseks (kinnistamiseks), kuna soovitakse üheaegselt maa tagastamist. Kaebajad olid nõus osaliselt tagastatud maa kinnistamisega kaasomandisse (kumbki ½ mõttelises osas) ning sellekohased kinnistamistoimingud on juba sooritatud ja nimetatud maaüksus registrisse kantud 20.03.2007 Harju Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa nr 22620901 all 07.02.2007 kinnistamisavalduse alusel. Kui kaebajate tahe oleks suunatud maa üheaegsele tagastamisele, siis ei 7 oleks osaliselt tagastatud maaüksust vastu võetud ja kinnistatud ning selle asemel nõutud vastustajalt korralduse tegemist maa üheaegseks tagastamiseks. Kohus leiab, et kirjeldatud asjaolu silmas pidades võib järeldada, et Ü.ja K. K. olid nõus vaidlusaluse maa osalise tagastamisega ning linnavalitsus võib maad kaebajatele osadena tagastada. Kaebajad taotlevad lisaks tühistamisnõudele ka Tallinna Linnavalitsuse toimingu õigusvastasuse tuvastamist, mis seisnes X tn x maa ostueesõigusega erastamise toimingute peatamata jätmises kuni kriminaalasja lõppemiseni. Kaebajad on seisukohal, et Tallinna Linnavalitsus oli kohustatud peatama Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korraldusega nr 189-k „X tn x ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine ja ostueesõigusega erastamine“, kuna oli algatatud kriminaalmenetlus seoses ostueesõigusega erastamise toimiku materjalides sisalduvate dokumentide võltsimiskahtluses. Kaebajad on toonud välja oma põhjendatud huviks vaidlusaluse toimingu õigusvastasuse tuvastamisel kahju hüvitamise nõude esitamise võimaluse, kaebajad leiavad samuti, et nende põhjendatud huvi on seotud sellega, et X tn x erastatav maa asub tagastataval maal, mille suhtes on kaebajatel nõudeõigus. Vastustaja leiab, et Ü. ja K. K. kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korralduse nr 189-k tühistamiseks (haldusasi nr 3-1093/2004) menetlemise käigus ei leitud, et vastustaja oleks käitunud ebaseaduslikult nimetatud korralduse vastuvõtmisel ja seega on ka käesolev tuvastamiskaebus põhjendamatu. Kohus siinkohal viitab Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2006 kohtumäärusele haldusasjas nr 3-06626, milles ringkonnakohus leidis, et: „/../Kaebajate taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendaks kaebuse nõude – kohustada linnavalitsust X tn x maa ostueesõigusega erastamise toimingud peatama – ajutiselt ette ära otsustamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud esimese astme kohtul ega ole ka ringkonnakohtul alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu. Väiteid võltsingute kohta korralduse nr 189-k aluseks olevates dokumentides esitati juba varasemates kohtumenetlustes (haldusasi nr 3-1093/2004 ja ringkonnakohtu asi nr 23/252/05), kohtud hindasid väidetavalt võltsitud dokumente kogumis teiste asjas kogutud tõenditega ega lugenud ka kaebajate kahtlusi piisavalt põhjendatuks. Samuti nähtub asja materjalidest, et pärast apelleeritud määruse tegemist on Põhja Politseiprefektuur lõpetanud kaebajate osundatud kriminaalasja menetluse (19.04.2006 määrus kriminaalasjas nr 05230101668) kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu/../“. Vastavalt HKMS §-le 17 lg 1 varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. Ü. ja K. K. on läinud käesoleva menetluse käigus üle kohustamiskaebuselt tuvastamiskaebusele. Kohustamisnõude juurde jäämisel oleks kohus kaebust pidanud ilmselgelt perspektiivituks, kuna vastustajat ei saa kohustada sooritama toimingut, mille alus on ära langenud ehk siis menetluse peatamine seoses kriminaalmenetluse läbiviimisega on välistatud, kui kriminaalmenetlus on juba lõppenud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et haldusasja nr 3-1093/2004 (Ü. ja K. K. kaebused Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korralduse nr 189-k tühistamiseks) menetlemise käigus ei tuvastatud vastustaja tegevuse õigusvastasust korralduse vastuvõtmisel. Kohus on seisukohal, et seadusest ei tulene Tallinna Linnavalitsuse kohustust haldusakti täitmise peatamiseks halduse kandjale esitatud taotluse rahuldamiseks, samas haldusorgan võib seda teha, kaaludes, kas haldusakti kehtivuse peatamine on vajalik või mitte. Samas haldusasja menetluse peatamiseks peab olema seaduslik alus ehk siis menetluse peatamise alused peavad tulenema seadusest. Käesoleval juhul kohus leiab, et Tallinna Linnavalitsus ei tegutsenud õigusvastaselt, jättes rahuldamata kaebajate taotluse Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korralduse nr 189-k täitmise peatamiseks seoses kriminaalmenetlusega. Kaebajad olid esitanud väiteid võltsingute kohta korralduse nr 189-k aluseks olevates dokumentides juba eelnevates kohtumenetlustes (haldusasi nr 3-1093/2004 ja ringkonnakohtu asi nr 2-3/252/05) ning kohtud ei lugenud menetluse käigus kaebajate kahtlusi dokumentide võltsituses piisavalt põhjendatuks. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et Tallinna Linnavalitsus tegutses õiguspäraselt, jättes kaebajate vastavasisulise taotluse rahuldamata, kuna vastustajal oli piisav alus eeldada, et kriminaalmenetluse raames ei tuvastata Tallina Linnavalitsuse 04.02.2004 korralduse nr 8 189-k vastuvõtmise aluseks olevate dokumentide võltsimist, mis ka kriminaalmenetluses kinnitust leidis. Kohus võimaldas menetlusosalistel kompromissiga käesolev kohtuvaidlus lahendada, sellel eesmärgil kohus viis läbi ka paikvaatluse. Kompromissi menetlusosalised ei saavutanud. Kohus ülalkirjeldatut kokku võttes asub seisukohale, et kaebuste motiivid ei ole piisavad kaebuse esitajate poolt esitatud nõuete rahuldamiseks. Menetlusosalised ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik 9