2-07-39801/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Viru Maakohus Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. mai 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-07-39801 Tsiviilasi J M hagi K M vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J M (isikukood xxx, elukohtxxx) Kostja K M (isikukood xxx, registrijärgne aadress xxx, töötab Soomes) Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2008.a. Istungil osalenud isikud Hageja J M Kostja K M RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada K M (isikukood xxx) ja J M (isikukood xxx) abielu, mis sõlmiti 12.02.1999.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, mille kohta on tehtud kanne nr
3. Välja mõista K M elatis alaealise lapse A M, sünd xxx, ülalpidamiseks igakuiselt 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni alates 01.10.2006.a kuni lapse täisealiseks saamiseni J M kasuks. Välja mõista K M elatis alaealise lapse M M, sünd xxx, ülalpidamiseks igakuiselt 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni alates 01.10.2006.a kuni lapse täisealiseks saamiseni J M kasuks. Kohtuotsuse täitmisel kuulub arvestamisele K M poolt novembris 2007.a tasutud elatis 1 000 (üks tuhat) krooni. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendus 26.09.2007.a esitas J M kohtule hagi K M vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti 12.02.1999.a. Abielust on pooltel kaks last – tütar A ja poeg M. Kooselu kostjaga ei laabunud. Tegelikult lagunes pere juba 2003.a. Pere lagunemise peamiseks põhjuseks oli kostja vääritu käitumine, kes kuritarvitas alkohoolseid jooke, mängis hasartmänge, ei hoolitsenud pere eest. Kostja lubas isegi füüsilist vägivalda hageja suhtes. Kostja käitumine on negatiivselt mõjutanud hageja vanemaid lapsi. 2004.a sai hageja paljulapselise emana korteri, kus ta elab lastega. Kostja elab eraldi. Pikka aega ei aita kostja ülal pidada oma kahte last. Hageja on arvel tööhõiveametis, saab lastele riiklikke toetusi, toitjakaotuspensioni poeg R. Hageja sissetulekutest ei piisa laste ülalpidamiseks. Tütar A õpib Humanitaargümnaasiumis, käib kunstiringis, mille eest tuleb hagejal tasuda 50 krooni kuus. Igal poolaastal on hageja kohustatud andma 200 krooni klassi fondi õppematerjalide ja erinevate ürituste jaoks. Kostja on töövõimeline isik ja on kohustatud ülal pidama oma lapsi A ja M alammääras, mis on kehtestatud igale lapsele, st 1800 krooni lapsele. Kostja ei ole täitnud oma kohustusi laste ülalpidamises eelmisel perioodil, kestvusega enam kui aasta. PKS § 29 lg 1 p 2, 60 lg 1, 61 lg 1,2,4 ja 70 lg 2 alusel palub hageja:
4. Lahutada abielu kostjaga, mis oli registreeritud 12.02.1999 Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, kanne nr 28;
5. Välja mõista kostjalt hageja kasuks elatisraha tütre A M ülalpidamiseks summas 1 800 krooni iga kuu ja poeg M M ülalpidamiseks 1 800 krooni iga kuu, kokku mõlemale lapsele 3 600 krooni iga kuu alates 01.10.2006.a.
6. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja hagiavaldusele kirjalikku vastust ei esitanud. Menetluse käik Kohtuistungil hageja jääb oma hagi juurde. Abielusuhted on lõppenud alates 2003.a. Kostja on abielulahutusega nõus. Hageja palub välja mõista kostjalt elatis 1800 krooni mõlemale lapsele alates 01.10.2006.a. Hageja on arvel tööhõiveametis, saab lastele riiklikku toetust, toitjakaotuspensioni pojale. Kui kostja käis hageja juures, raha ei andnud. Hageja töötas mitteametlikult, et maksta korteri eest. Veebruaris ja märtsis 2007.a kostja töötas kasiinos. Raha lapse ülalpidamiseks ei andnud. Üks kord andis kostja 1000 krooni novembris 2007.a oktoobri kuu eest. Kostja on nõus maksma elatist 1 800 krooni kuus mõlema lapse ülalpidamiseks kohtuistungi päevast. Ei ole nõus maksma alates 01.10.2006.a. Kostja andis hagejale raha, allkirja selle kohta ta ei võtnud. Kui kandis raha üle arveldusarvele, ei märkinud, et see on elatis. 2007.a. alguses kaks kuud ei töötanud, siis raha ei maksnud. Praegu töötab Soomes. Kui hageja sai korteri, kostja võttis õppelaenu ja tegi remondi. Nüüd maksab laenu. 2 Kohtu seisukoht Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest poolte abielulised suhted on katkenud. Pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Perekonnaseaduse § 29 kohaselt kohus lahutab abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus on veendunud, et kuna poolte vahel abielulised suhted puuduvad ja kumbki ei soovi abielu jätkamist, siis kuulub hagi abielulahutuse nõudes rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt PKS §-le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida lapse PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt PKS § 61 lg-st 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Seejuures on kohtu hinnangul üldjuhul prioriteetne just viimane kriteerium (s.o. lapse vajadused). Hageja nõuab elatise hagi esitamise ajal seadusega kehtestatud miinimumsummas, so 1800 krooni lapsele. Kostja on nõus elatist maksma nimetatud suuruses. Hageja nõuab elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.10.2006.a, kuna kostja ei ole täitnud laste ülalpidamiskohustust. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta täitis laste ülalpidamiskohustust aasta enne hageja poolt hagi kohtusse esitamist. Kostja on töövõimeline, omab töökohta. Seega kohtu arvates puudusid kostjal mõjuvad põhjused ülalpidamiskohustuse täitmata jätmiseks. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamisekohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Kuna kostja oma laste A ja M ülalpidamiskohustust ei täitnud muuhulgas ka aasta jooksul enne hagi esitamist ja kostjal selleks mõjuvad põhjused puudusid, on põhjendatud hageja nõue välja mõista elatis tagasiulatuvalt, aasta eest enne elatisehagi esitamist kohtule vastavalt PkS § 70 lg
7. Hageja võttis omaks, et kostja maksis talle 1 000 krooni novembris 2007.a, mida tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel. Elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses (TsMS § 468 lg 3). Kohus leiab, et käesolev otsus tuleb elatise väljamõistmise osas tunnistada täies ulatuses viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 3 TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda. Hagi on rahuldatud eeltoodud tulenevalt ja juhindudes TsMS § 436, 442, 445 lg 3, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg
8. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 4