) § 24 lg 1 tulenevat õigust pöörduda töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel sama töövaidluse läbivaatamiseks maa- või linnakohtusse. Samas juhib kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et töövaidluskomisjon ei ole arutanud ega teinud otsust nõuete osas, mis on hageja poolt esitatud hagiavalduses, s.t. töövaidluskomisjon ei ole otsustanud pooltevahelise töölepingu lõpetamise seaduslikust TLS § 86 p 6 ja 7 alusel, kostja tööle ennistamise nõude õigustatust ja kostjale töölt puudutud aja eest kompensatsiooni tasumise õigustatust. Nimelt on hageja loobunud kõikidest töövaidluskomisjonile esitatud avalduses olnud nõuetest ning Narva Linnakohtule edastatud hagiavalduses esitanud uued nõuded. Kuna hageja ei ole vaidlustanud ühtegi töövaidluskomisjoni otsust, siis saab järeldada üksnes seda, et hageja on rahul töövaidluskomisjoni poolt tehtud lahendiga. See välistab aga omakorda
lg 1 mõtte kohaselt hageja poolt töövaidluskomisjoni otsuse osas maa- või linnakohtusse pöördumise. Kuna hageja on esitanud Narva Linnakohtu kaudu kostjale täiesti uued nõuded, siis oleks hageja pidanud lähtuma TLS § 143 lg 2 sätestatud nõuete esitamise tähtajast. TLS § 143 lg 2 sätestab, et selliste nõuete esitamise tähtajaks on üks kuu, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil töölepingu pool sai teada või oleks pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Kuna hageja nõuded tuginevad eelkõige kostja 30.09.2002 korralduse väidetavale ebaseaduslikkusele ja nimetatud korraldust tutvustati hagejale 01.10.2002, siis oleks pidanud hageja esitama hagiavalduses olevad nõuded hiljemalt 02.11.2002. Arvestades märgitut, on hageja nõuded kostja vastu aegunud. Tulenevalt märgitust ning juhindudes TLS § 50 p 3, § 70, § 86 p 6 ja 7, § 143 lg 2 ja
lg l palub kostja jätta hageja poolt Narva Linnakohtule edastatud hagiavalduse resolutiiv osas esitatud nõuded rahuldamata. KOHTUISTUNG 04.06.2008.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud hageja, mitteilmumise põhjustest ei teavitanud. 19.05.2008 kohtuistungil oli hageja teavitanud kohtu poolt istungi toimumise ajast ja kohast. Juhindudes TsMS § 409 lg 1 p 3, kohus lahendab asja sisuliselt kohale ilmunud kostja taotlusel. 04.06.2008.a toimunud kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Kuna hageja ei ilmunud alates 03. oktoobrist tööle, keeldus enda käitumise kohta selgituste andmisest ja probleemile rahumeelse lahenduse leidmisest, vormistati 15.10.2002 hageja suhtes käskkiri nr 190 distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Käskkirjaga lõpetati hagejaga tööleping alates 04.10.2002 seoses töötajapoolsete töökohustuste rikkumise ja töötaja suhtes usalduse 6
) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Sama paragrahvi lg 3 järgi kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. 07.10.2002.a esitas Sergei Jakovlev Ida-Virumaa töövaidluskomisjonile avalduse töövaidluse lahendamiseks Securitas Eesti AS vastu. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses nõudis S. J. tunnistada töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel 01.10.2002.a alates ning mõista välja saamata jäänud lisatasu ja hüvitist. 12.12.2002.a Töövaidluskomisjoni otsusega S. J. nõuded olid jäetud rahuldamata. Töövaidluskomisjoni otsust sai hageja kätte 17.12.2002.a. 20.01.2003.a esitas hageja kohtu kantseleisse hagiavalduse juba teiste nõudega ning 3 päeva pärast tähtaja möödumist. 17.01.2003 oli viimane päev hagiavalduse kohtusse esitamiseks, kui ta ei ole nõus 12.12.2002.a. Ida-Virumaa töövaidluskomisjoni otsusega. Kohus pöörab tähelepanu, et 17.01.2003.a. oli reede. 7
kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maa- või linnakohtusse. Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Hageja nõuded hagiavalduse kohaselt tuginevad eelkõige kostja 30.09.2002 korralduse väidetavale ebaseaduslikkusele ning nimetatud korraldust tutvustati hagejale 01.10.2002.a. ja 15.10.2002.a. käskkirja nr 190, millega lõpetati hagejaga tööleping alates 04.10.2002 seoses töötajapoolsete töökohustuste rikkumise ja töötaja suhtes usalduse kaotuse tõttu TLS § 86 p 6 ja 7 alusel. 21.10.2002 toimetas kostja hagejale nimetatud käskkirja koju (tl 16). Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (
) § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu.
lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest.
lg 2 (redaktsioon 07.04.2000 – 01.07.2003) kohaselt kohaldab töövaidlusorgan aegumist ainult huvitatud poole nõudel, mis peab olema esitatud enne asja sisulise arutamise algust. Hageja oleks pidanud esitama kohtule või töövaidluskomisjonile hagiavalduses olevad nõuded hiljemalt 21.11.2002.a. Kuid hageja pöördus kohtusse hagiavaldusega 20.01.2003.a. Seega esitas hageja kohtule hagiavalduse pärast tähtaja möödumist. Kostja nõudis oma kirjalikus vastuses kohaldada aegumist. Sellest tulenevalt hageja nõuded kostja vastu on aegunud. TsMS § 4 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitanud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud korras (
lg 2 ja § 7 lg 1) oli hagejal õigust esitada kohtule hagiavaldus ühe kuu jooksul alates järgmisel päeval pärast 21.10.2002.a. millal talle sai saama teada oma õiguse rikkumisest. Vastavalt TsMS § 66 ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hagi rahuldamata täies ulatuses. MENETLUSKULUD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Sama paragrahvi lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka siis, kui pool, kelle kahjuks on otsus tehtud, oli vabastatud kohtukulude tasumisest riigituludesse. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.