← Eesti

2-08-5765/12

Obsah (4)§ 2§ 29§ 61§ 70

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-08-5765 25. juuni 2008, Narva Kohtuasi M.R hagi A.R vastu abielulahutuse

) § 29 lg-le 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada. Hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt, mida kostja võttis omaks vastuses hagiavaldusele ja kohtuistungil on poolte abielusuhted lõppenud 15.11.2007.a ja sellest ajast alates elavad pooled erinevates elukohtades. Mõlemad pooled leiavad, et abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu on abielu jätkamine muutunud võimatuks.

§ 2

lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna abikaasad on väljendanud tahet abielu lahutada, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada. Pärast abielu lahutamist palus hageja jätta talle abielujärgne perekonnanimi R. Vastavalt Nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 järgi 4

(7)Tsiviilasi nr 2-08-5765 taastatav perekonnanimi võib olla kas lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanimi, siis säilitatakse tal perekonnanimi Rasputina.

§ 29

lg 3 kohaselt abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Perekonnaseaduse (

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool millest moodustab 2175 krooni. Vastavalt

§ 61

lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 70

lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, mis on antud asjas 15.02.2008. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist kahele lapsele kuus kokku 2000 krooni. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Poolte vanem tütar on 9-aastane ja noorem tütar on peaaegu 2-aastane. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele 0-6.aastasele lapsele moodustavad 1875 krooni kuus ning 7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse%C3%BClalpidamisk_SM_ene_margit/$file/Lapse%2% C3%BClalpidamisk_SM.ppt#58). Need asjaolud loeb kohus üldtuntuks. Kostja ei ole vaidlustanud laste vajadusi ja nende suurust ning kinnitas, et ei tasunud elatist tütarde ülalpidamiseks. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Lapsed elavad hagejaga koos. Laste vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu. Lähtudes

§ 61lg-st 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.

lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses 5

(7)Tsiviilasi nr 2-08-5765 osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et tal on teisi lapsi peale poolte ühiste laste. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Vastavalt Sotsiaalkindlustusameti 08.02.2008 tõendile nr 7.V45-2/524 (tl 6) saab hageja laste V.R ja D.R eest lapsetoetust suuruses 600 krooni kuus ja lapsehooldustasu summas 600 krooni kuus. Seega võrdub hageja ülalpidamisvõime 400 krooniga (1200 krooni : 3 (hageja ja tema 2 ülalpeetavat: poolte tütred V ja D). Vastavalt FIE N B 04.02.2008 õiendile (tl 7) viibib M.R lapsehoolduspuhkusel kuni 06.12.2009. Enda sissetuleku suuruse tõendamiseks esitas kostja AS STV 14.03.2008 tõendi nr 1-6/94 (tl 16) 30.01.2007 laenulepingu nr L070003115 (tl 17-22) ning arvelduskonto väljavõte (tl 23-30). Kostja seletas vastuses hagile, et palgatõendis on viga palga summa osas 2007.a detsembri eest detsembris 2007.a sai kostja kätte 21 000 krooni, milles sisaldub puhkuseraha ja preemia. Faktiline keskmine palk on kostjal ligi 13000 krooni kuus. Kohus nõustub kostjaga, et palgatõendisse sattus viga ja et tegelikult sai kostja 2007.a detsembris palka summas kokku 21660 krooni, see tuleneb kostja arvelduskonto väljavõttest. Seega ajavahemikul 2007.a septembrist – 2008.a veebruarini sai kostja kätte palka üldsummas 88661 krooni, mis teeb keskmiselt kostja palgaks 14776, 80 krooni kuus. Seega võrdub kostja ülalpidamisvõime 4925,60 krooniga (14776,80 krooni : 3 (kostja ja tema 2 ülalpeetavat: poolte tütred V ja D), mis ületab 2008.a kehtivat 4350 kroonist miinimumpalka. Kostja ei ole väitnud, et vajadused ühe pereliikme kohta on suuremad kui 2008.a kehtiv miinimumpalk. Poolte varalist seisundit iseloomustavad mitte ainult sissetulekud, kuid ka vallas- ja kinnisvara olemasolu. Kostja sõnade järgi omab ta sõiduautot VOLVO, 1992 väljalaskeaasta. Nimetatud asjaolu tõendab kostja majanduslik võime tasuda elatist hageja poolt nõutud summas, s.o 2175 krooni kuus igale lapsele. Kostja võlad teiste isikute, s.h pankade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma alaealist last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. Eeltoodu tõttu tuleb hagi rahuldada täies ulatuses. Kui pooled võtsid laenud pere huvides, on pooltel õigus pöörduda kohtusse eraldi hagiga ja jagada ühisvara. Ükskõik millised lepingud, mis on poolte vahel sõlmitud ja mis kitsendavad laste õigust saada ülalpidamist, on tühised algusest peale. Hageja on soovinud elatise väljamõistmist alates elatise hagi esitamisest (

§ 70

lg 1) seega alates 15.02.2008, mis on seadusest tulenev õigus, kuna kostja ei pidanud lapsed ülal. Eeltoodust lähtudes loeb kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 2175 krooni igale lapsele alates 15.02.2008 kuni laste täisealiseks saamiseni. Vastavalt

§ 61lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. MENETLUSKULUD 6

(7)Tsiviilasi nr 2-08-5765 Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega antud asjas tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.