) § 60 lõige kaks kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.
lõige üks kohaselt elatise käesoleva seaduse §-s 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse §-s 61 sätestatust. Perekonnaseaduse (edaspidi
) § 61 teise lõike kohaselt määratakse elatis lapsele igakuise elatisrahana lähtudes lapse vajadusest ja kummagi vanema varalisest seisundist. Riigikohtu Tsiviilkolleegium 16.05.2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03 on asunud seisukohale, et lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Tulenevalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 27 lasub kohustus hoolitseda oma laste kõigi vajaduste rahuldamise eest esmajärjekorras vanematel. Riigikogu (seadusandja) asus
lg 4 muudatuse (seaduseelnõu 145 SE) arutelus seisukohale, et vanemalt elatise väljamõistmisel tuleks esikohale seada lapse vajadused ning alles teises järjekorras arvestada ülalpidamist andma kohustatud vanema varalist olukorda. Kulutused lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks keskmiselt kuus 5000 krooni. Kostja töötab Narva Karjääris ja tema sissetulek on hagejale teadmata. Hageja õpib Sillamäe Vanalinna koolis 11 B klassis ning sissetulek puudub. Hageja elab koos emaga, kelle ülalpidamisel on veel üks alaealine laps (10-aastane).
Riigikohtu Tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 asunud seisukohale, et elatise väljamõistmise kord on sätestatud
. Kui isik ei täida ülapidamiskohustust, siis selle sätte kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Seega tuleneb seadusest otseselt, et ülapidamiskohustuse täitmata jätmisel mõistetakse kohustatud isikult õigustatud isiku ülalpidamiseks elatis välja hagi esitamisest alates. Vanemal on
See õigus ei ole ühekordne, vaid pidev, sõltumata sellest, kumma vanema juures laps elab. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seaduse kohaselt on mõlemal vanemal õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning mõlemal vanemal on kohustus oma lapse õigusi ja huve kaitsta.
lõige kaks kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks 2
lg 2 järgi määratakse lapsele elatis igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lõige kolm vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta Kuna hageja ülalpidamiskulude vajadus on 5000 krooni kuus, kostjal ei ole teisi ülapeetavaid ning kohtu poolt väljamõistetavast summast peetakse kinni üksikisiku tulumaks 22%, siis on hageja seisukohal, et kostja peab katma lapse vajadused 1/2 osas ehk 2500 krooni ulatuses. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 154, § 60,
lg 1 ja lg 2, § 61, § 70 palub hageja välja mõista A.S-lt (kostjalt) A.S (hageja) kasuks igakuise elatusrahana 2150 krooni, kuid mitte alla seadusega ettenähtud miinimumi lapse täisealiseks saamiseni. Välja mõista kostjalt hageja kasuks kõik hageja menetluskulud. Kohtule 11.01.2008 esitatud parandatud hagiavalduse kohaselt jäid hagi aluseks olevad asjaolud ja põhjendused samadeks, kuid muutus hageja nõue. Hageja palub välja mõista A.S-lt (kostjalt) A.S (hageja) kasuks igakuise elatusrahana 2150 krooni, kuid mitte alla seadusega ettenähtud miinimumi lapse Sillamäe Vanalinna kooli 12 lõpetamiseni ning välja mõista kostjalt hageja kasuks kõik hageja menetluskulud. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagile vastuse kohaselt (tl 24) hageja on esitanud Viru Maakohtule hagiavalduse tulenevalt Perekonnaseaduse § 60 lg 2 elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse on esitanud hageja esindaja. Tulenevalt TsMS § 222 lg 3 perekonnaasjas antud volitus peab olema antud sõnaselgelt selle perekonnaasja ajamiseks. Antud juhul hageja esindajale väljastatud volikirjas vastav viide puudub. Esitatud hagiavaldusele on lisatud lisaks esindaja volikirjale ka ärakiri hageja isikutunnistusest. Kahe vastava dokumendi võrdlemisel jääb arusaamatuks, kes on esindaja volikirja allkirjastanud. Eeltoodud põhjused on vastavalt TsMS § 423 lg l p 9 hagi läbivaatamata jätmise aluseks. Kostja on seisukohal, et antud juhul tuleb hagi jätta käiguta ja täpsustada tulenevalt TsMS § 221 esindaja volitusi. Kostja hagi ei tunnistanud ja esitas alljärgnevad vastuväited: hageja elatisenõude arvestustes on tulenevalt avalduse sisust lähtutud hageja vajadustest summas 5000 krooni. Hagiavaldusest ei tulene, et lapsel esineksid erivajadused seoses tervisega jm. Puuduvad põhjendused ja tõendid vastavate vajaduste osas. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 9. märtsi 2005 aasta otsuses nr 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses (sh ka siis, kui vanemad elavad lahus). Seoses eeltooduga peab kostja elatise nõuet üle seadus sätestatud alammäära põhjendamatuks. Kostja teatab, et ta on võimalike tunnistajate poolt saanud informatsiooni, milline on aluseks vanema kande vaidlustamise ja põlvnemise tuvastamise hagi esitamiseks. Eelnimetatud juhul on kostjal õigus esitada kuni kohtuvaidluseni maakohtus või kirjalikus menetluses vastuhagi, millise 3
) § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama ning sama seaduse § 61 lg 1, 2 ja § 63 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus vanemalt välja elatise täisealiseks saanud isiku nõudel. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.
lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, mis on antud asjas 10.12.
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et ülalpidamiskulud linnas elavale tervele 14-19.aastasele lapsele moodustavad 3170 krooni kuus (vaata http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud.pdf). Kohus tunnistab see asjaolu üldtuntuks. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Hageja elukoht ema juures tähendab seda, et hageja ema peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Hageja on soovinud elatise väljamõistmist alates tema täisealiseks saamisest ehk alates 01.10.2007.
lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja esitas hagi 10.12.2007, täisealiseks sai 01.10.2007, kostja ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust, seega loeb kohus hageja nõude mõista elatis välja alates 01.10.2007 põhjendatuks. Kostja ei esitanud kohtule asjaolusid ja tõendeid, mis annaksid kohtule aluse mõista elatis välja alla seaduses sätestatud alammäära st. vähendada elatise suuruse summat. Kohus ei nõustu kostja esindaja väitega, et hageja ei saa nõuda elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt, kuna seda nõuet ei olnud esitatud enne kohtuistungit kirjalikult. Vastavalt TsMS § 376 lg 1 hagejal on õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. Sama paragrahvi lg 5 p-st 2 lähtudes Hagi muutmiseks ei loeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist 5
lg 2, kui pärast vanemalt täisealisele isikule elatise väljamõistmist muutus selle isiku või vanema varalise seisund, võib kohus neist ükskõik kumma nõudel elatise suurust muuta või elatise maksmise lõpetada. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et hageja esindaja viide TsMS § 164 lg-le 3, mille kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta, on asjakohatu, kuna kostjat ei kohustatud esitama andmeid oma sissetuleku ja vara kohta. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülaöeldust ning TsMS § 162 lg-test 1 ja 2 lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma kostja A.S, kelle kahjuks otsus on tehtud. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.