KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2008.

) § 60 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal

§ 61lg.

1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt.

§ 61lg.

3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja palub muuta Tallinna Ringkonnakohtu

1. mai
2. a. otsusega kostjalt tütre A ülalpidamiseks välja mõistetud elatusraha suurust ning mõista temalt alates
3. märtsist
4. a. välja igakuine elatusraha 11.750 krooni. Kostja hagi ei tunnista ning leiab, et puudub alus elatise suurendamiseks. 3 Esitatud tõenditega on tuvastatud, et hageja teeb lapsele kulutusi keskmiselt 18.358 krooni kuus. Hageja teeb igapäevaselt kulutusi lapse toidule, rõivastele, jalanõudele, koolile, kommunaalkuludele, mänguasjadele. Samuti on tõendatud, et kostja on osanik ja juhatuse liige mitmes tegutsevas äriühingus. Kasvava ja kooliskäiva lapse kulutused on kahe aasta jooksul muutunud. Samas on hageja poolt kulutused lapse ülalpidamiseks ja tema arenguks osalt ülepaisutatud. Lapsele ei pea ostma sellisel hulgal riideid ja mänguasju, nagu seda hageja teeb. Elatusraha maksmise eesmärgiks ei ole endise elatustaseme säilitamine (kui vanemad ei ole selles kokku leppinud), vaid lapsele mõistliku ja tema arenguks vajaliku elatusraha maksmine. Hageja väidetavad kulutused seitsmeaastase lapse ülalpidamiseks 30.000 krooni kuus on ülepaisutatud. Hagi elatise suuruse muutmiseks on põhjendatud osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista igakuine elatis summas 7000 krooni.

§ 136lg.

2 kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel muuta elatise suurust ja elatise välja mõista selle seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Hagi on kohtusse esitatud

1. märtsil
2. a. Hageja V.Ma apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ning uue otsusega mõista välja kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks igakuine elatusraha 11.750 krooni. Kohus on ühekülgselt hinnanud poolte argumente ja jätnud tähelepanuta hageja poolt esitatud tõendid. VV.M on varakas inimene, kuid ei maksa alates detsembrist
3. a. lapsele elatist, ignoreerides kohtuotsust ja jättes täitmata vanema kohustused. Maakohus on jätnud hindamata V. M poolt esitatud palgatõendi, mille kohaselt on tema ainukeseks sissetulekuks palk 3600 krooni OÜ-s L. Palgatõend ei ole usaldusväärne, kuna V. M on OÜ L juhataja ja esitab kohtule teadlikult valed andmed oma töötasu kohta. Hageja taotlused nõuda välja OÜ L ja OÜ D kontode väljavõtted ja andmed firmade rahaliste vahendite liikumisest jättis kohus tähelepanuta. Kohus ei reageerinud ka hageja palvele täpsustada Haabersti Linnaosa sotsiaaltöötajate vahendusel lapse tegelikke kulusid. Laps kannab riideid ja jalatseid, mis on mõeldud lastele vanuses 14 - 16 aastat ja on seetõttu kallimad. Hageja on esitanud terve rea tõendeid vastustaja faktilise varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta, kuid kohus on jätnud tõendid hindamata. Kohus ei ole ka otsuses põhjendanud, miks ta esitatud tõendeid ei arvesta. Kulutused lapse ülalpidamiseks olid ajavahemikul
4. a. novembrist kuni
5. a. märtsini 18.358 krooni kuus, sellest vastustaja osa on 9179 krooni. Tänase seisuga on apellandi kulutused lapse ülalpidamisele 20.622, 28 krooni kuus. Kohus oleks pidanud lähtuma nõudest, konkreetse lapse tegelikest kuludest ja vastustaja varalisest seisundist, mitte statistilistest koondandmetest või isiklikest ettekujutustest elatise suurusest. Samuti pole kohus arvestanud, et elatisrahalt 7000 krooni on apellant kohustatud maksma tulumaksu 1470 krooni, seega ei ole elatusraha summa tegelikult muutunud, vaid on endiselt 5500 krooni kuus. Pärast vanemate abielu lahutamist ei pea laps elama halvemini kui nende abielu kestel. Kooselu ajal võimaldasid pooled lapsele kulutusi hagis märgitud ulatuses, kostja on mitme äriühingu osanik ja tema varaline olukord on hea. Kostja on materiaalselt piisavalt kindlustatud ning tema sissetulek võimaldab tal maksta elatist nõutud summas. Kostja VV.Mi apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada, kuna lapse vajadused ei ole võrreldes
6. maiga
7. a. oluliselt muutunud. Maakohus on vaidlust lahendades rikkunud TsMS § 232 lg. 1, § 436 lg. 1 ja § 442 lg.
8. Kohus on jätnud tähelepanuta asjas olulised asjaolud ja tõendid. Suurem osa hageja poolt esitatud ostutšekkidest ei tõenda, et ostud oleksid tehtud poolte ühise lapse huvides. Hagejaga koos elab ka tema vanem tütar koos abikaasaga. 4 Poolte ühine laps õpib X eragümnaasiumis, kus antava hariduse tase ei ole tavalisest riigigümnaasiumist parem ning Tallinna linn kavatseb teabevahendites ilmunud teate kohaselt eragümnaasiumi olemasolevatest ruumidest välja tõsta. Eeltoodut arvesse võttes ei ole mõistlik kulutada raha haridusele, mida on tavalises koolis võimalik saada tasuta. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja takistab kostjal lapsega suhtlemist ning üritas võtta apellandilt vanema õigused. Kostja soovis sõlmida hagejaga kompromisslepingut selliselt, mis tagaks talle õiguse lapsega suhelda. Sellisel juhul oleks kostja kohustunud lisaks elatisraha maksmisele lapsega suheldes välja selgitama ning rahuldanud lapse mõistlikud vajadused, näit. rõivad, spordiinventar, õppimisega seotud kulud jne. Kostja ettepanekule hageja ei vastanud, mis tõendab, et elatise suurendamise hagi esitamisel ei juhindunud hageja tegelikult lapse huvidest. Lapse vajadused ei ole oluliselt muutunud. Lapse vajadusi tuleb hinnata mõistlikult, sest lapsele tehtavad ebamõistlikud, põhjendamatult suured kulutused mõjuvad lapse arengule negatiivselt. Kostja varaline seisund ei ole Tallinna Ringkonnakohtu
9. mai
10. a. otsuse tegemise hetkest paremaks muutunud. Ettevõtted, mille juhatuse liige ja osanik kostja on, on seotud transiidiäriga. Transiitveoste oluline vähenemine Eesti territooriumi kaudu põhjustas OÜ L ja OÜ D majandustegevuse faktilise peatumise ning suure kahju mõlemale äriühingule. Hageja ja tema kontrolli all oleva ettevõtte OÜ A algatusel on Eesti Vabariigi kohtutes algatatud menetlused kostja ja tema kontrolli all olevate ettevõtete vastu. Hageja levitab kostja au ja ärimainet kahjustavat laimu, soovides tekitada talle materiaalset kahju. Hageja käitub vasturääkivalt. Hageja väidab, et kannab hoolt poolte ühise lapse varaliste huvide eest, samas aga üritab tekitada kostjale varalist kahju, seega ka kahju ühise lapse varalistele huvidele. Poolte seisukohad vastastikuste kaebuse kohta Kumbki pool peab vastaspoole kaebust põhjendamatuks. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et vaidlust lahendades on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise ja tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmise. Põhjendatud on apellatsioonkaebuste väited selle kohta, et kohus on jätnud hindamata esitatud tõendid ja tuvastamata asjas olulised asjaolud ega ole põhjendanud, miks ta ei nõustu poolte faktiliste väidetega. TsMS § 656 lg. 1 p. 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Nõuded kohtuotsuse põhjendusele on sätestatud TsMS § 442 lõikes 8, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta. Vaidlust ei olnud selle üle, et kostjalt oli hageja kasuks nende ühise lapse ülalpidamiseks elatis 5500 krooni välja mõistetud Tallinna Ringkonnakohtu
11. mai
12. a. otsusega, mis jõustus
13. septembril
14. a. Hagis taotles hageja kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurendamist.

§ 61lg.

3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Seega eeldas hagi rahuldamine nende asjaolude tuvastamist, mis seaduse kohaselt võivad olla aluseks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamisele. Hageja põhjendas hagi lapse vajaduste suurenemisega, viidates menetluse kestel ka kostja varalise olukorra paranemisele. Kostja hagiga ei nõustunud, vaidlustades nii lapse vajaduste suurenemise kui oma varalise olukorra paranemise võrreldes elatiseotsuse tegemise ajaga. Mõlemad pooled esitasid oma seisukohtade põhjendamiseks hulgaliselt faktiväiteid. Maakohus rahuldas osaliselt hagi, ilma 5 et oleks tuvastanud faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et lapse suurenenud vajadused või kostja paranenud varaline seisund võrreldes varasema kohtuotsuse tegemise ajaga seda õigustaksid. Nii on kohus otsuses märkinud vaid, et hageja teeb lapsele kulutusi keskmiselt 18.358 krooni kuus, on aga jätnud tuvastamata, millised nendest kulutustest saab lugeda lapsele vajalikeks kulutusteks. Kohtuotsus ei sisalda andmeid selle kohta, millistele kululiikidele tehtavad ja kui suured kulutused on lapse põhjendatud vajaduste rahuldamiseks vajalikud. Samuti ei ole kohus võrrelnud lapse vajadusi praegu ja ajal, mil elatis kostjalt lapse ülalpidamiseks kohtuotsusega välja mõisteti, seega on kohus aga jätnud tuvastamata, kas lapse vajadused on võrreldes selle ajaga suurenenud. Mingeid faktilisi andmeid ei sisalda otsuse põhjendus ka kostja varalise seisundi kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas on see seisund võrreldes kostjalt elatise väljamõistmise ajaga muutunud. Otsuse põhjendus ei sisalda üldse hinnangut tõenditele ega tõendite analüüsi, samuti selgitusi selle kohta, miks kohus ei ole nõustunud poolte faktiliste väidetega. Kolleegium leiab, et eespoolkirjeldatud puudusi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, sest asjas oluliste faktiliste asjaolude kogumi apellatsiooniastmes esmakordse tuvastamise korral oleksid pooled kassatsioonimenetluse eripära arvestades jäetud ilma võimalusest kaevata kohtuotsuse peale tõendite hindamise ja faktide tuvastamise osas. Tsiviilkohtumenetluses kehtiva põhimõtte kohaselt lahendab asja esmalt esimese astme kohus (TsMS § 9 lg. 3). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõrvaldada eespoolkirjeldatud menetlusõiguse normide rikkumised ja teha kooskõlas TsMS § 436 lõikega 1 seaduslik ja põhjendatud kohtuotsus, kus oleks vastavalt TsMS § 438 lõikele 1 hinnatud tõendeid, otsustatud, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele, ning milles tehtud otsuse põhjendus vastaks TsMS § 442 lg. 8 nõuetele. Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Margo Klaar Kohtulahend parandatud 02.07.2008 määrusega Urmas Reinola Malle Seppik