TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-726 Otsuse kuupäev 01.07.2008 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Lea Kirsel´i avaldus pensioniõigusliku staa

) § 2 lõike 2 kohaselt loetakse represseerituks ka represseeritud isiku laps, kes sündis vanema asumisel või kinnipidamiskohas oleku ajal või pärast vanema vabanemist kuni ajani, mil vanemale anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks. Represseeritud isiku pensioniõigused on sätestatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse (edaspidi

) 4. peatükis.

§ 12

punkti 1 kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile riikliku pensionikindlustuse seaduse mõistes represseeritul, kellel on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž ning kes õigusvastaselt represseerituna on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel, samuti käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isikul – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist iga kinnipidamiskohas või asumisel viibitud täisaasta kohta, ent mitte varem kui viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist.

§ 13

lõike 1 punkti 5 alusel arvatakse Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud isiku vanema asumisel või kinnipidamiskohas oleku aeg kuni ajani, mil § 2 lõikes 2 nimetatud isikule anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks, kolmekordselt.

§ 13

lõike 2 järgi arvestatakse ja tõendatakse pensioniõiguslikku staaži riikliku pensionikindlustuse seaduses (edaspidi RPKS) ja selle alusel antud õigusaktides kehtestatud korras. 4 RPKS § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra (edaspidi tõendamise kord) § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta. Tõendamise korra § 19 alusel tõendatakse rehabiliteeritud isiku õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aega rehabiliteerimistunnistusega või muu dokumendiga, millest nähtub isiku kohtuväline represseerimine või alusetult süüdi mõistmine ning õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg. Tõendamise korra § 21 kohaselt võib pensioniõiguslikku staaži tõendada arhiiviteatisega, arhivaali ärakirjaga või väljavõttega arhivaalist. Tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Eelnimetatud sätetest lähtuvalt tekib represseeritud isiku lapsel õigus soodustingimustel vanaduspensionile juhul, kui on tõendatud ajavahemik, mille vältel ta viibis koos õigusvastaselt represseeritud või rehabiliteeritud isikuga kinnipidamiskohas või asumisel. Käesolevas asjas on vajalik dokumentaalselt tõendada, millise ajani (kuupäevaliselt) viibis avaldaja Lea Kirsel koos emaga kinnipidamiskohas ja asumisel, sh ajani, mil Linda Kirselile anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks. Enne kohtusse pöördumist ei olnud Lea Kirsel esitanud pensioniametile nimetatud asjaolusid tõendavaid dokumente. Ta ei ole nimetanud ka tunnistajaid, kes saaksid vajalike faktide kohta anda kohtus tunnistusi. Kohtule esitatud Riigiarhiivi 12.07.2005.a teatise nr 18-7-3.6/626 RL-3 kohaselt puuduvad Riigiarhiivis andmed selle kohta, kui kaua viibis Lea Kirsel koos Linda Kirseliga kinnipidamiskohas. Riigiarhiivi 09.03.2006.a teatise nr 18-7-3.6/2491 RL (kohtule esitatud) kohaselt karistati avaldaja ema Linda Kirselit ENSV Siseministeeriumi Vägede Sõjatribunali 18-19.04.1951.a seadluse järgi 25-aastase vabadusekaotusega, 5-aastase õiguste kaotamisega ja vara konfiskeerimisega. 10.01.1955.a vähendati vabaduse kaotust 10 aastani. Linda Kirsel saadeti 28.02.1953.a Harku laagrist etapeerimisvanglasse, sealt Baškiiri ANSV-sse, kuhu saabus 17.03.1953.a. Linda Kirsel vabanes kinnipidamiskohast Permi oblastis 18.04.1957.a. Eelnimetatud kuupäevale järgneva asumisel oleku kohta andmed puuduvad. Sotsiaalministeeriumi perepoliitika ja sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja teatab avaldajale 07.02.2008.a saadetud kirjaga nr 1.2-4/37, et kui asumisel või kinnipidamiskohas viibimise aega ei ole võimalik tõendada, siis soodustingimustel vanaduspensioni määrata ei ole võimalik.

-iga ja RPKS-iga ei ole ette nähtud erandeid pensionistaaži tõendamiseks ja soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse „Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimisest“ (avaldatud RT 1990, 7, 85; kehtetu alates 5 19.02.1992.a) punkti 1 alapunkti 1 kohaselt õigluse taastamiseks ja lähtudes humanismi põhimõtetest otsustab Eesti NSV ÜNP rehabiliteerida isikud, kes on Eesti NSV territooriumil kehtinud „Vene NFSV kriminaalkoodeksi“ alusel süüdi mõistetud, kui need teod ei olnud kuritegudeks Eesti Vabariigi seadusandluse kohaselt. Sama punkti 1 alapunkti 2 järgi otsustati rehabiliteerida isikud, keda on karistatud tegude toimepanemise eest, mis on ette nähtud paragrahvides 58 1a – 58 14, kui nad ei ole süüdi muuhulgas röövimises, samuti isikud, kes on represseeritud rehabiliteerimisele mittekuuluvate isikute varjamise eest. Seadluse punkti 4 alusel tehti seadluse täitmine ja rehabiliteerimistõendite väljaandmine ülesandeks Eesti NSV Ülemkohtule (alates 10.12.1993.a täitis vastavaid ülesandeid Riigikohus). Avaldaja ema Linda Kirselit karistati Vene NFSV kriminaalkoodeksi § 58 1a alusel, kuid ühtlasi ka NSVL ÜNP 04.06.1947.a seadluse „Kriminaalvastutusest riigi- ja ühiskondliku vara riisumise eest“ alusel. Eelnimetatu alusel pidanuks Linda Kirsel taotlema rehabiliteerimist Ülemkohtu või Riigikohtu kaudu. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 19.02.1992.a seaduse „Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta“ § 2 punkti 1 kohaselt tuleb seoses Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisega ning tunnustades isikute tegevust, kes võitlesid Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu, lugeda rehabiliteerituks muuhulgas isikud, kes on süüdi mõistetud Eesti territooriumil kehtinud Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahvi 58 1a alusel. Eesti Vabariigi Valitsuse 08.07.1992.a määruse nr 200 „Rehabiliteerimistunnistuste väljaandmise kohta kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikutele“ punktiga 1 kehtestati, et rehabiliteerimistunnistusi Eesti Vabariigi 19.02.1992.a seaduse „Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta“ paragrahvides 1 ja 2 nimetatud isikutele, nende surma korral aga Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse paragrahvis 8 ning Eesti Vabariigi maareformi seaduse paragrahvi 5 esimese lõike punktis 2 loetletud isikutele väljastab Eesti Vabariigi Riiklik Politseiamet nende kirjaliku taotluse alusel. Pensioniametis asuv, 2003.a surnud Linda Kirseli toimik ei sisalda dokumente, mis tõendaksid tema rehabiliteerimist. 26.04.2005.a taotles Lea Kirsel pensioniametilt represseeritu tunnistust

§ 2lõike 2 alusel.

Tema taotlusele (lisa 7) olid lisatud ärakirjad Riigikohtu kolleegiumi vastusest, kahest Riigiarhiivi teatisest ja kohtuotsuse väljavõttest. Riigiarhiivi 03.08.2004.a teatise nr 17-7-3.6/6265 RL (lisa 8) kohaselt teatati, et Linda Kirsel oli muuhulgas mõistetud süüdi NSVL ÜNP 04.06.1947.a seadluse alusel, mis kehtiva seaduse järgi rehabiliteerimisele ei kuulu. Riigiarhivaar teatas, et kui Lea Kirsel leiab, et Linda Kirseli tegevus on käsitletav vabadusvõitlusena, tuleb viimase rehabiliteerimist taotleda Riigikohtu kaudu. Riigiarhiivi 08.03.2005.a teatisega nr 18-7-3.6/6265 RL-2 (lisa 9) teatati Lea Kirselile, et represseeritud isiku tunnistuse saamiseks peab viimane esitama pensioniametile oma sünnistunnistuse koos ema rehabiliteerimistunnistusega. Kuna Linda Kirsel oli muuhulgas karistatud NSVL ÜNP 04.06.1947.a seadluse alusel, peab tema rehabiliteerimist taotlema 6 Riigikohtu kaudu. Ühtlasi teatati, et toimikus puuduvad andmed selle kohta, kui kaua viibis Lea Kirsel koos ema Linda Kirseliga kinnipidamiskohas. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.04.2005.a vastusest Lea Kirseli õele Elga Kuusikule nr 111-2-4-5 (lisa 10) nähtub, et apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku § 777 lõike 2 kohaselt võis isik, kelle suhtes tehtud kohtulahend jõustus enne

1. aasta
2. septembrit, taotleda kohtuvea parandamist kolme aasta jooksul, arvates
3. aasta
4. jaanuarist. Seega oli Elga Kuusikul võimalus esitada Riigikohtule avaldus enda rehabiliteerimiseks kuni
5. jaanuarini
6. Selle tähtaja möödumise tõttu ei ole Riigikohtul enam seaduslikku alust rehabiliteerimisavaldusi menetleda. Riigikohus loetles oma kirjas isiku represseerituks tunnistamise alused ja teatas, et kui Elga Kuusiku puhul esineb mõni represseerituks lugemise alustest, on tal võimalik Vabariigi Valitsuse
7. veebruari 2004.a määruse nr 52 „Represseeritu tunnistuse andmise korra ning taotluse ja tunnistuse vormi kehtestamine ning represseeritu tunnistusi väljastava asutuse määramine“ § 1 kohaselt taotleda endale represseeritu tunnistuse väljaandmist elukohajärgselt Sotsiaalkindlustusameti osakonnalt, esitades selleks sama määruse §-s 2 nimetatud dokumendid. Pensioniamet on Elga Kuusikule väljastanud represseeritu tunnistuse ja arvestanud kinnipidamiskohas ja asumisel viibitud aastad kolmekordselt tema pensioniõigusliku staaži hulka. Linda Kirsel ei taotlenud pensioniametilt kinnipidamiskohtades ja asumisel oldud aastate arvestamist kolmekordselt oma pensioniõigusliku staaži hulka, samuti ei jõudnud ta taotleda represseeritu tunnistuse väljastamist, kuna ta suri 2003.a ,

jõustus aga 2004.a . Pensioniametile teadaolevalt kandsid õed Elga Kuusik ja Linda Kirsel karistust erinevates karistusasutustes. Elga Kuusiku 27.04.2005.a pensioniametile antud kirjalikust seletusest (lisa 11) nähtub, et tema ja tema õde Linda Kirsel vangistati koos 1950.a maikuul. Linda Kirsel sünnitas vanglas tütre, kes kuni kohtuistungini (aprill 1951.a) oli ema juures. 23.05.2005.a otsusega nr OR1013-1 (lisa 6) otsustas Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Viljandi osakonna juhataja väljastada Lea Kirselile represseeritu tunnistuse. Otsuses on kirjeldatud, et Linda Kirselit on muuhulgas karistatud NSVL ÜNP 04.06.1947.a seadluse „Kriminaalvastutusest riigi- ja ühiskondliku vara riisumise eest“ alusel. Otsuse positiivset lahendit on põhjendatud Justiitsministeeriumi poolt 02.07.2004.a Sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas nr 3-2-04/6922 esitatud seisukohaga, mille kohaselt juhul, kui isikut karistati mitme paragrahvi alusel (osa nn poliitiliste ja osa mittepoliitiliste kuritegude eest), siis tuleks isikut pidada represseerituks, kuna ta vastab

§ 2lõike 1 nõuetele.

26.09.2006.a esitas Lea Kirsel Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Viljandi osakonnale avalduse (lisa 4), millega palus kirjalikult teatada, kas Riigiarhiivi 09.03.2006.a teatise nr 18-7-3.6/2491 RL (nimetatud teatise esitas avaldaja koos avaldusega ka halduskohtule) alusel on tal õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni. Pensioniamet vastas Lea Kirselile 02.10.2006.a kirjaga nr 6.TA30-2/41000 (lisa 5), et tema ema Linda Kirsel oli represseeritu

§ 2lõike 1 alusel.

Kuna Lea Kirseli poolt esitatud dokumentides ei ole tõendatud periood, mil ta koos emaga oli kinnipidamiskohtades või asumisel, ei ole võimalik teatada, millal tekiks õigus soodustingimustel vanaduspensionile

§ 12punkti 1 alusel.

7 04.12.2007.a esitas Lea Kirsel Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Viljandi osakonnale avalduse (lisa 3), mille kohaselt on Sotsiaalkindlustusamet temale teadaolevalt vastanud Riigikogu õiguskomisjonilt läbi Sotsiaalministeeriumi saabunud järelepärimisele 18.10.2007.a , tema aga õiguskomisjonilt vastust sanud ei ole. Vastuseks saab ilmselt lugeda avaldaja poolt halduskohtule esitatud Sotsiaalministeeriumi perepoliitika ja sotsiaalala asekantsleri Riho Rahuoja 07.02.2008.a kirja nr 1.2-4/

1. 08.01.2008.a esitas Lea Kirsel Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Viljandi osakonnale avalduse (lisa 1) soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Pensioniameti 08.01.2008.a tõendi (lisa 2) kohaselt pikendati avalduse lahendamise tähtaega kuni 08.07.2008.a , s.o ajani, mil kohus võiks teha otsuse tõendamist vajavas küsimuses – missugusel ajavahemikul viibis Lea Kirsel koos ema Linda Kirseliga kinnipidamiskohtades ja asumisel. Pensioniameti esindaja selgitab, et üldstaaži nõue Lea Kirselil on kindlasti täidetud, et soodustingimustel pensioni saada. Represseeritud inimestel on õigus varem pensionile minna maksimum 5 aastat. See õigus tekkis Lea Kirselil 05.01.
2. 5 aastat varem saab siis pensionile, kui ta oli emaga vähemalt 5 aastat koos kinnipidamiskohas, aga kolmekordselt arvutamine läheb pensioniõigusliku staaži hulka. On tõestatud, et avaldaja oli koos emaga Eestis vanglas 2 aastat 3 kuud ja 23 päeva, siis avaldaja saaks varem pensionile minna 2 aastat. 10.06.2008 kohtuistungil Tartu Pensioniameti esindaja märgib, et avaldajal peab olema ära tõendatud täis aastad, kuna seadus ütleb nii (t.l 79). 11.06.2008 kohtuistungil märgib Pensioniameti esindaja, et avaldaja ei saa minna 5 aastat varem pensionile. Lea Kirsel saab 2 aastat varem soodustingimustel vanaduspensionile ja periood 2 aastat 1 kuu ja 23 päeva arvestatakse pensioniõigusliku staaži hulka kolmekordselt. Kohtuotsuse tegemise kuupäev ei mõjuta selles asjas midagi (t.l 84-85), sest avaldaja avaldus asus Pensioniametis. Pensioniameti esindaja leiab, et tunnistaja Elga Kuusik tõestas ainult seda fakti, et Lea Kirsel koos ema Linda Kirseliga oli Tallinna Patarei vanglas, kus ta sünnitas ja peale kohut jäi naiste laagrisse koos tütrega ja seejärel oli ta saadetud Baškiiriasse, kuid ei ole teada, kas koos lapsega või mitte. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja materjalidega, ära kuulanud menetlusosalised ning tunnistaja ütlused leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ja seda alljärgnevatel põhjustel. Lea Kirseli taotlusest on üheselt arusaadav taotleja tahe tõendada oma subjektiivseid õigusi saades riiklikku soodustingimustel vanaduspensioni. Seega tuleb halduskohtul tuvastada avalik-õigusliku õigussuhte olemasolu, kuna vastavalt HKMS § 6 lg 3 p 3 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine. Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 12 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile Riikliku pensionikindlustuse seaduse mõistes represseeritul, kelle on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž ning kes õigusvastaselt represseerituna on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel, samuti käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isikul – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist iga kinnipidamiskohas või asumisel viibitud täisaasta kohta, ent mitte varem kui viis aastat enne 8 vanaduspensioniikka jõudmist. Nimetatud seaduse § 2 lg 2 kohaselt loetakse represseerituks ka last, kes sündis vanema asumisel või kinnipidamiskohas oleku ajal või pärast vanema vabanemist kuni ajani, mil vanemale anti luba ja reaalne võimalus Eestisse naasmiseks. Antud juhul nähtub sünnitunnistusest, et avaldaja on sündinud 05.01.1951 Tallinnas ja arhiiviteatisest on näha, et tema ema Linda Kirsel viibis sel ajal Tallinna Patarei vanglas, mistõttu on tõendatud Lea Kirseli kinnipidamiskohas viibimise algusaeg. Kinnipidamiskohas viibimise aeg Eestis on tuvastatud Tartu Halduskohtus tunnistaja Elga Kuusik’u ütlustega. 11.06.2008 toimunud kohtuistungil tunnistaja Elga Kuusiku poolt antud ütluste kohaselt on Lea Kirsel tema õetütar. Tunnistaja selgitas, et ta ei teadnud esialgu, et tema õde rase oli. Ta arreteeriti, kuna ta aitas metsavendi. Täpselt ei olnud tunnistajal küll meeles, millal Linda Kirsel arreteeriti. Kõigepealt viidi ta kindlasti julgeolekusse, kui arreteeriti. Peale kohut oli ta Tallinna Patarei vanglas, enne seda oli Viljandi vanglas. Kui oli kohus, siis sai Elga Kuusik teada, et tema õde Linda Kirsel oli sünnitanud. Elga Kuusik oli ka kohtus ja nägi, et õde oli koos lapse Lea Kirseliga. Tunnistaja Elga Kuusik oli samuti vahistatud ning tema ja tema õdede kohta oli ühine kohus ning neile kõigile loeti seal otsus ette. Peale kohut viidi nad Tallinna Patarei vanglasse, samuti viidi ka Linda Kirsel koos lapsega Patarei vanglasse. Tunnistaja Elga Kuusik ei olnud seal väga pikalt, aga suveks viidi nad Harku laagrisse tööle. Õde viidi ka koos lapsega Harku naistelaagrisse. Tunnistaja täpselt ei mäleta, kui kaua ta seal viibis. Peale Harku laagrit suunati tunnistaja Siberisse, Habarovskisse. Kui tunnistaja. Siberisse saadeti, siis jäi Linda koos lapsega Harku laagrisse. Seal olid emad koos lastega. See oli üleüldse nii ja sellel põhjusel neid kohe Siberisse ei suunatud. Kirjavahetust tunnistaja Elga Kuusikul Lindaga ei olnud, kui tunnistaja oli Siberis ja Linda Kirsel Harku laagris. Kui tunnistaja Siberis oli, ei teadnud ta Linda Kirselist midagi. Kuni vabanemiseni ei olnud tunnistaja Linda tegevusest teadlik. Siberis mitmes kohas oli tunnistaja kokku 5 aastat. Lindaga kohtus ta peale karistuse kandmist siis, kui Linda tagasi tuli. Linda rääkis, et oli Baškiirias. Tunnistaja ei tea, kas Linda oli seal koos lapsega või üksi, samuti ei tea ta, kus laps oli, võib-olla oli lastekodus. Harku laagris oli ta igal juhul 2 aastat. Tunnistajal ei olnud Lindaga sellest juttu, kas ta läks Baškiiriasse lapsega või mitte. Eestisse ei jäänud kedagi sugulastest, kellega oleks saanud laps jääda. Kõik olid karistatud. Peale karistuse kandmist jäi tunnistaja elama Viljandi linna. Linda tuli ka peale karistuse kandmist Viljandi linna Uueveski tänavale. Esialgu ei saanud Linda kuidagi sissekirjutust. Tunnistajal ei olnud ka korterit ja oli raskusi, et sisse kirjutada ja tööd saada. Kui inimesed Siberisse suunati, siis mõnel oli ikka laps kaasas. Võib-olla oli Lea ka koos emaga seal. Tunnistaja ei tea kedagi, kes võiks seda kindlalt väita. Kui tunnistaja tagasi tuli, siis Lindat ei olnud, aga Lea oli siis tunnistaja ema Kadri Kirseliga koos. Kadri Kirsel kandis karistust Valga linna vanade laagris. Tal oli lühem karistus kui Lindal. 1950 aastatel arreteerimisel oli Kadri 63 aastane. Valga vanade laagris töökohustust kindlasti ei olnud ja vanaduse tõttu ei olnud teda Siberisse saadetud. Tunnistaja märgib, et Viljandi vanglas oli avaldaja ema siis, kui ta rase oli ja Tallinna Patarei vanglasse viidi ta sünnitama, sest Viljandis ei olnud vastavaid tingimusi (t.l 84). Seega on tuvastatud fakt, et Lea Kirsel on viibinud kinnipidamiskohas Tallinna Patarei vanglas alates sünnist 05.01.1951 ja viibis koos ema Linda Kirseliga Harku laagris kuni 28.02.1953, kust Linda Kirsel oli saadetud Baškiiri ANSV-sse. See periood on kokku 2 aastat 1 kuu ja 23 päeva, mistõttu tekib Lea Kirselil õigus minna soodustingimustel vanaduspensionile 2 aastat enne pensioniikka jõudmist ja annab õiguse selle perioodi arvestamist avaldaja pensioniõigusliku staaži hulka kolmekordselt. 9 Käesolevas asjas ei leidnud tõendamist asjaolu, et Lea Kirsel viibis koos karistust kandva emaga väljaspool Eestit. 23.05.2005.a otsuse nr OR 1013-1 kohaselt on Lea Kirselile väljastatud represseeritu tunnistus okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 2 lg 2 ja § 2 lg 1 alusel kui isiku laps, kes sündis vanema kinnipidamiskohas oleku ajal. HKMS § 26 lg 1 p 5 alusel on tuvastatud, et Lea Kirsel on viibinud õigusvastaselt represseeritud isiku lapsena kinnipidamiskohas Tallinna Patarei vanglas arvates tema sünnist 05.01.1951.a kuni tema ema Linda Kirseli ärasaatmiseni Harku laagrist 28.02.1953.a Baškiiri ANSV-sse. Nimetatud asjaolu annab Lea Kirselile õiguse saada soodustingimustel vanaduspensioni. Tamara Hristoforova kohtunik 10