← Eesti

3-04-16/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Lilianne Aasma ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2008, Tallinn Haldusasja number 3-04-16 Haldusasi A & Ü Majandustarkvara OÜ kaebus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 31. oktoobri 2003. a otsuse nr 509-o tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 5. juuni 2007. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A & Ü Majandustarkvara OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 4. juuni 2008 Menetlusosalised Kaebaja – A & Ü Majandustarkvara OÜ Vastustaja – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusomandi apellatsioonikomisjon Kolmas isik – PC Ekspert Pluss OÜ RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 5. juuni 2007. a otsus muutmata. 2. Mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 5000 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 26. juunil 2008. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Patendiameti 18. juuli 2001. a otsusega nr 7/M200000318 registreeriti A & Ü Majandustarkvara OÜ nimele kombineeritud kaubamärk "ARVUTISALONG PC expert" teenuseklassis 42 (arvutitarkvara kujundus, hooldamine, ajakohastamine ja konsultatsioonid, andmebaaside taastamine, arvutiprogrammide koostamine, arvutite rent). PC Ekspert Pluss OÜ esitas 2. novembril 2001 apellatsioonikomisjonile kaebuse, milles vaidlustas A & Ü Majandustarkvara OÜ kaubamärgi 30. aprillini 2004 kehtinud kaubamärgiseaduse (KaMS) § 8 lg 1 p 2 alusel põhjendusega, et kaubamärgis olev tähis „PC expert“ on äravahetamiseni sarnane kolmanda isiku varasema registreeritud kaubamärgiga „PC EXPERT +“ ning kaebaja kaubamärgi re- 3-04-16 gistreerimiseks puudus kolmanda isiku kirjalik luba. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 31. oktoobri 2003. a otsusega nr 509-o rahuldati PC Ekspert Pluss OÜ kaebus, tühistati vaidlustatud haldusakt ja tehti Patendiametile ettepanek teha uus otsus. Apellatsioonikomisjoni 31. oktoobri 2003. a otsuse nr 509-o kohaselt rikkus Patendiamet kaubamärgiseaduse (KaMS) § 8 lg 1 p 2, mille kohaselt ei registreerita kaubamärke, mis on identsed või äravahetamiseni sarnased või assotsieeruvad teise isiku nimele samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks registreeritud või registreerimiseks esitatud varasema kaubamärgiga, kui registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba. Apellatsioonikomisjon leidis, et A & Ü Majandustarkvara ja PC Ekspert Pluss OÜ kombineeritud kaubamärgid assotsieeruvad. 2. A & Ü Majandustarkvara OÜ esitas halduskohtule kaebuse tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 31. oktoobri 2003. a otsuse tühistamiseks. 3. Tallinna Halduskohtu 5. juuni 2007. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt:

  1. a)Apellatsioonikomisjoni põhimäärus anti välja kaubamärgiseaduse varasema redaktsiooni alusel ja täitmiseks. Kaubamärgivaidluste lahendamist apellatsioonikomisjonis reguleeris ainult KaMS § 35, mis ei sätestanud, kuidas toimub kaebuse muutmine ja täiendamine. Nii halduskohtumenetluse seadustik kui ka tsiviilkohtumenetluse seadustik lubavad muuta kaebust, hagi alust ja eset ning suurendada nõuet kuni kohtuvaidluseni. Apellatsioonikomisjonile kaebuse esitamisel ei ole kaebaja õigused piiratud suuremas ulatuses, kui apellatsioonikomisjoni otsuse peale kohtule kaebuse esitamisel. Komisjoni põhimääruse p 21 ei ole kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega. Assotsieeruvuse põhjenduse esitas kolmas isik asja arutamise ajal komisjoni istungil, väljumata esialgse kaebuse aluseks olnud KaMS § 8 lg 1 p 2 raamest. Komisjon pole kaebaja ja kolmanda isiku kaubamärkide võimalikku assotsieeruvust hinnates ületanud kaebuse piire. Kui kaebaja vajas täiendavat aega kolmanda isiku kaebuse täiendusele vastuväidete esitamiseks, pidanuks ta taotlema kaebuse arutamise edasilükkamist.
  2. b)KaMS § 8 lg 1 p 2 käsitleb olukorda, kus üks kaubamärk on registreeritud ja teise kaubamärgi registreerimistaotlus on menetlemisel. Registreeritud kaubamärki saab kahjustada ka assotsieeruva kaubamärgi registreerimine teises kauba või teenuse klassis. Samaliigilisust saab vaadelda samaaegselt nii kaupade kui ka teenuste suhtes. Kaubamärgi omaduseks on see, et teatud kasutamise aja järel hakatakse konkreetset kaubamärki seostama konkreetse äriühingu tegevusega. Seostamisele pole üldjuhul omane kaupade ja teenuste täpne eristamine. Käsitletaval juhul on tegemist kahe oma olemuselt sarnase kaupade ja teenuste grupiga. Kolmanda isiku kaubamärk on registreeritud klassis 9 (arvutitarkvara, arvutid, raalid, printerid, programmid, CD-ROM-d, skännerid, modemid, monitorid, klaviatuurid, andmetöötlusseadmed, kompaktplaadid, lindiseadmed, mikroprotsessorid, arvutiriistvara, arvutiprogrammid, salvestatud tekstitöötlusvahendid, arvuti mäluseadmed, arvutuskettad, disketid, faksiaparaadid, hiired, helkurid, kassetid, kettad (optilised ja magnetilised), heliplaadid, häireseadmed, alarmseadmed, identifitseerimiskaardid, isikukaardid, juhtmed, kaitse- ja turvavõrgud, tulemüürid, ühenduskaablid, võrgukaablid, märkmikarvutid, sülearvutid, telefonid, tarkvara, kellad, kõlarid, helitehnikaseadmed, võrgusüsteemid). Kaebaja kaubamärgi klassis 42 loetletud teenused (arvutitarkvara hooldamine, ajakohastamine, kujundus ja konsultatsioonid, andmebaaside taastamine, arvutiprogrammide koostamine ning arvutite rent) on iseloomult väga sarnased kolmanda isiku registreeritud kaubamärgi vastavate kaupadega. Arvutikaupade ja tarkvara valmistajad, tootjad ja edasimüüjad pakuvad sageli klientidele ka arvutite rentimist, arvutiprogrammide koostamist, arvutitarkvara hooldamist jms teenuseid. Näiteks arvutiprogrammi koostamise tulemuseks ongi kolmanda isiku kaubamärgi klassis 9 registreeritud kaup – arvutiprogramm. Seetõttu tuleb kõnealuseid kaupu ja teenuseid käsitada samaliigilistena KaMS § 8 lg 1 p 2 mõttes. Registreerides assotsieeruva kaubamärgi ja teenindusmärgi erinevate äriühingute 2

(7)3-04-16 nimele, pole tagatud KaMS § 4 lg-st 1 (kehtiva KaMS §-st 3) tulenev kaubamärgi kui tähise eesmärk. Assotsieeruvuse tuvastamiseks pole tingimata vaja läbi viia küsitlusi ja uuringuid. Kaubamärgi võrdlemisel varasema kaubamärgiga on vaja välja selgitada assotsiatsioonid, mis isikul tekivad uue kaubamärgiga kokku puutudes. Kui need assotsiatsioonid võimaldavad kaubamärgid omavahel segamini ajada, on kaubamärgid assotsieeruvad. Lähtudes kombineeritud kaubamärkide "PC EXPERT +" ja "ARVUTISALONG PC expert" reproduktsioonidest, on võrreldavad kaubamärgid assotsieeruvad. Mõlema tähise domineerivaks elemendiks on suurte trükitähtedega kirjutatud tähed „PC“ koos seonduva sõnaga „expert“. Asjaolu, et kolmanda isiku kaubamärgis on sõna „expert“ kirjutatud trükitähtedega ja kaebaja kaubamärgis kirjatähtedega, ei erista sõnade kirjapilti märgatavalt. Esimeses kaubamärgis olev plussmärk ja teises kaubamärgis olev sõna „arvutisalong“ jäävad eelnimetatud elementide kõrval vähemärgatavateks. Samas on kaubamärkide disain oluliselt erinev, mis välistab võrreldavate kaubamärkide käsitamise äravahetamiseni sarnastena. Vaatamata kaubamärkide teostuse ja disaini erinevustele on domineeriva sõnalise elemendi „PC expert“ esinemine mõlemas kaubamärgis piisav, et tarbija, nähes mõlemaid kaubamärke eri aegadel või üheskoos, looks alateadvuses seose mõlema kaubamärgi vahel. Komisjon tuvastas kaubamärkide assotsieeruvuse tulenevalt sõnalistest osadest, mille esinemine kaubamärkide koosseisus tekitab kaubamärkidevahelisi assotsieeruvaid seoseid.
  1. c)Kolmanda isiku kaubamärk on varasem – registreerimise taotlus saabus 19. novembril 1998. Kaebaja esitas taotluse alles 28. veebruaril 2000. Kolmas isik pole andnud kaebajale luba oma varasema kaubamärgiga assotsieeruva kaubamärgi registreerimiseks samaliigilistele kaupadele või teenustele. Seejuures ei oma tähtsust, kas kombineeritud kaubamärk "ARVUTISALONG PC expert" oli kaubamärgitaotluse esitamise ajal üldtuntud Pariisi konventsiooni art 6 „bis“ mõttes või mitte. Seni, kuni kolmanda isiku kaubamärgi registreerimist pole tunnistatud kehtetuks ja kaubamärki pole registrist kustutatud, ei saaks kaebaja ka oma kaubamärgi üldtuntuse korral kaitset registreeritud kaubamärgi omaniku nõude vastu. Apellatsioonikomisjoni 31. oktoobri 2006. a otsusega nr 776-o tunnistati kombineeritud kaubamärgi "PC expert +" registreerimine üksnes osaliselt kehtetuks ja määratleti kaubamärgi mittekaitstav osa järgmiselt: „kaubamärgi registreerimine ei anna ainuõigust sõnade PC ja EXPERT ning tähise + kasutamiseks“.
  2. d)Meelevaldne on kaebaja väide, et kuivõrd otsuses pole märgitud, et istungist võttis osa lisaks kaebaja lepingulisele esindajale ka tema seaduslik esindaja Alo Toom, siis järelikult ei peetud tema istungil antud selgitusi kuulamisväärilisteks ning seega ei tugine otsus kaebuse arutamisel kindlaks tehtud asjaoludele. Ei kaubamärgiseadus ega ka põhimäärus nõua otsuses istungil viibinud menetlusosaliste esindajate nimede äramärkimist. Kui komisjon siiski otsustas nimed kirja panna, tulnuks fikseerida kõikide istungist osavõtnute nimed. A. Toomi nime pole välja jäetud tahtlikult, vaid hooletusest ning see fakt iseenesest ei anna tunnistust kaebuse menetluse õigusvastasusest. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. A & Ü Majandustarkvara OÜ apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus järgmistel põhjustel:
  3. a)Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile esitatud kaebuse menetlust reguleeris KaMS § 35 ja apellatsioonikomisjoni põhimäärus. Komisjoni põhimääruse p 12 kohaselt tuli kaebuses märkida põhjendus, miks on vaidlustatav objekt või otsus ebaseaduslik ja kaebaja õigusi ning vabadusi rikkuv. Põhimääruse p 21 järgi võis esitatud kaebust muuta ja täiendada enne kaebuse arutamist apellatsioonikomisjonis, esitades sellekohase kirjaliku avalduse ja vajalikud dokumendid. PC Ekspert Pluss OÜ esitas 2001. aasta novembris kaebuse apellatsioonikomisjonile põhjusel, et kaubamärk „ARVUTISALONG PC expert“ on äravahetamiseni sarnane kaubamärgiga „PC EXPERT +“. Kaebajale anti mitmeid võimalusi kaebuse täiendamiseks ja 3
(7)3-04-16 täiendavate tõendite esitamiseks. Kaebaja võimalik huvi täiendada või muuta kaebust samades ajalistes piirides nagu haldus- ja tsiviilkohtumenetluses ei kaalu käesoleval juhul üles teiste osapoolte õiguspärast huvi, et tööstusomandi apellatsioonikomisjoni menetlus toimub põhimääruse kohaselt ning tagatud oleks õiglane ja kiire menetlus. Apellatsioonikomisjoni põhimääruses sätestatud menetlusreeglid, sh menetlusosalistele toimingute tegemiseks ettenähtud tähtajad on kohustuslikud ja nende arvestamine või mittearvestamine ei ole apellatsioonikomisjoni kaalutlusõigus. Alles 5. septembril 2003 toimunud istungil esitatud kõneteesides asus kolmas isik seisukohale, et vaidlustatud kaubamärk ka assotsieerub kaubamärgiga „PC EXPERT +“. Apellatsioonikomisjoni istungi protokollist ei nähtu, et PC Ekspert Pluss OÜ oleks taotlenud kaebuse muutmist või täiendamist.
  1. b)Nii kombineeritud kaubamärgi „ARVUTISALONG PC expert“ kui ka „PC EXPERT +“ puhul on sõnad „PC“ ja „expert“ märgitud mittekaitstavateks osadeks, kuna need on kirjeldavad. „PC“ on inglisekeelse termini „personal computer“ lühend ja sõna „expert“ on tavapärane mistahes äritegevuses. Kaubamärgi „PC EXPERT +“ omanik ei ole vaidlustanud mittekaitstavate osade määramist. Kaubamärgi mittekaitstavad osad ei saa olla kaubamärgi domineerivad osad, mistõttu sarnaste mittekaitstavate osade esinemine kaubamärkides ei muuda kaubamärke nii sarnaseks, et neid saaks lugeda assotsieeruvaks kaubamärgiseaduse tähenduses. Eesti kaubamärgi praktika kohaselt ei loeta kaubamärke äravahetamiseni sarnaseks või assotsieeruvaks, kui kaubamärkide ühine element on kirjeldav. Euroopa Kohus on korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et kaubamärkide sarnasuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas nad sisaldavad kirjeldavat osa, missugune on nende eristusvõimeline osa ja kuivõrd eristusvõimeline see osa on (Euroopa Kohtu 22. juuni 1999. a otsus asjas nr C-342/97). Kaubamärgiseadus ei ava assotsieeruvuse mõistet ega kriteeriume. Kaubamärgi registreerimisest saab keelduda juhul, kui kaubamärkide sarnasuse ja kaupade või teenuste samaliigilisuse tulemusel võib tarbija kaubamärgid ära vahetada (äravahetamiseni sarnane) või seostada kaubamärgiomanikke (assotsieeruv). Assotsiatsioon, mis tarbijatel võib tekkida kaubamärkide sarnase semantilise tähenduse tõttu, ei ole piisav, et lugeda kaubamärke assotsieeruvaks (Euroopa Kohtu 11. novembri 1997. a otsus asjas nr C251/95, p 16, 26).
  2. c)Kaebaja esitas kombineeritud kaubamärgi „PC EXPERT +“ vaidlustusavalduses alternatiivsed nõuded: tühistada kaubamärk „PC EXPERT +“ ja määrata mittekaitstavad osad või tunnistada kogu registreering täielikult kehtetuks, kuivõrd see on seadusega vastuolus. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 31. oktoobri 2006. a otsusega rahuldati kaebus ja vaidlustatud kaubamärgi mittekaitstavateks osadeks määrati sõnad „PC“ ja „expert“ ning tähis „+“. Kuigi käesoleva asja lahendamisel on määravaks kaubamärgi „PC EXPERT +“ mittekaitstavate osade määramine, ei arvestanud halduskohus sõnalise osa „PC EXPERT“ kirjeldavaks tunnistamist. Apellant võttis kaubamärgi kasutusele 1997. aasta lõpus ja tegi märkimisväärseid kulutusi oma arvutisalongi reklaamimiseks ning osales mitmetel messidel. Eesti arvutitega tegelevate ettevõtete seas läbiviidud küsitluse kohaselt oli 27-st küsitlusele vastanust 18 teadlik apellandi kaubamärgist vähemalt aastast 1998. Kombineeritud kaubamärk „PC EXPERT +“ registreeriti 26. oktoobril 2000. Menetluse käigus ei ole esitatud ühtegi tõendit, et võrreldavaid kaubamärke oleks ära vahetatud või kaubamärgiomanikke segi aetud. Järelikult tõendab reaalsete segiajamiste puudumine segiajamiste ebatõenäosust (KaMS §16 lg 2). 5. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:
  3. a)Kaubamärgi mittekaitstav osa ei ole kaubamärgiõiguse teooria ega praktika kohaselt käsitletav kaubamärgi domineeriva elemendina kaubamärkide võrdlemisel. Kaubamärgi osade mittekaitstavus tähendab seda, et nendele osadele ainuõigus ei laiene. Neid elemente peavad saama kasutada kõik vastaval turul oma tooteid pakkuvad ettevõtjad ja ühelgi ettevõtjal ei ole õigust keelata teisel ettevõtjal vastavate tähiste kasutamist. Seega ei saa selliseid kaubamärgi elemente lugeda domineerivaks kaubamärkide võrdlemisel. Assotsieeruvus vastandatud kau4
(7)3-04-16 bamärkide vahel toimub nende kaubamärkide reproduktsioonidest (kui graafiliselt kujutatud tervikutest) lähtudes. Mõlema kaubamärgi domineerivaks elemendiks on sõnalised elemendid „PC“ ja „EXPERT“. Sõnalised osad „ARVUTISALONG“ ja „+“ jäävad nende kõrval vähemärgatavaks. Kõik nimetatud sõnalised elemendid lahus kaubamärgi reproduktsioonist võetuna on mittekaitstavad, st kaubamärgi omanikul ei ole õigust nende osade kasutamist teiste isikute poolt keelata. Kujunduslikult on võrreldavad kaubamärgid erinevad, mis välistab võimaluse käsitleda neid kaubamärke äravahetamiseni sarnastena KaMS § 8 lg 1 p 2 tähenduses. Samas ei saa kujunduslike elementide erinevus olla kaubamärkide assotsieeruvust välistavaks asjaoluks. Kaubamärkide assotsieeruvus ei tähenda nende identsust või (äravahetamiseni) sarnasust. Kaubamärkide assotsieeruvuse tõendamisel ei saa lähtuda eeldusest, et tarbija on teadlik, millised kaubamärgi elemendid on tunnistatud mittekaitstavaks ja mida seega kaubamärgiteooria ja –praktika kohaselt ei saa ainuõiguse sisu määratlemisel arvesse võtta. Lähtuda tuleb kaubamärgi reproduktsioonist, mis määrab kaubamärgi õiguskaitse ulatuse nii uue kui varem kehtinud kaubamärgi seaduse regulatsiooni kohaselt.
  1. b)Vastandatud kaubamärkide reproduktsioonidel olevad, eraldi võttes mittekaitstavad elemendid on praktiliselt identsed ja ülejäänud kujundus jääb suhteliselt tagaplaanile, mistõttu on kaubamärkide äravahetamine KaMS § 8 lg 1 p 2 mõttes tõenäoline.
  2. c)Tööstusomandialaste õigusvaidluste kohtuvälise lahendamise võimalus on loodud muuhulgas selleks, et neid spetsiifilisi vaidlusi oleks võimalik läbi vaadata ilma liigse ajakuluta. Seetõttu ei ole lubatud vaidlustamise alust laiendada. See regulatsioon vastab ka õiguskindluse eesmärgile, andes vaidluse teisele poolele võimaluse olla kindel selles, milliste argumentide vastu ta peab ennast kaitsma. Ökonoomiaprintsiip ei kaalu üles vaidluse õiguspärase ja õiglase tulemuse ootust. Vaatamata asjaolule, et PC Ekspert Pluss OÜ 2. novembril 2001. a esitatud kaebus oli vormistatud ebakorrektselt, sisaldus selles õigusliku alusena viide KaMS § 8 lg 1 p-le 2. Seetõttu ei käsitletud asja suulisel arutamisel 5. septembril 2003 kaubamärkide assotsieerumist kaebuse uue õigusliku alusena ega peetud vajalikuks kaebuse muutmise või täiendamise kirjalikku taotlemist (põhimääruse p 21). Kui kaebaja käsitas kaubamärkide assotsieerumise argumendi esitamist kolmanda isiku poolt kaebuse aluse muutmisena, oli tal vastavalt põhimääruse punktile 38.1 võimalus taotleda kaebuse arutamise edasilükkamist. 6. PC Ekspert Pluss OÜ vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgib kolmas isik, et kaubamärkide assotsieeruvus on seotud nende kaubamärkide tajumisega. Kahe kaubamärgi tajumist ei saa mõjutada näited teistest kaubamärkidest, neil puudub puutumus käesoleva vaidlusega. Apellatsioonkaebuses toodud näited Eesti väidetava kaubamärgipraktika kohta ei ole varem ei esimese astme kohtule ega tööstusomandi apellatsioonikomisjonile esitatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna halduskohtu otsuse muutmiseks alust. Vastuseks apellatsioonkaebusele käsitleb ringkonnakohus tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse menetluslikku õiguspärasust (I) ning kaebaja ja kolmanda isiku kaubamärkide assotsieeruvust (II). Lõpetuseks tuleb jaotada menetluskulud (III). I 8. Kaebaja leiab, et vastustaja rikkus majandusministri 15. juuli 1998. a määrusega nr 26 kinnitatud tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimääruse p 21. Põhimääruse nimetatud punkt sätestab: „Kaebaja võib esitatud kaebust muuta ja täiendada enne kaebuse arutamist apellatsioonikomisjonis, esitades sellekohase kirjaliku avalduse ja vajalikud dokumendid.“ 5
(7)3-04-16
  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei muutnud kolmas isik käesoleval juhul apellatsioonikomisjonile esitatud kaebust. Avalduse muutmiseks loetakse menetlusõiguse üldpõhimõtete kohaselt avalduses sisalduva nõude, mitte õigusliku põhjenduse muutmist. Kolmas isik ei muutnud oma nõude eset ega alust (asjaolu, et kaubamärgi registreerimine rikub tema õigusi seoses tema kombineeritud kaubamärgiga „PC EXPERT +“). Kolmas isik esitas üksnes täpsustava õigusliku argumendi oma nõude põhjendamiseks, mitte nõude uue aluse. Nõude aluseks on nõuet esitama ajendav faktiline olustik tervikuna, mitte selle üksikud õiguslikud põhjendused.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu seega kaebaja menetlusliku etteheitega apellatsioonikomisjoni otsusele. II
  3. Apellatsiooniastmes ei ole enam vaidlust selle üle, et kõnealuste kaubamärkide registreerimine erinevates kaupade ja teenuste klassides ei takistanud käesoleval juhul KaMS § 8 lg 1 p 2 kohaldamist. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kombineeritud kaubamärgid „ARVUTISALONG PC expert“ ja „PC EXPERT +“ assotsieeruvad KaMS varasema redaktsiooni § 8 lg 1 p 2 mõttes. Ringkonnakohus nõustub vastustaja, kolmanda isiku ja halduskohtu seisukohaga, et vaidlusalused kaubamärgid assotsieeruvad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda seisukohta ümber hinnata.
  4. Asjaolu, et sõnad „PC“ ja „expert“ on eraldivõetuna kirjeldavad ja ei ole seetõttu eraldivõetuna kaitstavad, ei tähenda, et sõnaühend „PC expert“ on kirjeldav ega ole kaitstav. Kaebaja ei ole tõendanud, et sõnaühend „PC expert“ oleks üldiselt või arvutikasutajate ringkondades Eestis või mujal kasutatav kirjeldava terminina. Seega ei toimu assotsieerumist semantilise tähenduse, vaid ennekõike kõlalise ja kirjapildilise sarnasuse tõttu. Just sõnaühend „PC expert“ on mõlema vaidlusaluse kaubamärgi määravaks osaks ja see sõnaühend on kaitstav. Seega ei ole kaebaja viited Euroopa Kohtu
  5. juuni
  6. a otsusele asjas nr C-342/97 ja
  7. novembri
  8. a otsusele asjas nr C-251/95 selles kontekstis asjakohased, sest need lahendid puudutasid just kaubamärkide kirjeldavaid osi. Samal põhjusel ei ole asjakohased kaebaja viited Eesti kaubamärgipraktikale seoses kirjeldavate elementidega. Kaubamärkide sõnalise osa muud elemendid – sõnad „arvutisalong“ ja tähis „+“ ei ole piisavalt eristusvõimelised. Ebatäpne on kaebaja väide, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole üksnes seose tekkimine piisav kaubamärgi registreerimisest keeldumiseks. Seos (assotsiatsioon) varasema kaubamärgiga on KaMS § 8 lg 1 p 2 ning direktiivi 89/104/EMÜ art 4 lg 1 p „b“ kohaselt kaubamärgi registreerimisest keeldumise alus. Euroopa Kohtu
  9. juuni
  10. a otsuse p 26 kohaselt ei ole piisav pelgalt semantiline seos. Ringkonnakohus selgitas eespool, miks käesoleval juhul kaubamärkide vahel tekkida võiv seos ei ole pelgalt semantiline.
  11. Lisaks eelnevale tuleb nõustuda kolmanda isiku seisukohaga, et ka kaubamärkide kujunduses on sarnane element. Täheühend „PC“ on eristatud suuremana kui sõna „expert“.
  12. Faktid kaubamärkide tegeliku segiajamise kohta ei ole kaubamärkide assotsieeruvaks lugemise eelduseks. Kaebaja viide kehtiva KaMS § 16 lg-le 2 ei kinnita vastupidist. Selle sätte esimese lause kohaselt ei ole varasema kaubamärgi omanikul õigust keelata hilisema kaubamärgi ega muu hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast kaubamärgist või pidi sellest teadlik olema ning on nõustunud hilisema kaubamärgi kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul. Kaubamärgi kasutamise keelamise õigus ei sõltu selle sätte kohaselt sellest, kas kaubamärke on viieaastase tähtaja jooksul tegelikult segi aetud või mitte. Liiatigi 6
(7)3-04-16 on hilisema kaubamärgi omaniku pahausksuse korral võimalik kaubamärgi kasutamist keelata ka pärast viie aasta möödumist (KaMS uue redaktsiooni § 16 lg 2 teine lause). III 15. HKMS § 92 lg 1 ja 7 kohaselt peab kaebaja hüvitama kolmanda isiku poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud. Kolmas isik palub kaebajalt välja mõista õigusabikulu 17 533 kr. Arvestades asja keerukust ja halduskohtus juba esitatud väiteid, peab ringkonnakohus apellatsiooniastmes põhjendatud õigusabikuluks 5000 kr. Lilianne Aasma Lauri Madise Ivo Pilving 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.