Obsah (7)

§ 371§ 423§ 75§ 436§ 438§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 20.06.2008. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-3808 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu võlgnevuse n

§ 371

lg 1 p 8 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada. Kostja palub jätta hagi lahendamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

1. Hageja esitas
2. aprillil 2008 krijaliku seisukoha menetluse lubamatuse küsimuses. Hageja seisukoha kohaselt
3. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingu kohaselt võib nõuded, mis ei ületa 50 000 EUR esitada lõplikuks lahendamiseks xxx vahekohtule vastavalt selle arbitraažireeglitele. Samas ei tulene toodud lepingupunktist, et vaidlusi ei või lahendada mujal, sealhulgas xxx kohtutes. Hageja vastuse kohaselt on hagejal õigus otsustada, kas esitada hagi vahekohtule või kohtule.
4. Kohus oma
5. mai 2008 määrusega palus hagejal täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid seoses vahekohtu kokkuleppe kohaldamise hindamisega.
6. Hageja esias
7. mail 2008 täiendava vastuse. Vastuse kohaselt on hagi aluseks
8. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostuleping. Poolte kokkuleppel kohaldati nimetatud lepingu tingimusi ka nende ostude suhtes, mis toimusid hageja ja kostja vahel, kusjuures sellisteks tingimusteks olid muuhulgas arvete tasumise tähtaeg ja toodete hinnakiri. Hageja leiab, et hagi aluseks saab pidada
9. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingut.
10. Menetluse lubamatuse vastuväite lahendamiseks korraldas kohus
11. juunil 2008 kohtuistungi. Kohtuistungil jäid pooled esitatud seisukohtade juurde. Hageja täiendas, et
12. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingu kõrval hageja ja kostja vahel mingeid muid eraldiseisvaid ostulepinguid ei ole. Kostja nõustus, et pooltevaheline õigussuhe tulenes
13. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingust. Kostja leiab,
14. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingus sätestatud Eesti vahekohtu kasutamise võimalus kujutab endast täpsustust hageja ja xxx vahel
15. detsembril 2005 sõlmitud raamlepingu p-s 15.1 sätestatud vahekohtu kokkuleppele. Seega võis hageja valida kas Eesti vahekohtu või Helsingi vahekohtu vahel, kuid puudus õigus pöörduda Eesti või välismaa kohtusse. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
16. Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. 9.

§ 423

lg 1 p 6 kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui /---/ pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada /---/.

1. Kohus tuvastas, et hageja ja xxx sõlmisid
2. detsembril 2005 tooraineostu raamlepingu, millega määrati tingimused hageja poolt xxx seotud isikutele kauba müümisel. Hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmiti
3. detsembril 2005 tooraine raamlepingu lisa 3, mis sätestas tingimused kostja poolt xxx kaupade müümisel. Hageja müüs 2006 aastal kostjale hageja ja xxx sõlmisid
4. detsembril 2005 tooraineostu raamlepingus lisaks oleva hinnakirja alusel kaupu, mille eest kostjal on väidetavalt jäänud tasumata 751008 krooni.
5. Kostja väitel on hageja ja kostja sõlminud vahekohtu kokkuleppe, mistõttu esitas kostja
6. märtsil 2008 vastuväite hagi menetlusse võtmise osas. Hagi menetluse lubamatuse vastuväite lahendamiseks peab kohus seega hindama, kas poolte vahel on sõlmitud vahekohtu kokkulepe.
7. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja xxx vahel
8. detsembril 2005 sõlmitud raamlepingu p 15.1 kohaselt lahendatakse kõik raamlepingust tulenevad vaidlused lõplikult Helsingi vahekohtus vastavalt Soome Kesk-kaubanduskoja vahekohtu reglemendile ning menetlus toimub inglise keeles.
9. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingu kohaselt kehtivad raamlepingu tingimused kõigi ostude suhtes, mis tehakse ostulepingu alusel. Samuti on ostulepingus kokku lepitud, et sõltumata raamlepingu tingimustest võib nõuded, mis ei ületa 50 000 EUR esitada lõplikuks lahendamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vahekohtule vastavalt selle arbitraažireeglitele. Pooled vaidlevad küsimuses, kas nimetatud sätete kohaselt on hageja õigus lisaks nimetatud vahekohtutele esitada hagi ka soovi korral kohtusse.
10. Kohus leiab, et tõlgendades
11. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingu p 8.1 koos hageja ja xxx vahel
12. detsembril 2005 sõlmitud raamlepingu p-ga 15.1 tuleb asuda seisukohale, et viidatud punktide kohaselt kuuluvad kõik vaidlused lahendamisele Helsingi vahekohtus, kuid nõuded, mis ei ületa 50 000 EUR, võib esitada ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vahekohtule, kuid nimetatud kokkulepped välistavad kummagi poole pöördumise kohtusse. Vahekohtu kokkuleppe olemusest tuleneb, et vahekohtu kokkuleppe korral tuleb eeldada, et kui pooled on kokku leppinud võimaluses pöörduda vahekohtusse, siis on selline kokkulepe eksklusiivne, s o pooltel puudub võimalus pöörduda kohtusse. Selline järeldus on kooskõlas TsMS §-ga 371 lg 1 p 8, mille kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada.
13. Täiendavalt peab kohus vajalikuks analüüsida, kas vahekohtu kokkulepe eelmises lõigus toodud koosseisus ja tõlgenduses kohaldub hagi aluseks olevale õigussuhtele. 15.

§ 75

lg 1 avalduse saanud kohus kontrollib, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Selleks peab kohus kohtualluvuse kontrollimisel hindama nii kohtualluvuse kokkuleppe sisu kui ka esitatud nõude õiguslikult kvalifitseerima. Sellise hindamise juures lähtub kohus ka TsSM § 436 lg 7 ja 438 lg 1.

§ 436

lg 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 438lg 1 uurib ja hindab kohus tõendeid alles lahendi tegemisel.

Kohtualluvuse kokkuleppe hindamisel ja nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul seega eeldada hagiavalduses esitatud asjaolude tõesust ja sellest lähtudes anda hinnang kohtualluvuse kokkuleppele ja haginõudele.

1. Hageja on kohtuistungil avaldanud, et hagis nimetatud kaupade müümisel pidasid pooled endale siduvaks
2. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingut kõikides selle tingimustes ning et mingeid muid kokkuleppeid kaupade müügiks poolte vahel ei olnud. Kostja sellele vastu vaielnud ei ole. Seega lähtub kohus eeldusest, et hagis nimetatud kaupade müümisel pidasid pooled endale siduvaks
3. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingut. Kuivõrd pooled pidasid endale siduvaks eelnimetatud ostulepingut, kuulub kohaldamisele ka hageja ja xxx vahel
4. detsembril 2005 sõlmitud raamleping ning mõlemas lepingus sisalduvad kohtualluvuse kokkulepped kohtu poolt eelnevalt käsitletud tõlgenduses.
5. Kuivõrd eeltoodust tuleneb, et pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, siis jätab kohus hagi läbi vaatamata. Menetluskulud 18.

§ 168lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata /---/.

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. 19. Kohus selgitab, et

§ 150

lg 1 p 3 tasutud riigilõiv tagastatakse /---/ kui hagi jäetakse läbi vaatamata /---/. Peeter Pällin Kohtunik KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 20.06.

1. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-3808 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu võlgnevuse nõudes. Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende Hageja xxx (asukoht xxx) Hageja esindaja Eva Laks Kostja xxx (RK xxx, asukoht xxx) Kostja esindaja vandeadvokaat Asko Pohla Kostja esindaja vandeadvokaat Martin Männik esindajad Kohtuistungi aeg 13.06.2008 RESOLUTSIOON Jätta läbi vaatamata xxx hagi xxx vastu võlgnevuse nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud xxx kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
2. Hageja xxx esitas
3. veebruaril 2008 hagi xxx vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja tarninud kostjale toiduainete tööstuses kasutatavaid kaupu, kuid kostja on jätnud kaupade eest tasumata. Tarnimise aluseks on
4. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostuleping, kus on sätestatud, et kostja on hageja turustaja. Samuti on nimetatud lepingus sätestatud, et lepingut peetakse osaks raamlepingust, mis on sõlmitud
5. detsembril 2005 hageja xxx vahel ja lepingule kohaldatakse raamlepingu tingimusi. Kohus võttis hagi menetlusse
6. veebruaril
8. Kostja esitas
9. märtsil 2008 vastuväite hagi menetlusse võtmise osas. Kostja vastuväite kohaselt on pooled sõlminud vahekohtu kokkuleppe. Hageja ja xxx vahel
10. detsembril 2005 sõlmitud raamlepingu p 15.1 kohaselt lahendatakse kõik raamlepingust tulenevad vaidlused lõplikult Helsingi vahekohtus vastavalt Soome Kesk-kaubanduskoja vahekohtu reglemendile ning menetlus toimub inglise keeles.
11. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingu kohaselt kehtivad raamlepingu tingimused kõigi ostude suhtes, mis tehakse ostulepingu alusel. Samuti on ostulepingus kokku lepitud, et sõltumata raamlepingu tingimustest võib nõuded, mis ei ületa 50 000 EUR esitada lõplikuks lahendamiseks xxx vahekohtule vastavalt selle arbitraažireeglitele.
12. Seega on pooled kostja vastuväite kohaselt sõlminud vahekohtu kokkuleppe ning

§ 371

lg 1 p 8 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada. Kostja palub jätta hagi lahendamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

1. Hageja esitas
2. aprillil 2008 krijaliku seisukoha menetluse lubamatuse küsimuses. Hageja seisukoha kohaselt
3. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingu kohaselt võib nõuded, mis ei ületa 50 000 EUR esitada lõplikuks lahendamiseks xxx vahekohtule vastavalt selle arbitraažireeglitele. Samas ei tulene toodud lepingupunktist, et vaidlusi ei või lahendada mujal, sealhulgas xxx kohtutes. Hageja vastuse kohaselt on hagejal õigus otsustada, kas esitada hagi vahekohtule või kohtule.
4. Kohus oma
5. mai 2008 määrusega palus hagejal täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid seoses vahekohtu kokkuleppe kohaldamise hindamisega.
6. Hageja esias
7. mail 2008 täiendava vastuse. Vastuse kohaselt on hagi aluseks
8. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostuleping. Poolte kokkuleppel kohaldati nimetatud lepingu tingimusi ka nende ostude suhtes, mis toimusid hageja ja kostja vahel, kusjuures sellisteks tingimusteks olid muuhulgas arvete tasumise tähtaeg ja toodete hinnakiri. Hageja leiab, et hagi aluseks saab pidada
9. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingut.
10. Menetluse lubamatuse vastuväite lahendamiseks korraldas kohus
11. juunil 2008 kohtuistungi. Kohtuistungil jäid pooled esitatud seisukohtade juurde. Hageja täiendas, et
12. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingu kõrval hageja ja kostja vahel mingeid muid eraldiseisvaid ostulepinguid ei ole. Kostja nõustus, et pooltevaheline õigussuhe tulenes
13. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingust. Kostja leiab,
14. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingus sätestatud Eesti vahekohtu kasutamise võimalus kujutab endast täpsustust hageja ja xxx vahel
15. detsembril 2005 sõlmitud raamlepingu p-s 15.1 sätestatud vahekohtu kokkuleppele. Seega võis hageja valida kas Eesti vahekohtu või Helsingi vahekohtu vahel, kuid puudus õigus pöörduda Eesti või välismaa kohtusse. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
16. Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. 9.

§ 423

lg 1 p 6 kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui /---/ pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada /---/.

1. Kohus tuvastas, et hageja ja xxx sõlmisid
2. detsembril 2005 tooraineostu raamlepingu, millega määrati tingimused hageja poolt xxx seotud isikutele kauba müümisel. Hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmiti
3. detsembril 2005 tooraine raamlepingu lisa 3, mis sätestas tingimused kostja poolt xxx kaupade müümisel. Hageja müüs 2006 aastal kostjale hageja ja xxx sõlmisid
4. detsembril 2005 tooraineostu raamlepingus lisaks oleva hinnakirja alusel kaupu, mille eest kostjal on väidetavalt jäänud tasumata 751008 krooni.
5. Kostja väitel on hageja ja kostja sõlminud vahekohtu kokkuleppe, mistõttu esitas kostja
6. märtsil 2008 vastuväite hagi menetlusse võtmise osas. Hagi menetluse lubamatuse vastuväite lahendamiseks peab kohus seega hindama, kas poolte vahel on sõlmitud vahekohtu kokkulepe.
7. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja xxx vahel
8. detsembril 2005 sõlmitud raamlepingu p 15.1 kohaselt lahendatakse kõik raamlepingust tulenevad vaidlused lõplikult Helsingi vahekohtus vastavalt Soome Kesk-kaubanduskoja vahekohtu reglemendile ning menetlus toimub inglise keeles.
9. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingu kohaselt kehtivad raamlepingu tingimused kõigi ostude suhtes, mis tehakse ostulepingu alusel. Samuti on ostulepingus kokku lepitud, et sõltumata raamlepingu tingimustest võib nõuded, mis ei ületa 50 000 EUR esitada lõplikuks lahendamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vahekohtule vastavalt selle arbitraažireeglitele. Pooled vaidlevad küsimuses, kas nimetatud sätete kohaselt on hageja õigus lisaks nimetatud vahekohtutele esitada hagi ka soovi korral kohtusse.
10. Kohus leiab, et tõlgendades
11. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingu p 8.1 koos hageja ja xxx vahel
12. detsembril 2005 sõlmitud raamlepingu p-ga 15.1 tuleb asuda seisukohale, et viidatud punktide kohaselt kuuluvad kõik vaidlused lahendamisele Helsingi vahekohtus, kuid nõuded, mis ei ületa 50 000 EUR, võib esitada ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vahekohtule, kuid nimetatud kokkulepped välistavad kummagi poole pöördumise kohtusse. Vahekohtu kokkuleppe olemusest tuleneb, et vahekohtu kokkuleppe korral tuleb eeldada, et kui pooled on kokku leppinud võimaluses pöörduda vahekohtusse, siis on selline kokkulepe eksklusiivne, s o pooltel puudub võimalus pöörduda kohtusse. Selline järeldus on kooskõlas TsMS §-ga 371 lg 1 p 8, mille kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada.
13. Täiendavalt peab kohus vajalikuks analüüsida, kas vahekohtu kokkulepe eelmises lõigus toodud koosseisus ja tõlgenduses kohaldub hagi aluseks olevale õigussuhtele. 15.

§ 75

lg 1 avalduse saanud kohus kontrollib, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Selleks peab kohus kohtualluvuse kontrollimisel hindama nii kohtualluvuse kokkuleppe sisu kui ka esitatud nõude õiguslikult kvalifitseerima. Sellise hindamise juures lähtub kohus ka TsSM § 436 lg 7 ja 438 lg 1.

§ 436

lg 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 438lg 1 uurib ja hindab kohus tõendeid alles lahendi tegemisel.

Kohtualluvuse kokkuleppe hindamisel ja nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul seega eeldada hagiavalduses esitatud asjaolude tõesust ja sellest lähtudes anda hinnang kohtualluvuse kokkuleppele ja haginõudele.

1. Hageja on kohtuistungil avaldanud, et hagis nimetatud kaupade müümisel pidasid pooled endale siduvaks
2. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingut kõikides selle tingimustes ning et mingeid muid kokkuleppeid kaupade müügiks poolte vahel ei olnud. Kostja sellele vastu vaielnud ei ole. Seega lähtub kohus eeldusest, et hagis nimetatud kaupade müümisel pidasid pooled endale siduvaks
3. detsembril 2005 hageja, kostja ja xxx osavõtul sõlmitud ostulepingut. Kuivõrd pooled pidasid endale siduvaks eelnimetatud ostulepingut, kuulub kohaldamisele ka hageja ja xxx vahel
4. detsembril 2005 sõlmitud raamleping ning mõlemas lepingus sisalduvad kohtualluvuse kokkulepped kohtu poolt eelnevalt käsitletud tõlgenduses.
5. Kuivõrd eeltoodust tuleneb, et pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, siis jätab kohus hagi läbi vaatamata. Menetluskulud 18.

§ 168lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata /---/.

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. 19. Kohus selgitab, et

§ 150

lg 1 p 3 tasutud riigilõiv tagastatakse /---/ kui hagi jäetakse läbi vaatamata /---/. Peeter Pällin Kohtunik